Kultuuritahvel MTÜ kaebus Kultuuriministeeriumi 24.01.2024 otsuse ja kultuuriministri 08.02.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ning kaebaja taotluse rahuldamiseks kohustamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Kultuuritahvel MTÜ, esindaja Alipi Borin Vastustaja – Kultuuriministeerium, esindaja Nora Viira
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.08.2024 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kultuuritahvel MTÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kultuuritahvel MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-24-486 tehtud Tallinna Halduskohtu 30.08.2024 kohtuotsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Otsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-24-486 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 15.01.2024 Kultuuriministeeriumile Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise taotlusvoorus taotluse 38 632 euro suuruse toetuse saamiseks ajalehe Vestnik Tartu meediasisu tootmiseks ning trükiarvu suurendamiseks aastal 2024.
2.Kultuuriministeeriumi taotlusvooru koordinaator kirjutas kaebajale 24.01.2024 kirjas, et viimane ei vasta kultuuriministri 08.12.2022 määruse nr 20 „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 20/2022) §-i 4 nõuetele, kuna kaebaja Tartu Teataja Facebook’i leht ei ole meediaväljaanne ning ei ole tuvastatav, et kaebajal on nii eesti- kui venekeelne toimetus. Kultuuriminister andis 08.02.2024 käskkirja (vaidlustatud käskkiri), millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjas on korratud 24.01.2024 kirjas esitatud põhjendusi.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 24.01.2024 kirjas sisalduva otsuse ja vaidlustatud käskkirja tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kaebaja selgitas, et lisaks nii veebis kui paberil avaldatavale venekeelsele ajalehele Vestnik Tartu annab ta välja ka Faceebook’i lehel avaldatavat eestikeeleset Tartu Teatajat, mistõttu on täidetud määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 punktis 2 sätestatud nõue, et toetuse taotlejal peab olema ka eestikeelne toimetus. Kaebaja hinnangul on Tartu Teataja meediaväljaanne, mille kaudu saavad eestikeelsed lugejad teada venekeelse elanikkonna üritustest ja sündmustest, mida suuremad meediaväljaanded ei kajasta. Viimastel aastatel on traditsioonilised meediapiirid sotsiaalmeedia mõjul märkimisväärselt muutunud ning suur osa lugejatest tarbib uudiseid ja muud meediasisu otse sotsiaalmeedia platvormidelt, liikumata edasi uudisportaalidesse. Samuti tõi kaebaja esile, et Tartu Teatajal on originaalne meediasisu, sh fotoreportaažid, fotod, skeemid ja toimetatud pressiteateid ja uudiseid. Sellise sisu olemasolu kinnitab ka seda, et kaebajal on eestikeelne toimetus. Kaebaja leidis, et vastustaja ei ole põhjendanud oma väidet, et kaebajal eestikeelset toimetust ei ole, kusjuures vastupidist kinnitab seegi, et 2023. aastal võttis vastusaja kaebaja sarnase taotluse menetlusse ja leidis, et kaebaja vastab määruse nr 20/2022 §-s 4 sätestatud nõuetele.
4.Vastustaja esitas seisukoha, milles vaidles kaebusele vastu. Vastustaja leidis, et taotlusvooru koordinaatori 24.01.2024 kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, mille eesmärk oli teavitada kaebajat tema kohta kavandatavast otsusest. Vaidlusaluse toetusega seoses märkis vastustaja, et tegemist on riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise tingimiste seadmisel ja taotlejate neile tingimustele vastavuse kontrollimisel on vastustajal avar kaalutlusõigus. Vastustaja jäi seisukohale, et Tartu Teataja Facebooki leht ei ole meediaväljaanne määruse nr 20/2022 tähenduses, vaid tegemist on sotsiaalmeediaplatvormiga, mille kaudu saavutada peamiselt väljaande ajakirjanduslikke turunduseesmärke, viidata artiklitele online-väljaandes või paberil ning mille kaudu jõuda oma lugejateni ja tekitada diskussiooni. Tegemist on väheaktiivse lehega, kus puudub viide 2(6)
3-24-486 ajakirjandusliku toimetuse olemasolule. Sealsed postitused on valdavalt muutmata kujul kopeeritud Tartu linna, Tartu Ülikooli jt Tartu asutuste või ettevõtete pressiteadetest, viitamata seejuures algallikatele. Ajakirjandusliku meediaväljaande oluliseks tunnuseks on toimetuse loodud originaalsisu regulaarne avaldamine, ent vastustaja ei tuvastanud süsteemselt ja regulaarselt Tartu Teataja ajakirjanike loodud ja avaldatud ajakirjanduslikku originaalsisu (arvamusartikleid, toimetuse juhtkirju, reportaaže, originaaluudiseid). Vastustaja leidis ka, et kaebaja taotluse menetlusse võtmine 2023. aastal ei oma siinse vaidluse lahendamisel tähtsust, ent märgib siiski, et eelmisel korral lähtus vastustaja kaebaja enda kinnitusest ega kontrollinud kaebaja vastavust määruse nr 20/2022 nõuetele täpsemalt.
5.Tallinna Halduskohus tegi 30.08.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Taotlusvooru koordinaatori 24.01.2024 kirjal ei ole kaebaja õigustele iseseisvat tähendust, taotluse rahuldamata jätmise kohta on otsuse teinud kultuuriminister ning vaidlustatud käskkirjas on esitatud ka selle otsuse põhjendused.
5.2.Vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli määruse nr 20/2022 § 4 lõikes 1 sätestatud, et taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes 1) annab välja meediaväljaandeid; 2) kellel on vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist nii eesti- kui ka venekeelne toimetus; 3) kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Määruse nr 20/2022 § 2 lõigetest 1 ja 2 ning määruse seletuskirjast saab järeldada, et toetusmeetme eesmärk on saavutada integreeritud eesti- ja venekeelne meediasisu, muutes just venekeelset ajakirjandust professionaalsemaks ja mitmekesisemaks.
5.3.Vastustaja on vajalikul määral järginud uurimispõhimõtet ning põhjendatult keeldunud kaebajale toetuse andmisest. Määruse nr 20 § 4 lg 1 jätab vastustajale teatava kaalutlusruumi seal sätestatud nõuete sisustamisel lähtuvalt toetuse eesmärkidest. Nende eesmärkide valguses ei ole meediaväljaandena käsitatav Facebooki lehekülg, vaid eraldiseisev ja eristuv meediakanal, mis vastab nii vormiliselt kui ka sisuliselt ajakirjandusliku meediaväljaande tunnustele. Ajakirjandusliku meediaväljaande oluliseks tunnuseks on toimetuse loodud originaalsisu regulaarne avaldamine. Tartu Teataja aga seda nõuet ei täida. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja tuvastatut, et tegemist on väheaktiivse lehega, kus puudub viide ajakirjandusliku toimetuse olemasolule ning kuhu tehtud postitused olid valdavalt muutmata kujul kopeeritud muude asutuste või ettevõtete pressiteadetest ning mille puhul ei olnud tuvastatav süsteemselt ja regulaarselt ajakirjanike loodud ja avaldatud ajakirjanduslik originaalsisu.
5.4.Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja tegevust eestikeelses meediaruumis ei saa pidada piisavaks, et lugeda määrus § 4 lg 1 ja toetusmeetme sisuline eesmärk täidetuks. Toetuse eesmärk on toetada originaalse meediasisu loomist ehk ettevõtjaid, kellel on piisavat sisulist potentsiaali, et luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu. Kaebaja esitatud näited Tartu Teataja eestikeelse toimetuse olemasolu kinnitavast meediasisust ei väära tõdemust, et tegemist ei ole piisava regulaarsusega ilmuva toimiva meediaväljaandega, kus originaalne ajakirjanduslik sisu oleks reegel, mitte vaid üksikute näidete toel tõendatav tegevus. Fotoreportaažid ei ole meediasisu, millele toetusmeede on suunatud.
5.5.Asjaolu, et eelmisel korral lubati kaebaja taotlus sisulise hindamise vooru, paneb vastustajale kohustuse hoolikalt põhjendada oma keeldumist, ent selle kohustuse on vastustaja nõuetekohaselt täitnud. Varasem kvalifitseerumine ei loo õiguspärast ootust kvalifitseeruda järgmisel korral.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-24-486
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Halduskohus on põhjendamatult vähese tähtsuse omistanud asjaolule, et 2023. aasta taotlusvoorus loeti kaebaja määruse nr 20/2022 nõuetele vastavaks. Halduskohtu istungil Andres Jõesaare antud selgitused kinnitavad, et 2023. aastal kontrolliti kaebaja nõuetele vastavust põhjalikult. Vaidlustatud käskkirja andmisel on rikutud kaebaja õigust õiguskindlusele, sh halduse tegevuse ettenähtavusele ja õiguspärasele ootusele.
6.2.Halduskohus on üldsõnaliselt nõustunud vastustaja väidetega, mis puudutavad Tartu Teataja käsitamist meediaväljaandena ja seal avaldatavat originaalset ajakirjanduslikku sisu. Halduskohus ei ole neid vastustaja väiteid tegelikult kontrollinud ega hinnanud kaebaja esitatud tõendeid. Arusaamatuks jääb, kuidas leidis halduskohus, et vastustaja on uurimiskohustust täitnud „vajalikul määral“. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, mida vastustaja uuris või kuidas ta käskkirja aluseks võetud asjaolud tuvastas. Halduskohtu istungil nõustus vastustaja seejuures kaebaja seisukohaga, et Tartu Teataja Facebook’i leht on meediaväljaanne, ent vaidlustatud käskkiri tugineb just vastupidisele seisukohale.
