3-25-208/9 - Haridus ja kultuur - Üld- ja kõrgharidus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamist õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandjuhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima seejuures asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei saanud eeldada, et ta võib esitada kohtusse tühistamisnõude määramata aja jooksul. Ühtlasi pole praegu tegemist olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine olnuks keeruline. Vaidlustatud käskkiri sisaldab selget ja ühemõttelist vaidlustamisviidet, mis suunab käskkirja vaidlustamiseks esitama vaiet või pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates (dtl 4). Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid asjaolusid, mis takistasid tal kohtusse pöördumast 30 päeva jooksul alates päevast, mil talle vaidlustatud käskkiri kätte toimetati. Mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et saadud käskkiri oli napisõnaline ning kaebaja pidas vajalikuks enne selle vaidlustamist pidada kirjavahetust kooliga või Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kaebuse õigeaegset esitamist takistavaks asjaoluks ei ole vaidlustatud käskkirja ebapiisavad põhjendused. Kaebuse esitamine ei eelda, et kaebaja enne kohtusse pöördumist omal algatusel selgitaks välja vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud. Kohus oleks saanud õigeaegselt esitatud kaebuse menetlusse võtta ning seejärel kohustada vastustajat esitama kõik asjakohased tõendid ja selgitused, millele kaebaja saanuks omakorda kohtumenetluse jooksul vastata. Ka ei ole tähtaja ületamist õigustavaks asjaoluks väidetav koolipoolne käskkirja edastamisega viivitamine, kuivõrd kohus hakkas 30-päevast kaebetähtaega arvestama alates käskkirja kättesaamisest (12.11.2024). Praegusel juhul on kaebetähtaja järgimata jätmise toonud kaasa kaebaja enda tegevus. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks seega alust ei ole.