Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.W (süüdimõistmisel perekonnanimi Y, snd aa.aa.aaaa), esindaja v. adv. Raiko Paas
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 12.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X.W kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 13.06.2025 (k.a).
2.Puudutatud isiku esindajal v. adv. Raiko Paasil viivitamatult tutvustada puudutatud isikule käesolevat kohtumäärust.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.19.12.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Venemaa Föderatsiooni kodaniku X.W (süüdimõistmisel perekonnanimi Y) sünd aa.aa.aaaa kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused olid alljärgnevad:
Venemaa Föderatsiooni kodanik sünd. aa.aa.aaaa peeti 19.12.2024 kell 11.00 VSS § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja
migratsioonijärelevalvetalituse väljasaatmis menetlusgrupi järelevalveametniku poolt 48-tunniks kinni aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju mk. Välismaalane toimetati KPK-sse aadressile Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isik oli vajalik kinni pidada illegaalimenetluse läbiviimiseks ning väljasaatmise korraldamiseks Venemaale. Kuna isikul puuduvad reisiks vajaminevad dokumendid, siis PPA-l ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul välja saata koduriiki Venemaale.
PPA toob välja, et Harju Maakohtu 02.09.2021 kohtuotsusega mõisteti X.W (süüdimõistmisel oli perekonnanimi Y) süüdi karistusseadustiku (KarS § 141) lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2020. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati X.W suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7-aastaks.
KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega alates süüdlase väljasaatmisest. Kohtuotsus jõustus 24.05.2022. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 424 1 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. X.W avaldas soovi, et vangla edastaks kohtule taotluse.
Harju Maakohus rahuldas 03.12.2024 Tallinna Vangla poolt esitatud taotluse vabastada X.W edasisest Harju Maakohtu 02.09.2021. a kohtuotsusega nr b.bb.bbbb mõistetud vangistuse kandmisest ning vastavalt eelpool nimetatud kohtuotsusele tuli täita isikule määratud lisakaristus Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 7-aastaks.
Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X.W-l käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. 19.12.2024 alustati X.W suhtes illegaalimenetlust nr cccccccccc, kuna isik on Eesti Vabariigis toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ja talle kohaldati lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist.
X.W on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. VSS § 15 lg 1 alusel võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg 1-s sätestatud alusel.
2.Tallinna Halduskohus andis 20.12.2024 määrusega nr 3-24-3419 loa X.W kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.02.2024 (k.a).
3.X.W esitas 01.01.2025 määruskaebuse. Määruskaebuses palus X.W tühistada halduskohtu 20.12.2024 määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta viivitamata KPK-st. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 11.02.2025 antud määrusega rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.02.2025 PPA taotlus X.W (edaspidi ka isik või puudutatud isik) KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni neljaks kuuks.
5.Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 12.02.2025 toimunud kohtuistungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses kindlaks tehtud asjaoludest, PPA 19.12.2024 esitatud taotlusest, 20.12.2024 tehtud määrusest ja 11.02.2025 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-24-3419 andis kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt VSS § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esinesid VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata. PPA 19.12.2024 esitatud taotluses, 20.12.2024 tehtud määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu määruses on välja toodud ja ühtlasi tõendamist leidnud mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud , mistõttu arvestab kohus haldusasjas nr 3-24-3419 juba varasemalt juurde võetud tõendeid ja tehtud kohtulahendeid.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 1 1). Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 2 kuud. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Harju Maakohtu 02.09.2021. a kohtuotsusega mõisteti X.W (süüdimõistmisel oli perekonnanimi Y) süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2020. a. KarS § 54 lg 1 kohaldati X.W suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7-aastaks. KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega alates süüdlase väljasaatmisest. Kohtuotsus jõustus 24.05.2022. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega. 19.12.2024 vabastati X.W Harju Maakohtu 03.12.2024 määrusega nr b.bb.bbbb edasisest Harju Maakohtu 02.09.2021 a. kohtuotsusega nr b-bb-bbbb mõistetud vangistuse kandmisest. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument ja
tal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku kinnipidamine on vajalik menetlustoimingute läbiviimiseks, et isik Eestist välja saata. PPA on taotluses välja toonud, et PPA hinnangul esineb põgenemisoht VSS § 6 8 lg 4 kohaselt. VSS § 68 p 4 sätestab, et välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab PPA ja kohus välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. PPA on arvamusel, et isiku varasemad karistused viitavad sellele, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Isiku poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ka edaspidi võib isik vabaduses toime panna seaduserikkumisi. Isikut on korduvalt karistatud, sealhulgas mitmel korral vangistusega. Isiku kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Viimati pani isik toime alaealise vägistamise. Isiku selline käitumine annab aluse arvata, et ta ei ole usaldusväärne ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht. Käesolevas haldusasjas 20.12.2024 ja 11.02.2025 tehtud kohtumäärustega leidis põgenemisoht samuti tõendamist.
