X. X kaebus Tallinna Vangla vastu vangla tekitatud 630 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas viibiv X. X (kaebaja) esitas 18.07.2024 (hiljem täpsustatud) Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle kuuluva teleri asendamist või teleri maksumuse hüvitamist. Taotluse kohaselt lõhkus kinnipeetav K. K 18.07.2024 kaebajale kuulunud televiisori E-Star. Kaebaja viibis samal ajal igapäevasel jalutuskäigul.
2.Tallinna Vangla jättis 17.09.2024 otsusega nr 5-37/24/96-4 kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata, kuna asjas puudub vangla õigusvastane tegevus.
3.Kaebaja esitas 30.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu vangla tekitatud varalise kahju (lõhutud televiisor) hüvitamiseks.
4.Kaebaja esitas 19.11.2024 taotluse, milles soovis kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega täiendada („iga meelega venitatud kuu eest 100 [eurot]“).
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2025 määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata ning keeldus kaebuse täienduse vastuvõtmisest.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt lõhutud televiisori eest 630 euro suurust hüvitist.
7.Ajal, mil kaebaja läks 18.07.2024 jalutuskäigule, sisenes tema kambrisse kinnipeetav K. K ning lõhkus ära kaebajale kuuluva televiisori E-Star.
8.Kaebaja soovis, et vangla väljastaks talle uue televiisori või hüvitaks selle maksumuse, kuid vangla keeldus sellest. Vangla vastuse sai kaebaja alles kaks kuud päras pöördumise esitamist.
9.Kaebaja on juba varem vangla poole pöördunud ning taotlenud enda teise hoonesse paigutamist, kuna tema hinnangul on tal praeguses osakonnas ohtlik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Vastustaja jääb Tallinna Vangla 17.09.2024 vastuses nr 5-37/27/96-4 väljendatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada.
12.Kaebajale tekitas varalise kahju kaaskinnipeetav K. K, kes kaebaja kambrist eemalviibimise ajal omavoliliselt kaebaja kambrisse sisenes ja kambris olnud televiisori lõhkus. Teo toimepanemise ajaks olid kaebaja ja televiisori lõhkunud kinnipeetav paiknenud S2 osakonnas koos ligi nädala. Kuna tegemist on avatud osakonnaga, kus kinnipeetavad saavad päevakava kohaselt praktiliselt terve ärkveloleku ajal (kuni 14 tundi) osakonnas vabalt ringi liikuda, puutus kaebaja nimetatud ajavahemikul tõenäoliselt korduvalt kokku ka K. Kiga. Ka televiisori lõhkumise ajal olid päevakava kohaselt kambriuksed lahti ning kinnipeetavatel, sh K. Kil, oli õigus S2 osakonnas ringi liikuda.
13.Enne 17.07.2024 sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnikke sellest, et tal K. Kiga mingi konflikt oleks või et esineks nende ühes eluosakonnas paiknemist välistavaid asjaolusid. Kuna sellist teavet laekunud vanglale ka ühestki muust kanalist, ei saanud vangla ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Eeltoodut ei väära ka kaebaja viited Tallinna Vanglale (vastustaja vastuse lisa 1) ja Justiitsministeeriumile (vastustaja lisa 2) esitatud pöördumistele. Esimese, umbmäärasele ohule viitava pöördumise, on kaebaja ise tagasi võtnud ning teine pöördumine on esitatud ligi 1,5 kuud peale televiisori lõhkumist. 2(5)
14.Ekslik on kaebaja seisukoht justkui tulnuks vanglal tema kahju hüvitamise taotlus lahendada 30 päeva jooksul. Arvestades, et Tallinna Vangla on 18.07.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendanud 17.09.2024, ei ole vangla kahjunõude lahendamisel ületanud seaduses sätestatud tähtaega.
15.Kokkuvõtvalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et käesolevas asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mille tulemusena kaebaja õiguseid rikuti. Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks esmaseid eeldusi, milleks on avaliku võimu tegevuse õigusvastasus. Seega ei ole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju tekitanud ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulunud teler on katki ning kasutuskõlbmatu. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et teler lõhuti kaebaja kambris ning et teleri lõhkujaks oli kinnipeetav K. K. Tema suhtes alustati väärteomenetlust. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et teleri lõhkumise ajal oli eluosakond avatud.
18.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kes vastutab kahju tekitamise eest ehk kelle vastu on kaebajal nõudeõigus.
