Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3333
Haldusasi
MDSC Systems OÜ kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 25. oktoobri 2024. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsus Kaebaja MDSC System OÜ, esindaja Mart Parind Vastustaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindajad Erki Fels ja Gregor Saluveer Kolmas isik aktsiaselts SEMETRON, esindajad Arne Ots ja Alan Paas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi SEMETRON apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Võtta tõenditena asja materjalide juurde käesoleva otsuse punktides 13.1 ja 13.3 kajastatud dokumendid. Rahuldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi SEMETRON apellatsioonkaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-24-3333. Teha uus otsus ning rahuldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi SEMETRON kaebused. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. novembri 2024. a otsus vaidlustusasjas n 210-24/283775. Mõista MDSC System OÜ-lt aktsiaselts Semetron kasuks välja menetluskulu 7060 eurot ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks menetluskulu 4500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Mitte lubada MDSC System OÜ-l tutvuda Tallinna Ringkonnakohtu otsusega osas, milles need sisaldavad ärisaladust, s.o otsuse punktiga 30.1. Pärast jõustumist avaldada ringkonnakohtu otsus ärisaladust mittesisaldava väljavõttena ehk ilma otsuse põhjendava osa punktita 30.1.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) lõi dünaamilise hankesüsteemi (DHS) „Konteinerite ost, rent, ehitus ja remont“ (viitenumber 263475). DHS on jaotatud kolmeks osaks, millest osa nr 3 puudutab konteinerlahenduste ehitust ja remonti.
2.Hankija algatas 11. septembril 2024 DHS-i 3. osa osas piiratud hankemenetlusega hanke „Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775).
3.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 7. oktoobriks 2024 esitasid pakkumuse MDSC Systems OÜ (MDSC) (hoolduse maksumus 69 510 eurot (käibemaksuta)) ja aktsiaselts SEMETRON (Semetron) (hoolduse maksumus 9919,96 eurot (käibemaksuta)).
4.Hankija tunnistas 25. oktoobri 2024. a otsusega vastavaks ja edukaks Semetroni pakkumuse.
5.MDSC esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 25. oktoobri 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MDSC oli kokkuvõtlikult seisukohal, et Semetroni pakkumus ei vastanud hanke vastavustingimustele, sest Semetron ei käinud kohapeal konteineritega tutvumas, ja pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal.
6.VAKO rahuldas 29. novembri 2024. a otsusega MDSC vaidlustuse ja tunnistas hankija
25.oktoobri 2024. a otsuse kehtetuks. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hanke vastavustingimustes (hanketeate p 2.1) oli sätestatud hooldust vajavate välihaigla konteineritega tutvumine järgmises sõnastuses: “Pakkumuse esitamiseks on pakkujal kohustus hankija asukohas tutvuda hooldust vajavate konteineritega. Konteineritega tutvumine toimub 24.09.2024 kell 11:00 asukohas Raatuse 110, Tartu. Pakkuja on kohustatud läbi RHR-i teabevahetuse edastama tutvumisel osaleva/osalevate firma esindaja/esindajate andmed (nimi, isikukood, kontakttelefon) hiljemalt 17.09.2024 kell 17:00. Kui pakkuja eelpool nimetatud tähtajaks isikute andmeid ei esita ja/või eelpool nimetatud tähtajal tutvumisel ei osale, on hankijal õigus esitatud pakkumus tagasi lükata.“; 2) RHS § 111 lg-te 6 ja 7 kohaselt võib hankija riigihanke alusdokumentides (RHAD) sätestada, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist ning selle nõude täitmata jätnud pakkujal ei ole õigust pakkumust esitada. Kui selline ettevõtja siiski pakkumuse esitab, tuleb see jätta läbi vaatamata; 3) hankija esitas RHS § 77 lg 4 p 10 mõttes teabe, et pakkumuse saab esitada päras hankelepingu täitmise kohaga tutvumist. Tegemist oli kohustusliku tingimusega; 2(10)
3-24-3333 4) vaidlusalune kohustus pole vastavustingimus, vaid iseseisev nõue, mille täitmata jätmisel on keelatud pakkumust esitada ja see tuleb jätta läbi vaatamata (riigihangete seadus (RHS) § 111 lg 7). Kuna Semetron konteineritega tutvumas ei käinud, siis tuli hankijal Semetroni pakkumus jätta läbi vaatamata.
