Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1815
Haldusasi
Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.06.2024 otsuse nr ERESID-484334-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja eresidendi digitaalse isikutunnistuse taotluse uueks läbivaatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eeltingimuseks, vaid on mugavusteenus. E-residentsus on hüve, mida Eesti riik pakub välismaalastele.
keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 20 5 lg 2 nimetatud eesmärgiga. 7.2 Puudub vaidlus, et kaebaja on olnud e-resident aastast 2019. Vastustaja on kaebaja tausta-kontrolliga tuvastanud, et kaebaja ei ole selle aja jooksul olnud seotud ühegi Eestis asutatud äriühinguga ega omanud ühtegi muud seost Eestiga. Kaebaja pole väitnud, et see teave oleks ebaõige. Seega puuduvad andmed, et kaebaja soodustaks Eesti majanduse arengut, mistõttu pole kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas seaduses nimetatud eesmärgiga. 7.3 Kuna kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine pole kooskõlas seaduses nimetatud eesmärgiga, siis ei oma asjaolud, et kaebajal puuduvad Norras karistused ja et ta on seal asutanud ettevõtte (vt kaebaja 18.07.2024 menetlusdokumendi lisad), käesolevas vaidluses tähtsust. 7.4 Puutuvalt kaebuse kahtlusse, et otsuse langetamist on mõjutanud kaebaja kodakondsus, märgib kohus, et nimetatud asjaolu on vastustaja väitel toonud kaasa kaebaja põhjalikuma kontrolli. Kohus leiab, et kujunenud julgeolekuolukorras on selline kontroll põhjendatud. Eesti ja mitmed teised riigid on kehtestanud VF isikutele ja ettevõttetele rea majandussanktsioone. Kohus nõustub vastustajaga, et ei saa välistada, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted hakkavad e-residentsuse programmi sanktsioonidest mööda hiilimiseks ära kasutama, paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Selline teguviis kahjustaks sanktsioonide toimepõhimõtet ja Eesti rahvusvahelist mainet. Kohus lisab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus e-residendi digitaalsele isikutunnistusele ning selle andmise üle otsustamisel on vastustaja lähtunud põhjendatult Eesti riigi huvidest.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.