19.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
20.Kohtu hinnangul puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Seega on üks kahju hüvitamise esmastest eeldustest täitmata ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
21.Olukorras, kus samasse osakonda kuid teise kambrisse paigutatud kinnipeetav lõhkus kaebaja teleri, saaks vangla osalist vastutust jaatada üksnes juhul, kui selguks, et vangla on järelevalvet teostades ning vangla igapäevast tööd korraldades eksinud kehtivate nõuete vastu. Selliseid asjaolusid ei esine. Vastustaja ei olnud õigusvastaselt tegevusetu. Seega ei olnud kaebaja õiguste rikkumine vastustaja õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) tagajärjeks.
22.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
3(5)
Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“1 (kodukord) kohaselt on eluosakond kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond (p 1.4.) ning avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5).
23.Vastustaja on selgitanud (Tallinna Vangla 17.09.2024 kiri), et teo toimumise ajal olid nii kaebaja kui ka K. K paigutatud avatud eluosakonda S2. Vastustaja selgituse kohaselt saavad kinnipeetavad S2 osakonnas praktiliselt terve ärkveloleku aja (kuni 14 tundi) vabalt ringi liikuda. Televiisori lõhkumise ajal olid kambriuksed vastavalt päevakavale lahti ning kinnipeetavatel oli õigus osakonnas ringi liikuda. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kodukorra p 1.14.10. kohaselt oli K. Kil keelatud minna temale mitte ettenähtud kambrisse. Asjaolu, et kaaskinnipeetav rikkus kehtestatud korda ning läks võõrasse kambrisse ning lõhkus seal kaebajale kuuluva teleri, ei anna alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.
24.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 5 lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel (nt Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11; 28.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 14). Juhul, kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt, saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku tagamiseks.
25.Vastustaja on selgitanud ning tõendanud (vastustaja vastuse lisad 1 ja 2), et enne teleri lõhkumist ei olnud kaebaja vastustajat väidetavast vihavaenust K. Kiga või temaga ühises eluosakonnas viibimist välistavatest asjaoludest teavitanud. Ka ei olnud vastustajale ühestki muust kanalist vastavat teavet laekunud. Pelgalt asjaolust, et K. K oli enam kui aasta tagasi kaaskinnipeetava televiisori lõhkunud, ei pidanud vastustama järeldama ohtu kaebaja telerile. Sellises olukorras ei saanud ega pidanud vangla võimalikku konflikti kaebaja ja K. Ki vahel või kaebajale kuuluva vara lõhkumist ette nägema. Seega ei saa vanglale ette heita kaebaja või K. Ki ennetavalt ümber paigutamata jätmist. Kuivõrd vanglale teadaolevalt ei olnud nende isikute eraldihoidmine põhjendatud, ei olnud vastustaja tegevus (või tegevusetus) õigusvastane. Vangla väidetava tegevusetuse ning kaebajale tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos.
26.Kohus möönab, et vastustajal on julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumiste ärahoidmiseks teatud juhtudel võimalik kõrvale kalduda VangS § 8 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate üldisest elukorralduses, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa kambrite või teatud osakondade lõikes või lukustada teatud kambreid päevakavast erinevalt (nt VangS § 8 lg 2, § 69 lg 2 p 1), kuid tegemist on erandlike julgeoleku tagamise abinõudega, mille esinemiseks peab esinema tegelik oht julgeolekule või vähemalt põhjendatud kahtlus sellise ohu esinemiseks. Olukorras, kus sellised asjaolud puudusid, ei saa vastustajale õigusvastast tegevusetust ette heita.
27.Arvestades eeltoodut ei ole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat varalist kahju tekitanud.
28.Põhjendamatu on kaebaja etteheide justkui oleks vangla tema kahju hüvitamise taotluse lahendamisega hilinenud. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 18.07.2024 (seda hiljem veel täpsustades ja täiendades), Tallinna Vangla lahendas selle 17.09.2024 ning vastus anti kaebajale allkirja vastu kätte 18.09.2024.
Kohus selgitas juba 08.10.2024 määruses, et kahju hüvitamise taotluse lahendamise kord erineb muude pöördumiste, sh vaiete lahendamise korrast. Kuivõrd RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates, ei ole vangla käesoleval juhul taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud.
29.Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal on võimalik nõuda varalise kahju hüvitamist selle tekitajalt, s.o K. Kilt. Kahju hüvitamiseks saab kaebaja pöörduda otse kahju tekitaja poole või esitada tema vastu hagi maakohtusse.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.