7.Semetron ja hankija esitasid halduskohtule kaebuse VAKO 29. novembri 2024. a otsuse tühistamiseks
8.MSDC taotles vastuses kaebuste rahuldamata jätmist.
9.Tallinna Halduskohus jättis 23. jaanuari 2025. a otsusega Semetroni ja hankija kaebused rahuldamata ja VAKO otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi (resolutsiooni p 1). Halduskohus mõistis Semetronilt ja hankijalt MDSC kasuks välja menetluskulu 3113,33 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VAKO ei pidanud jätma MDSC väidet tutvumisnõude rikkumise kohta tähelepanuta, sest ta esitas juba vaidlustuses sellekohase nõude. Isegi olukorras, kui tutvumisnõude osas esitatud argumente võiks käsitleda vaidlustuse aluse täiendamisena, tegi MDSC seda tähtaegselt. Varasemalt ei olnud sellise argumendi esitamine võimalik, kuna hankija ei olnud vaidlustajale esitanud vastavaks tunnistamise otsust koos lisaga; 2) RHAD-s sätestatud tutvumisnõuet ei saa käsitada pakkumuse esitamise eeltingimusena RHS § 111 lg 6 p 1 mõttes. Hankija pole seda nõuet käsitanud pakkumuse eeltingimusena, vaid vastavustingimusena. Seadus ei keela RHAD-s vastavustingimusena käsitada tutvumisnõuet. Hankijal on avar kaalutlusõigus vastavustingimuste kujundamisel. RHAD on kehtiv dokument ja selle õiguspärasust ei saa kahtluse alla seada. RHAD nägi hankijale ette õiguse, mitte aga kohustuse tutvumisnõude täitmata jätmise korral pakkumuse tagasi lükkamiseks; 3) hankija ei järginud kaalumisnõudeid, kui jättis Semetroni pakkumuse tagasi lükkamata. Asja materjalidest ei nähtu, et Semetron oleks konteinerite seisukorraga tutvunud. Kinnitust pole leidnud see, et Semetron oleks konteinerite tootja ja senine hooldaja. Ta on üksnes konteinerites oleva meditsiinitehnoloogia arendaja. Semetron oli varasemas hankes peatöövõtja, kuid konteinerite projekteerimise, arendamise ja ehitamise teostasid MDSC ja AS Maru Metall. Hangitakse konteinerite hooldust, mitte konteineris olevate meditsiiniseadmete hooldust. Kinnitust pole leidnud see, et Semetron oleks varem konteinereid hooldanud. Pakkumuse vastavaks tunnistamisel on seega rikutud kaalumisreegleid. Õigusvastane on sellest tulenevalt ka tema pakkumuse edukaks tunnistamine; 4) hankija pole piisava põhjalikkusega välja selgitanud, kas Semetroni pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega. MDSC pakkumuse maksumus oli 65 510 eurot (käibemaksuta) ja Semetroni pakkumuse maksumus 9919,96 eurot (käibemaksuta). Semetron põhjendas pakkumuse maksumust pigem üldsõnaliselt, esitamata konkreetseid arvutusi või andmeid, mille põhjal oleks võimalik veenduda, et sellise maksumusega on võimalik nõuetekohast teenust osutada. Tegemist on nappide ja üldsõnaliste põhjendustega. Praegusel juhul pole rahuldaval määral kõrvaldatud alapakkumuse kahtlust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Semetron taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega kaebuse rahuldamist. Semetron esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohus sekkus õigusvastaselt hankija kaalutlusõigusesse. Halduskohtul oleks tulnud kontrollida, kas hankija on teinud ilmselgeid vigu, mitte asuma hankija asemel pakkumust 3(10)
3-24-3333 hindama. Konteineritega tutvumise nõue oli märgitud RHAD-s ja see jättis selle nõude rikkumise tuvastamisel hankijale õiguse ise valida õiguslik tagajärg. Kuna tegemist oli DHSga, siis ei tulnud hankijal järgida avatud hankemenetluse reegleid. Hankija pidi kontrollima, kas pakkumus vastab RHAD-le. Riigihangete seadus ei võimalda hankijal seada täiendavaid pakkujate ringi piiravaid tingimusi DHS-ga liidetud taotlejate suhtes. Kuna kaks isikut esitasid pakkumused, siis risk võimalikuks konkurentsi kahjustamiseks on madal. Halduskohus pole hinnanud seda, kas tema pakutud tulemus oleks proportsionaalne; 2) hankija otsus oli õiguspärane. Hankija tugines RHS § 114 lg-le 2. Riigihangete seadus ja RHAD ei näinud ette kindlaid kaalutlusi, millest hankija pidi lähtuma. Väidetavalt rikutud tingimuse eesmärki oli võimalik täita ka muul moel kui üksnes konteinereid külastades. Hankija ja Semetron töötasid koos meditsiiniliste süsteemidega modulaarhaigla välja. Semetron tegeleb ka praegu modulaarhaiglate tootmisega. Konteinerite ülevaatamine ei ole võrreldav aastaid kestva arendustööga. Semetron omab ülevaadet konteinerite omadustest ja hooldamiseks vajalikest osadest. Semetroni pakub modulaarhaiglaid ja nende hooldust. Kuna Semetron puutub igapäevaselt kokku hooldatavate toodetega, puudus hankijal alus arvata, et ta ei suuda nõuetekohast pakkumust ette valmistada. Hankija hindas eeltoodud asjaolusid kogumis ja leidis, et sisulisi kõrvalekaldeid ei esine. Tähendust ei oma see, millises osa on Semetron konteinerite tootja. Meditsiinitehnika arendamine ja paigaldamine konteinerisse poleks olnud mõeldav, kui apellandil puuduks arusaam konteinerite enda tehnilistest omadustest. Semetronil oli varasem kokkupuude konteineritega olemas ja ta omas piisavat informatsiooni, siis sai ta pakkuda hankijale nõutavat teenust. VAKO ja halduskohus põhjendamatult välistasid Semetroni pakkujate seast; 3) hankija viis õiguspäraselt läbi alapakkumuse kontrolli. Hankija hindas Semetroni selgitusi pakkumuse maksumuse kohta ja pidas neid realistlikeks. Pakkumuste erinevus võis olla tingitud ka sellest, et kolmanda isiku pakkumus võis olla põhjendamatult kallis, samuti ei kujutanud need endast turuhinda ega teenuse objektiivset maksumust. Semetron lähtus pakkumuse koostamisel asjaolust, et teenust osutavad tema enda töötajad ja töökoda asub lähedal. Kolmas isik kasutas aga alltöövõttu. Halduskohus eelistas põhjendamatult kolmanda isiku väiteid. Hankijal on piisav kogemus ja teadmised, et hinnata pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust ja selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.
11.Hankija taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega kaebuse rahuldamist. Hankija esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Semetroni pakkumuse tagasilükkamiseks puudus alus. Halduskohus on seega asunud ümber lükkama kaalutlust, millele hankija otsus ei tuginenud. Hankija pole otsuse tegemise aluseks võtnud asjaolu, et Semetron on konteineritega tutvunud teisel ajal ja teisel viisil. Hankija lähtus sellest, et Semetron on konteinerite tootja ja ta on neid pärast üleandmist hooldanud ning selle läbi on tal olnud võimalus nendega tutvuda; 2) hankija pole väitnud, et Semetron on ainus konteinerite tootja. Kuna konteinerid moodustavad selles sisalduva meditsiinitehnikaga ühtse terviku, on õige väita, et Semetron on konteinerite üks tootjatest. Tegemist on välihaiglaga ja ilma tehnikata puudub sellel väärtus. Tutvumise nõue oli suunatud teistele isikutele, kes polnud konteinerite tootmises osalenud (nt Ramirent Baltic AS); 3) Semetron on konteinereid hooldanud. Semetron hooldas konteinereid sõlmitud müügilepingute raames. Tegemist oli vaegtööde parandamise ja garantiiremondiga. Semetron hooldas ka neid konteinereid, mis annetati abi raames Ukrainale. Konteineritega tutvumata jätmise tõttu pakkumuse tagasilükkamine poleks proportsionaalne. Tutvumisnõude mõtteks oli võtta kahelt pakkujalt informatsiooniline eelis; 4) alapakkumuse kontrollimenetlus viidi läbi õiguspäraselt. Semetron ei pidanud põhjendama hinnavahe olemasolu teise pakkujaga, vaid üksnes enda pakkumust. Semetron ei pea hakkama põhjendama teise pakkuja pakkumuse maksumust. Hankijal on kahtlus, et vaidlustaja eeldas, 4(10)
3-24-3333 et ta on ainus pakkuja ja lootis seeläbi teenida kõrget kasumimarginaali. Semetron kõrvaldas vastustaja kahtlused. Ta selgitas numbriliselt lepingu täitmise kulu. Selgituste kontrollimisel pole ilmseid kaalumisvigu tehtud. Halduskohus asus hankekomisjoni liikme rolli, kui nentis, et selgitused on napid ja üldsõnalised. Semetron on hankelepingu esemeks olevate konteinerite tootja, senine hooldaja ja osutab samale tooteseeriale hooldusteenust ka teistele klientidele. Semetron selgitas pakkumuse maksumust piisavalt ja hankija veendus Semetroni pakkumuse usaldusväärsuses.