6.3.Halduskohus ei ole kontrollinud ka faktilist eestikeelse toimetuse olemasolu, vaid usaldanud vastustaja väidet, et kaebajal eestikeelset toimetust ei ole. Kaebaja esitas tõendid Tartu Teataja lehel avaldatud sisust, mis kinnitab eestikeelse toimetuse olemasolu. Asjaolu, et pressiteadetes ei ole viidatud allikale, on tähtsusetu – seda ei tee ka suured meediaväljaanded. Kui kohus leidis, et kaebaja esitatud tõendid ei ole piisavad, oleks ta pidanud nõudma täiendavate tõendite esitamist. Üldtunnustatud toimetuse definitsiooni järgi võib toimetus tegutseda nii trüki- kui ka digitaalmeedias, sealhulgas ajalehtedes, ajakirjades, uudisteveebisaitidel, raadios ja televisioonis. Toimetuse peamine ülesanne on tagada, et sisu oleks suunatud sihtrühma ootustele ja huvidele, oleks usaldusväärne, informatiivne ning aitaks kaasa avaliku arutelu ja teavitamise eesmärkidele. Nii Tartu Teataja kui ka Vestnik Tartu täidavad neid kriteeriume ja seega on kakskeelsed ja originaalse sisuga.
6.4.Etteheited Tartu Teataja vähesele originaalsusele on seda enam põhjendamatud, et kaebaja ei taotlenud toetust sellele väljaande, vaid ajalehele Vestnik Tartu, mille originaalset ajakirjanduslikku sisu ega toimetuse olemasolu ei ole vastustaja eitanud. Vaidlusalune toetus ei ole mõeldud eestikeelse meediasisu toetamiseks, vaid selle eesmärk on toetada venekeelset meediasisu loomist ja toimetuste tugevdamist.
7.Vastustaja esitas seisukoha, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jäädes varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde, vaidleb vastustaja vastu apellatsioonkaebuse väitele, et halduskohus istungil nõustus vastustaja sellega, et Tartu Teataja Facebook’i leht on meediaväljaanne. Vastutaja märgib, et enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist küsis ta 16.01.2024 kaebajalt selgitusi eesti- ja venekeelse toimetuse olemasolu kohta. Vastustaja jääb ka seisukohale, et kolmandate isikute koostatud pressiteadete avaldamine ja fotod ei ole piisav, et saaks järeldada määruses nõutud toimetuste olemasolu. Nii eesti- kui ka venekeelse toimetuse olemasolu nõue selles taotlusvoorus on eelkõige eesmärgiga luua ja edastada ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-24-486
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
9.Halduskohus leidis õigesti, et kaeabaja kvalifitseerimine nõuetele vastava taotlejana 2023. aastal ei tekitanud talle õiguspärast ootust, et vastustaja asub samasugusele seisukohale ka 2024. aastal. Seejuures ei ole oluline, kas või kui hoolikalt vastustaja 2023. aastal kaebaja nõuetele vastavust kontrollis. Õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb isikut avaliku võimu sõnamurdlikkuse eest. Vaidlustatud otsusega ei ole vastustaja ühtki kaebajale antud lubadust murdnud ega võtnud kaebajalt mõnd talle varem antud õigust, mille kehtima jäämist võis kaebaja oma tegevuse korraldamisel usaldada. Vaidlustatud korralduse andmisel ei pidanud vastustaja põhjendama seda, miks kaebaja 2023. aasta taotlusvoorus kvalifitseeriti, vaid seda, miks kaebaja 2024. aasta taotlusvoorus kvalifitseerimise tingimustele ei vasta.
10.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohtu otsusest ei nähtu, miks leidis halduskohus, et vastustaja on oma uurimiskohustust piisaval määral täitnud. Halduskohus võis lähtuda vastustaja selgitusest, et Tartu Teataja Facebook’i lehelt ei nähtunud originaalse ajakirjandusliku sisu regulaarset avaldamist ja seega ka usaldusväärseid andmeid eestikeelse toimetuse olemasolu kohta, ning sai selle selgituse paikapidavust kontrollida lähtudes kaebaja väidetest ja eelviidatud leheküljel avaldatud materjali kohta esitatud näidetest. Kuivõrd negatiivse asjaolu (st millegi puudumise) tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, ei saanud vastustajalt nõuda üksikasjalikumat Tartu Teataja Facebook’i postituste sisu kirjeldamist vaidlustatud käskkirjas.
11.Halduskohus ei ole eksinud määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 punktis 1 kasutatud mõiste „meediaväljaanded“ sisustamisel. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida tuleb vaidlusaluse toetuse eesmärki silmas pidades sisustada selliselt, et meediaväljaandeks on paber- või elektrooniline platvorm, kus mingisuguse kindla ja ette määratud regulaarsusega (igapäevaselt, iganädalaselt, igakuiselt vm kindla ajavahemiku tagant) ilmub ehk tehakse avalikkusele kättesaadavaks uus ajakirjandusliku väärtusega sisu. Kuivõrd määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 punktist 2 tulenevalt pidi toetuse taotlejal olema nii eesti- kui venekeelne toimetus, tuleb sama lõike punkti 1 mõista nii, et taotleja peab käitama vähemalt ühte venekeelset ja ühte eestikeelset meediaväljaannet.
12.Kaebaja väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid ei kinnita, et vaidlustatud korralduse andmise ajal oleks Tartu Teataja Facebook’i lehel ilmunud regulaarselt uut sisu. Pelgalt sel põhjusel, et tegemist oli teabe avaldamisega Facebook’i keskkonnas, ei oleks vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 p 1 redaktsiooni kohaselt saanud kaebajat diskvalifitseerida. Küll aga ei vastanud kaebaja eelviidatud sättes toodud kvalifitseerimistingimusele põhjusel, et postituste avaldamine sellele Facebook’i lehel ei olnud regulaarne, vaid juhuslik. Nagu vastustaja õigesti esile tõi, oli vaidlusaluse toetuse eesmärk määruse nr 20/2022 §-dest 1 ja 2 tulenevalt tugevdada venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava kvaliteetse ja professionaalse venekeelse ajakirjandusliku sisu tootmist ja edastamist. Määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt võis toetuse taotlejaks olla meediaväljaandeid välja andev juriidiline isik, kellel on vähemalt kuue eelneva kuu jooksul olnud nii eesti- kui venekeelne toimetus, lähtuvad põhjendatud eeldusest, et toetuse eesmärgiks oleva ühist inforuumi kujundava venekeelse ajakirjandusliku sisu tootmisega saab eesmärgipäraselt hakkama meediaettevõtja, kes käitab samal ajal ka eestikeelse sisuga professionaalset meediaväljaannet. Selles kontekstis leiab kaebaja vääralt, et Tartu Teataja sisu originaalsust puudutavad vastustaja kaalutlused ei ole asjassepuutuvad, kuna toetust ei antud eestikeelse sisu tootmiseks. Määruse 20/2022 §-dest 1 ja 2 ilmneb selgelt, et toetuse eesmärk on motiveerida eelkõige professionaalseid eestikeelseid meediaväljaandeid välja andvaid 5(6)
3-24-486 ettevõtjaid andma professionaalsel tasemel välja ka ja kvaliteetse sisuga venekeelset väljaannet.
13.Mis puudutab eestikeelse toimetuse olemasolu, siis tõdeb ringkonnakohus, et toimetusena saab mõista inimest või inimesi, kelle töise tegevuse väljundiks on meediaväljaande regulaarne ilmumine ja selleks vajaliku ajakirjandusliku sisu tootmine. Eestikeelsest toimetuse olemasolust määruse nr 20/2022 § 4 lg 1 p 2 tähenduses saab rääkida, kui ilmub regulaarselt eestikeelne väljaanne. Kuna sellist väljaannet kaebaja regulaarselt ei ilmutanud, ei olnud kaebajal eestikeelest toimetust sõltumata sellest, et Tartu Teataja Facebook’i lehel avaldati ebaregulaarselt eestikeelseid tekste ja eestikeelsete kommentaaridega fotoreportaaže. Vastustaja ametnik on seejuures kaebajale 16.01.2026 saadetud kirjas palunud selgitada eestikeelse toimetusega seonduvat (dtl 113). Kaebaja vastas sellele järgmiselt: „Tere, Vestnik Tartu venekeelne toimetus alustas oma tegevust 2017. aastal. Alates 2020. aasta kevadest on meie uudiskanalite hulka lisandunud ka eestikeelne Tartu Teataja Facebooki leht [...]“. selget kinnitust ega ühtki täpsustavat selgitust eestikeelse toimetuse olemasolu kohta kaebaja ei esitanud. Kõrvutades eeltoodud vastust Tartu Teataja Facebook’i lehel avaldatud postitustega, võis vastustaja asuda seisukohale, et eestikeelset toimetust kaebajal ei ole. Olukorras, kus Tartu Teataja Facebook’i lehele postitati ebaregulaarselt pressiteateid ja fotoreportaaže, mis eraldi võetuna võisid ajakirjandusliku sisu mõistele vastata, ent mis ei ilmunud meediaväljaandele omase regulaarsusega, ei saa rääkida toimetuse olemasolust. Sellise toimetuse olemasolu ei ole kaebaja tõendatud ka kohtumenetluses.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud kuludokumente menetluskulude välja mõistmiseks, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
15.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.