8.Kohtuistungil tõi puudutatud isik välja, et ta ei saa praegu dokumente esitada, kuna peab tuvastama oma isiku. Kaebaja käis koos PPA esindajaga Vene Föderatsiooni saatkonnas 05.02.2025, kus lootis oma isiku tuvastamist. Vene Föderatsioon isikut ei tuvastanud, vaid nõudis täiendavaid dokumente. Dokumendid vaadatakse Vene Föderatsiooni poolt läbi 3 kuni 6 kuuga. Lisaks tõi puudutatu isik välja, et PPA ei esitanud objektiivseid tõendeid selle kohta, et ta võib end varjata ja väljasaatmisest kõrvale hoida. Antud juhul PPA lähtub eelkõige oletustest. Puudutatud isik tõi välja, et ta ei ole oma passi hävimises süüdi. Puudutatud isik võttis end järjekorda, aga see protsess võtab aega umbes 8 kuud. Kuidas saab puudutatud isik Eestist välja sõita, kui tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid? Puudutatud isik viitab ka veel Eesti Vabariigi põhiseaduse § -idele 20, 36 ja 43 ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artiklile 5. Puudutatud isik tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 12.02.2013 lahendile Amie jt vs Bulgaaria, nr 58149/08 ning rõhub, et seal käsitletud põhimõtte kohaselt ei tohi teda kinni pidada. Kohus märgib, et eelnimetatud EIK lahend puudutab eelkõike EIÕK artikli 5 lõikeid 1 ja 4. Nimetatud kaasuses hoiti isikut kinni väljasaatmise eesmärgil järjestikku aasta ja kaheksa kuud. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isikut kinni peetud veel isegi kahte kuud. Kui EIK lahendis ei olnud ametivõimud hoolsad menetluse läbiviimisel isiku väljasaatmiseks, siis antud juhul on vähem kui kahe kuuga teinud PPA mitmeid reaalseid ja olulisi toiminguid, sealhulgas käinud puudutatud isikuga Vene Föderatsiooni saatkonnas. Kokkuvõtvalt viidatud EIK lahendis toodut antud juhul rakendada ei saa, sest isikut pole pikaajaliselt kinni peetud, isiku suhtes on tehtud mitmeid väljasaatmisega seonduvaid toiminguid ja isikul on võimalus oma kinnipidamist kohtus vaidlustada. Puudutatud isiku esindaja tõi 12.02.2025 istungil välja, et põgenemisohu kindlakstegemisel ei piisa sellest, et lihtsalt on isik elus varasemalt toime pannud kuritegusid. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-93-16 on öeldud, et põgenemisohuga seoses peab vältimatult esinema ka muud olulised välismaalaste käitumist iseloomustavad asjaolud. PPA tõi välja, et isiku suhtes on leebemaid järelevalvemeetmeid varasemalt kasutatud, kuid puudutad isik pani kriminaaljärelevalve all toime hoopis uue kuriteo. PPA viitab ka puudutatud isiku suhtes Tallinna Ringkonnakohtu poolt 11.02.2025 tehtud määrusele nr. 3-24-3419, kus ringkonnakohus on samuti tuvastanud piisava põgenemisohu. Tallinna Halduskohus jagab samuti PPA ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohti.
9.VSS § 10 lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Puudutatud isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isik on mitmel korral pannud toime kuritegusid, mis näitab tema suhtumist õiguskorda, sellest tulenevatesse nõuetesse ja nende nõuete täitmisse. Arvestades, et viimase kuriteo pani puudutatud isik toime kriminaaljärelevalve all, ei ole leebemate järelevalvemeetmete rakendamine õigustatud. Puudutatud isik suure tõenäosusega leebematest meetmetest kinni ei peaks. Puudutatud isikul elab küll kohtule arusaadavalt Eestis ema ja isa, kelle juures võiks puudutatud isikul olla eelduslikult võimalik ka elada, kuid pere olemasolu ei väära kohtu veendumust, et leebemaid järelevalvemeetmeid oleks võimalik rakendada. Vastupidi, nn tugivõrgustiku olemasolu võib hoopis aidata puudutatud isikul väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, sest puudutatud isikul oleks teoreetiliselt juurdepääs täiendavale, teda toetavale ressursile. Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega järgi Eesti Vabariigi seadusi. Ei ole ka kindel, kas puudutatud isik oleks nõus lahkuma Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Kuigi puudutatud isiku esindaja seda väidab, ei selgu see üheselt puudutatud isiku ütlustest. Vastupidiselt on puudutatud isikul 2020 aastal olnud võimalik dokumentide väljastamist taotleda, kuid PPA antud ankeeti polnud puudutatud isik nõus täitma. PPA arvab, et vabaduses viibides hakkab isik ennast varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodu tõttu võib ta jääda Eestis olles politseile kättesaamatuks. Isikul puudub reisidokument. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine seega kohtu arvates võimalik ei ole.
10.Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. KPK-s on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
11.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada X.W KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 12.06.2025 (k.a).
12.PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti, kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
13.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3).
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku ja teiste määruses toodud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, et poleks võimalik isikuid identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.