12.MDSC taotleb vastuses Semetroni ja hankija apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) tutvumisnõue oli pakkumuse esitamise eeltingimus ja kui seda rikuti, siis ei saanud pakkuja edasises riigihanke menetluses osaleda; 2) juhul, kui tegemist peaks olema vastavustingimusega, siis tuleb nõustuda halduskohtu põhjendustega; 3) kolmas isik pole vaidlusaluste konteinerite tootja; 4) kolmas isik pole vaidlusaluste konteinerite hooldaja. Vaegtööd ja garantiiremont ei ole hooldus; 5) tutvumisnõude rikkumist ei saa vabandada; 6) kolmas isik rikkus ristsubsideerimise keeldu; 7) kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.1.Kaebaja esitas 11. veebruari 2025. a menetlusdokumendiga kaks dokumenti: 1) konteineri koodiga 5139 ORM varuosade nimistu – kaebaja hinnangul tõendab see dokument seda, et kolmas isik pole vaidlusaluseid konteinereid tootnud; 2) kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku akt – kaebaja hinnangul tõendab see, et kolmas isik teostas üksnes garantiiremonti, mitte hooldust.
13.2.Kolmas isik vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, sest esimene tõend ei tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid (riigihanke esemeks on seadmete kontroll, puhastus- ja määrdetööd; vahetamisele kuuluvad filtrid, õlid ja vajadusel tulekustutid ning kolmanda isiku esitatud varuosade väljavahetamist pole hankija nõudnud). Teine tõend ei kinnita, et kolmas isik pole konteinereid hooldanud, vaid see tõendab, et poolte vahel oli tööjaotus.
13.3.Kolmas isik on esitanud enda vastutõendid kaebaja 11. veebruari 2025. a tõenditele: 1) 2023. a mai–juuni kirjavahetus; 2) 2024. a oktoobri–detsembri kirjavahetus.
13.4.Kaebaja vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, sest need on esitatud pärast tähtpäeva, samuti ei tõenda need vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.
13.5.Ringkonnakohus ei saa välistada, et kaebaja ja kolmanda isiku tõendid oleksid ilmselgelt asjakohatud vaidluse lahendamiseks. Kuna ringkonnakohus lahendab hankevaidluse lihtmenetluses, siis võib kohus kõrvale kalduda vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel (HKMS § 134 lg 2 p 4). Seetõttu võtab ringkonnakohus nii kaebaja kui ka kolmanda isiku esitatud eespool viidatud dokumendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). II 5(10)
3-24-3333
14.RHAD-i osas „Vastavustingimused“ sõnastati vaidluse all olev tingimus järgmiselt: „Pakkumuse esitamiseks on pakkujal kohustus hankija asukohas tutvuda hooldust vajavate konteineritega. Konteineritega tutvumine toimub 24.09.2024 kell 11:00 asukohas Raatuse 110, Tartu. Pakkuja on kohustatud läbi RHR-i teabevahetuse edastama tutvumisel osaleva/osalevate firma esindaja/esindajate andmed (nimi, isikukood, kontakttelefon) hiljemalt 17.09.2024 kell 17:00. Kui pakkuja eelpool nimetatud tähtajaks isikute andmeid ei esita ja/või eelpool nimetatud tähtajal tutvumisel ei osale, on hankijal õigus esitatud pakkumus tagasi lükata.“
15.Viidatud tingimuse kohaselt lasus pakkujal kohustus tutvuda hooldust vajavate konteineritega hankija nimetatud tähtpäeval ja asukohas. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmas isik hankija nimetatud tähtpäeval ja asukohas hooldust vajavate konteineritega ei tutvunud.
