lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2709/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2709/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1182
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2709 X. X kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks Kaebaja X. X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2025. a otsuse peale haldusasjas nr 3-24-2709 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav X. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle kuuluva teleri asendamist või teleri maksumuse hüvitamist. Taotluse kohaselt lõhkus kaaskinnipeetav kaebajale kuulunud televiisori E-Star. Kaebaja viibis samal ajal igapäevasel jalutuskäigul.
2.Tallinna Vangla jättis 17.09.2024 otsusega nr 5-37/24/96-4 kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata, kuna asjas puudub vangla õigusvastane tegevus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab, et Tallinna Vangla hüvitaks varalise kahju 630 eurot. Kaaskinnipeetav lõhkus 18. juulil 2024, kui kaebaja oli jalutuskäigul, kaebaja kambris oleva televiisori.
4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

3-24-2709

5.Kaebajale tekitas kahju kaaskinnipeetav, kes omavoliliselt sisenes kaebaja kambrisse ja televiisori lõhkus. Teo toimepanemise ajaks olid kaebaja ja televiisori lõhkunud kinnipeetav paiknenud S2 osakonnas koos ligi nädala. Kuna tegemist on avatud osakonnaga, kus kinnipeetavad saavad päevakava kohaselt praktiliselt terve ärkveloleku ajal (kuni 14 tundi) osakonnas vabalt ringi liikuda, puutus kaebaja nimetatud ajavahemikul tõenäoliselt korduvalt kokku ka Yga. Ka televiisori lõhkumise ajal olid päevakava kohaselt kambriuksed lahti ning kinnipeetavatel, sh Yl, oli õigus S2 osakonnas ringi liikuda.
6.Enne vaidlusalust sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnikke, et tal oleks olnud kaaskinnipeetavaga mingeid konflikte. Kuna sellist teavet ei laekunud vanglale ka ühestki muust kanalist, ei saanud vangla ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Eeltoodut ei väära ka kaebaja viited Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile esitatud pöördumistele. Esimese umbmäärasele ohule viitava pöördumise on kaebaja ise tagasi võtnud ning teine pöördumine on esitatud ligi 1,5 kuud pärast televiisori lõhkumist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 7. veebruari 2025. a otsusega kaebuse rahuldamata.
8.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused pole täidetud, sest vangla pole olnud õigusvastases tegevusetuses.
9.Olukorras, kus samasse osakonda, kuid teise kambrisse paigutatud kinnipeetav lõhkus kaebaja teleri, saaks vangla osalist vastutust jaatada üksnes juhul, kui selguks, et vangla on järelevalvet teostades ning vangla igapäevast tööd korraldades eksinud kehtivate nõuete vastu. Selliseid asjaolusid ei esine.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) kohaselt on eluosakond kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond (p 1.4.) ning avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5).
11.Teo toimumise ajal olid nii kaebaja kui kaaskinnipeetav paigutatud avatud eluosakonda S2. Kinnipeetavad saavad S2 osakonnas terve ärkveloleku aja (kuni 14 tundi) vabalt ringi liikuda. Televiisori lõhkumise ajal olid kambriuksed vastavalt päevakavale lahti ning kinnipeetavatel oli õigus osakonnas ringi liikuda. Kodukorra p 1.14.10. kohaselt oli kaaskinnipeetaval keelatud minna temale mitte ettenähtud kambrisse. Asjaolu, et kaaskinnipeetav rikkus kehtestatud korda, läks võõrasse kambrisse ning lõhkus seal kaebajale kuuluva teleri, ei anna alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.
12.Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 5 lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel (nt RKHKo 3-3-1-76-11; 3-3-1-10-11). Juhul, kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt, saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku tagamiseks.

2(4)

3-24-2709

13.Enne teleri lõhkumist ei olnud kaebaja vastustajat väidetavast vihavaenust või kaaskinnipeetavaga ühises eluosakonnas viibimist välistavatest asjaoludest teavitanud. Ka ei olnud vastustajale ühestki muust kanalist vastavat teavet laekunud. Pelgalt asjaolust, et kaaskinnipeetav oli enam kui aasta tagasi teise kaaskinnipeetava televiisori lõhkunud, ei pidanud vastustaja järeldama ohtu kaebaja telerile. Sellises olukorras ei saanud ega pidanud vangla võimalikku konflikti kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel või kaebajale kuuluva vara lõhkumist ette nägema. Seega ei saa vanglale ette heita kaebaja või kaaskinnipeetava ennetavalt ümber paigutamata jätmist. Kuivõrd vanglale teadaolevalt ei olnud nende isikute eraldihoidmine põhjendatud, ei olnud vastustaja tegevusetus õigusvastane. Vangla väidetava tegevusetuse ning kaebajale tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kahju tuleb kaebajal nõuda kaaskinnipeetavalt.
14.Vangla lahendas kaebaja hüvitamisnõude tähtaegselt.
15.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
16.Vangla kohustus on tagada vanglas julgeolek. Kõnealune isik on varem toime pannud samalaadseid rikkumisi. Usutav pole, et vangla sellist ohtu ette ei näinud. Kaebaja oli vangla poole pöördunud. Kaaskinnipeetav ei tohtinud kaebaja kambrisse siseneda. Rikkumise peab kõrvaldama vangla. Kaebajale pole etteheidetav see, et vangla ei teosta järelevalvet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
18.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud varaline kahju 630 eurot põhjusel, et vangla jättis ennetavalt reageerimata, takistamaks kaaskinnipeetavat lõhkumast kaebaja televiisorit. Arvestades vaidluse sisu, saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.
20.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vangla pole olnud õigusvastases tegevusetuses riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 mõttes. Kaebaja ja kaaskinnipeetav olid paigutatud vangla avatud eluosakonda, milles kinnipeetavad võisid vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal. Televiisori lõhkumise ajal oli kaaskinnipeetavatel õigus osakonnas vabalt liikuda. Kodukorra kohaselt oli kaaskinnipeetaval keelatud siseneda kaebaja kambrisse. Enne vaidlusaluse sündmuse toimumist puudus vanglal konkreetne teave selle kohta, et kaaskinnipeetav kavatseb kaebaja televiisori lõhkuda või muud moodi tema vara kahjustada. Kaaskinnipeetavast lähtuvat ohtu kaebaja varale ei saanud järeldada kaebaja 5. juuli 2024. a umbmäärasest pöördumisest, mille kaebaja seejuures võttis pärast selle esitamist tagasi. Vanglal puudus sellekohane teave, mis oleks andnud indikatsiooni, et kaebaja vara kaitseks

3(4)

3-24-2709 tuleks asuda tegutsema. Seega on esitatud asjaoludel ilmne, et vangla tegevusetus pole olnud õigusvastane.

21.Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
22.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium