Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2645 R.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.12.2022 otsuse nr 15.3-3.4/907-1 osaliseks tühistamiseks Kaebaja – R.C , esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-Belošitski Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-22-2645 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-2645 ja sõbrad. Isegi kui oletada sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust, ei saanud vastustaja kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale (vt VSS § 74 lg 41). Sissesõidukeeldu oleks saanud kohaldada üksnes Eesti territooriumi osas.
3(6)
3-22-2645 Föderatsiooni sõjalist tegevust Ukrainas, on selline tegevus ohuks nii Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu kui ka Schengeni liikmesriikide julgeolekule.
4(6)
3-22-2645 PPA on kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VMS-i ega VSS-i norme. PPA jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde. PPA ja KAPO seisukohtadega nõustumine ei tähenda, et halduskohtu otsus on põhjendamata. Halduskohus kasutas HKMS § 165 lg-s 2 sätestatud võimalust. Kaebaja viited Euroopa Kohtu lahenditele on asjakohatud, kuna praeguse vaidluse ja viidatud lahendite asjaolud on erinevad. Kaebaja on vaidlustanud PPA otsuse üksnes sissesõidukeelu osas. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud endast lähtuvat ohtu riigi julgeolekule, kuid oht riigi julgeolekule oli ka lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise aluseks ning halduskohus on seda selgitanud, on kaebaja etteheide tema seisukoha küsimiseks asjakohatu.
3-22-2645 kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 38; 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Kaebaja puhul sedalaadi asjaolusid ei esine. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.