16.Küsimus on, mis on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikuks tagajärjeks, kas kolmanda isiku pakkumuse läbi vaatamata jätmine RHS § 111 lg 6 p 1 ja lg 7 alusel ilma hankija kaalumisvõimaluseta või hankija õigus RHAD-i vaidlusaluse punkti alusel otsustada pakkumuse tagasilükkamise üle.
17.Riigihanke alusdokumentideks on mh kõik hankija koostatud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sh pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded (RHS § 4 p 17). RHS § 111 lg 1 kohaselt esitatakse pakkumus hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt riigihangete seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Riigihanke alusdokumendid on olemuslikult eelhaldusakt (RKHKo 14.04.2010, 3-3-1-99-09, p 16; RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21-22; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12).
18.Praegusel juhul on RHAD-s sätestatud õiguslik tagajärg selle kohta, kui pakkuja ei täida enne pakkumuse esitamist kohustust tutvuda hankija määratud ajal ja kohas hanke esemega ehk hooldust vajavate konteineritega. Kuna hankija nägi kehtivas RHAD-s ette protseduurireeglid selle olukorra tarvis, kui tutvumisnõuet ei täideta, siis oli ka hankija enda kehtestatud reeglitega seotud.
19.RHAD-s nimetatud tutvumisnõude täitmata jätmise õigusliku tagajärje osas kehtivast RHAD-st juhindumine ei lähe vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Nimetatud asjaolu oli kõikidele pakkujatele teada ja nad said seda oma tegevustes arvesse võtta. Samuti ei näe Euroopa Liidu õigus ette, et tutvumisnõude täitmata jätmise korral lasuks hankijal keeld sõlmida pakkujaga hankeleping või et tutvumisnõude täitmata jätmine peaks kaasa tooma selle, et pakkujal oleks keelatud edasises menetluses osaleda. Tutvumisnõude eesmärgiks on tagada pakkujale teavet hankelepingu eseme kohta, et viimane saaks adekvaatse teabe alusel pakkumuse koostada.
20.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu järeldust, et hankijal oli RHAD-i alusel õigus kaaluda, kas kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata.
21.Halduskohtu hinnangul rikkus hankija kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamisel kaalumisreegleid, mis seisnes järgnevas: 1) hankija ei selgitanud välja, millal ja kuidas kolmas isik oli hooldust vajavate konteineritega tutvunud; 2) kolmas isik polnud hooldust vajavate konteinerite täiemahuline tootja ega arendaja ning 3) puuduvad tõendid, et kolmas isik oleks konteinereid varem hooldanud. 6(10)
3-24-3333
22.Hankija kaalumisreegli rikkumisena ei tule käsitada seda, et ta ei selgitanud välja, millal ja kuidas kolmas isik hooldust vajavate konteineritega tutvus.
22.1.Hankija märkis oma põhjendustes järgmist: „Semetron on seega esitanud pakkumuse ilma, et oleks käinud konteineritega riigihanke alusdokumentides (RHAD) sätestatud kuupäevadel tutvumas. [---] Hankija eesmärk hooldust vajavate konteineritega tutvumise kohustuse seadmisel vastavustingimusena oli anda pakkujatele ülevaade hooldust vajavatest konteineritest ja nende hetkeseisust. RHADis oli tutvumiseks ette nähtud kuupäev 24.09.2024, kuid see ei välista, et pakkuja on muul viisil (sh muul ajal) saanud hooldust vajavate konteineritega tutvuda. Nii on ka praegu. Semetron esitas pakkumuses kaaskirja, milles selgitab: „AS Semetron kinnitab omalt poolt, et olles moodulite meditsiinitehnoloogiline disainija, tarnija ja tootja, on ta kursis kõikide moodulite hoolduseks ja remondiks vajalike nüanssidega, ning kinnitab, et moodulitega tutvumine ei paranda ettevõtte ülevaadet moodulite hetkeseisust ning vajalikest hooldustöödest ja nende iseloomust, mida moodulite juures on vaja teostada.“ Kuivõrd Semetron on konteinerite tootja ja konteinerite senine hooldaja, on ta teadlik konteinerite seisukorrast ja nende hooldamise nüanssidest. Semetroni juuresolek konteinerite tutvustamisel oleks olnud formaalsus, mitte ei oleks see kandnud sisulist eesmärki, milleks Vastavustingimuses sätestatud kohustus oli kehtestatud.“ (dtl 321–322).
22.2.Hankija põhjendustest on üheselt järeldatav, et ta võttis oma otsuse aluseks asjaolu, et kolmas isik ei tutvunud hooldust vajavate konteineritega RHAD-s nimetatud kuupäeval ja kohas. Kaalumisveana ei tule antud juhtumil käsitada seda, et hankija ei nimetanud konkreetset kuupäeva ega kohta, millal kolmas isik hooldust vajavate konteineritega oli tutvunud. Hankija käsitas hooldust vajavate konteineritega tutvumisena seda, et kolmas isik omas hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet.
23.Hankija kaalumisreegli rikkumisena ei tule käsitada ka seda, et kolmas isik pole olnud hooldust vajavate konteinerite täiemahuline tootja ega arendaja. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendamatult suurt tähendust omistanud hankija põhjenduses kajastatud mõistele „tootja“. Käesoleva otsuse p-s 22.1 esitatud hankija põhjendused ei luba järeldada, et hankija oleks otsuse tegemisel lähtunud asjaolust, et kolmas isik oleks olnud hooldust vajavate konteinerite täiemahuline tootja ja arendaja. Selle üle puudub vaidlus, et tegemist on välihaigla konteineritega, mis tuli sisustada meditsiinitehnikaga. Oluliseks tuleb pidada, et hankija käsitas hooldust vajavate konteineritega tutvumisena seda, et kolmas isik omas hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet. Hankija toob õigesti esile, et kuna konteinerite oluliseks osaks on seal sees olev meditsiinitehnika, siis pidi kolmas isik omama eelnevat teavet ja kogemust ka konteinereid puudutava teabe kohta. Lisaks osales kolmas isik riigihankes „Konteinerlahenduste ostmine, konteinerlahenduste ümberehitus ja strateegilise sidevõrgu arendus ja installatsioonitööd (vr 226607) peatöövõtjana. Samuti toob kolmas isik põhjendatult välja, et tema äritegevus seisnebki modulaarhaiglate pakkumises ja hooldamises (vt https://mmh.ee), mis olemuslikult ei erine hooldatavatest konteinerlahendustest.
24.Kaalumisreegli rikkumiseks ei saa pidada seda, et hankijal puudusid tõendid selle kohta, et kolmas isik oleks hooldust vajavaid konteinereid varem hooldanud. Halduskohus omistas põhjendamatult suure tähenduse hankija otsuse põhjendustes kasutatud terminile „hooldus“. Selle all ei pea tingimata mõtlema hooldustöid eraldi hoolduslepingu alusel. Kolmas isik jaatab, et hooldamine ei ole toimunud eraldi hoolduslepingute alusel, vaid tema kogemus ja teadmised pärinevad konteinerite müügilepingute raames tehtud nn vaegtöödest ja garantiiremondist. Seejuures ei tule konteinerite varasemale hooldamise asjaolule omistada olulist kaalu. RHAD ei sisaldanud nõuet, et pakkuja tutvumisnõue tuleks lugeda täidetuks, kui 7(10)
3-24-3333 ta on varem hoolduslepingu alusel konteinereid hooldanud. Ka garantiiremont võib kinnitada seda, et kolmas isik omab hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet ja sellises mahus teavet hankeeseme kohta, mille olemasolu tagamiseks hankija tutvumisnõude kehtestas. Seejuures tuleb arvesse võtta, et riigihanke esemeks olevate konteinerite hooldustööde raames teostatakse eeskätt asjade kontrollimist, puhastus- ja määrdetöid ning vahetamisele kuuluvad filtrid, õlid ja vajadusel tulekustutid (RHAD-i tehnilise kirjelduse p-d 4.1.2, 4.4.1, 4.5 ja 4.19.1).
25.Ringkonnakohtu hinnangul pole hankija otsuses esitatud põhjendused ilmselgelt asjakohatud, jõudmaks kaalumise teel järelduseni, et lubada kolmandal isikul jätkata menetluses ka sellises olukorras, kus kolmas isik ei ole RHAD-s nimetatud ajal ja kohas täiendavalt ja eraldi hooldust vajavate konteineritega tutvunud. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et hankija esitatud põhjendused on sellised, mille tõttu tuleks hankija 25. oktoobri 2024. a otsus tühistada. III
26.Halduskohtu hinnangul olid kolmanda isiku põhjendused liialt napid ja üldsõnalised ning nende alusel ei saanud hankijal tekkida veendumust, et pakkumuse näol pole tegemist alapakkumusega. Halduskohus toob täiendavalt välja, et kolmas isik pole esitanud arvutusi ega asjakohaseid tõendeid.
27.RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankija küsis kolmandalt isikult selgitust pakkumuse maksumuse kohta, mistõttu pole ta jätnud kontrolli teostamata.
28.Kui pakutud hind on küll madal, aga pakkuja selgitused ja tõendid lubavad kinnitada sellise hinnaga esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavust ja hankelepingu nõuetekohast täitmist, ei ole hankijal kohustust kaaluda pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist (RKHK 3-20-2362, p 8.4 ja seal viidatud kohtupraktika).
29.Määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madala maksumusega pakkumus“ nõuab mh hinnangu andmist selle kohta, kas esitatud pakkumuse alusel on võimalik hankelepingut selle kehtivusaja jooksul nõuetekohaselt täita (prognoos). Selle hinnangu annab esmajoones hankija, kes on valdkonnas eeldatavasti asjatundlikum ja kogenum kui kohus, ning sellest tulenevalt on ka kohtulik kontroll selle hinnangu puhul piiratum. Teenust ei telli ega asja osta kohus hankija asemel. Põhjendamatult madala maksumuse menetlusnormide mõtteks on esmajoones kaitsta pakkujat selle eest, et hankija ei kõrvaldaks tema pakkumust meelevaldselt pakkumuse maksumuse tõttu (RKHKo 3-20-2362, p 8.5 ja seal viidatud kohtupraktika).
30.Küsimus on, kas vastustaja kui valdkonda teadev ja tundev hankija ilmselgelt eksis, kui pidas kolmanda isiku selgitusi usaldusväärseteks, et kõrvaldada võimalik kahtlus selle kohta, kas kolmanda isiku pakkumus on ikka tõsiseltvõetav ja kas ta suudab lepingut nõuetekohaselt täita. Kolmas isik põhjendas hankijale pakkumuse maksumuse hinda järgmiste asjaoludega (dtl 254 ja 257):
8(10)
3-24-3333
30.2.Kolmas isik esitas ringkonnakohtule hooldamisele kuuluvate konteinerite kohta eraldi hooldustööde nimekirja, milles on kajastanud igale konteinerile kulutatavat hooldusööde eelduslikku tööaega, tunnitasu, tööjõukulu ning konkreetseid töid ja nende maksumusi (kolmanda isiku 3. veebruari 2025. a apellatsioonkaebuse lisa 2).
30.3.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu hinnangut, et tegemist on liialt nappide ja üldsõnaliste põhjendustega, mille puhul ei saanud hankijal tekkida veendumust selle kohta, et kolmas isik ei suudaks lepingut nõuetekohaselt täita. Kolmanda isiku selgitused võimaldavad mõista, millise ärimudeli alusel ta hankijale teenust pakub ja kuidas ta on kavandanud töid teha ja milliseid asjaolusid oma hinna kujundamisel arvesse võtab. Tema esitatud põhjendused on käsitatavad RHS § 115 lg 7 p-des 1–2 nimetatud põhjustena pakkumuse maksumuse kirjeldamiseks. Lisaks on kolmas isik kohtule selgitanud teostatavaid töid ja tööde maksumuse kujunemist. Kõrvutades seda hankijale esitatud põhjendustega, ei pidanud hankijale olema ilmne, et kolmas isik ei suuda pakutud hinnaga lepingut nõuetekohaselt täita. Kolmanda isiku näol on tegemist pakkujaga, kes omab antud valdkonnast teadmisi ja tal on selle valdkonnaga varasem kogemus. Hankijale esitatud selgitused ja kohtule esitatud arvutused ei võimalda järeldada, et pakkumuse sellise hinnaga maksumus oleks olnud tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (vt RHS § 115 lg 9).
30.4.Põhjendatud pole ka halduskohtu etteheide, et kolmas isik ei esitanud arvutusi ega eraldi tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Esmalt ei tingi maksumuse põhjenduse selgitamine alati konkreetseid arvutusi ega kindlate tõendite esitamist. Hankijal on õigus arvestada pakkuja teadmisi ja varasemat kogemust antud valdkonnas ning selle alusel hinnata selgituste usaldusväärsust. Teiseks, kui halduskohtu hinnangul oli vaja ka arvutusi ja lisatõendeid, siis oleks tal tulnud seda kolmandalt isikult küsida (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5 ning § 9(10)
3-24-3333 62 lg 1; RKHKo 3-20-924, p 32), mitte heita nende puudumist kolmandale isikule ette kohtuotsuses.
31.Asjaolust, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuse maksumusest madalam, ei saa järeldada nn ristsubsideerimise keelu rikkumist. Seda kinnitavad ka kolmanda isiku selgitused pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.
32.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul hankija eksinud RHAD-i ega riigihangete seaduse vastu, kui ta tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus hankija ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused ning tühistab VAKO 29. novembri 2024. a otsuse, halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsuse ja rahuldab kaebuse.
33.Kolmanda isiku pakkumus sisaldab teavet, mis on hõlmatud ärisaladusega. Ringkonnakohus on otsus p-s 30.1 kajastanud kolmanda isiku ärisaladust. Ärisaladuse kaitseks tuleb selles osas kolmas isik ja tema esindaja eemaldada nimetatud teabe uurimiselt ja keelata vastavas osas otsusega tutvuda. Kaebajal ja tema esindajatel võimaldatakse tutvuda ringkonnakohtu otsusega ulatuses, mis ei sisalda ärisaladust ja millele juurdepääsupiirangut ei ole seatud (HKMS § 79 lg 1 p 5 ja lg 6 ning HKMS § 88 lg-d 2 ja 7; vt ka TlnRngKo 3-20924, p 28).
34.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1; vt ka RHS § 198 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8; vt ka RHS § 198 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud (HKMS § 109 lg 6; vt ka RHS § 198 lg 1).
34.1.Kaebaja menetluskulud VAKO menetluses olid õigusabikulud 4607,49 eurot (käibemaksuta) (24 tundi ja 15 minutit) ning riigilõiv 1280 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud VAKO menetluses olid 2074,50 eurot (käibemaksuta) (9,7 tundi). Hankija ei kasutanud VAKO menetluses välist õigusabi.
34.2.Kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses olid õigusabi eest 3113,33 eurot (käibemaksuta) (16 tundi ja 20 minutit). Kolmanda isiku menetluskulu halduskohtumenetluses oli õigusabi eest 4793 eurot (käibemaksuta) (22 tundi) ja riigilõiv 1280 eurot. Hankija menetluskulud halduskohtumenetluses olid õigusabi eest 3010 eurot (käibemaksuta) (21,5 tundi).
34.3.Kolmanda isiku menetluskulud apellatsioonimenetluses oli õigusabi eest 4453,50 eurot (käibemaksuta) (20,40 tundi) ja riigilõiv 1280 eurot. Kolmanda isiku menetluskulu apellatsiooniastmes oli õigusabi eest 3870 eurot (käibemaksuta) (18 tundi). Hankija menetluskulu apellatsiooniastmes õigusabi eest oli 4144 eurot (käibemaksuta) (29,6 tundi).
34.4.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmanda isiku tasutud riigilõiv 2560 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Arvestades vaidluse iseloom, sh selle keerukuse taset, peab ringkonnakohus põhjendatud õigusabikuluks kolmanda isiku puhul 4500 eurot ja hankija puhul 4500 eurot. Ülejäänud õigusabikulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.