KH apellatsioonkaebuse hind 21 724,40 eurot SS apellatsioonkaebuse hind 21 724, 40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KH(isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kadi Sitska (endise perekonnanimega Mägi) Kostja: SS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsus osas, milles maakohus mõistis välja KH-lt riigituludesse riigilõivu 1757,57 eurot ja SS-lt riigituludesse riigilõivu 1757,57 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja KH-lt riigituludesse riigilõiv 500 eurot ja SS-lt riigituludesse riigilõiv 500 eurot.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsus muutmata.
3.Maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Välja mõista SS-lt 21 724,20 eurot KH kasuks. 3.2 Jätta KH menetluskuludest 50% SS kanda. 3.3 Jätta SS menetluskuludest 50% KH kanda. 3.4 Välja mõista KH-lt riigilõiv 500 eurot riigituludesse. 3.5 Välja mõista KH-lt riigilõiv 25.- eurot riigituludesse. 3.6 Välja mõista KH-lt ekspertiisitasu 1250.- eurot riigituludesse.
3.7 Välja mõista KH-lt ekspertiisitasu 187,50 eurot riigituludesse. 3.8 Kohustada KH tasuma riigilõivud ja ekspertiisitasud riigituludesse ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-11-43145. 3.9 Välja mõista KH-lt menetluskulud 580.- eurot SS kasuks. 3.10 Välja mõista SS-lt riigilõiv 500 eurot riigituludesse. 3.11 Välja mõista SS-lt riigilõiv 25.- eurot riigituludesse. 3.12 Välja mõista SS-lt ekspertiisitasu 1250.- eurot riigituludesse. 3.13 Välja mõista SS-lt ekspertiisitasu 187,50 eurot riigituludesse. 3.14 Kohustada SS tasuma riigilõivud ja ekspertiisitasud riigituludesse ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-11-43145. 3.15 Välja mõista Eesti Vabariigilt töötasu 639,60 eurot vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi kasuks osutatud õigusabi eest. 3.16 Jätta KH õigusabikulud riigi kanda. 3.17 Kohtuotsusele on lisatud makseinfoleht.
4.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud tasu KHle osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Pooltel ei tule teineteise ringkonnakohtu menetluskulusid hüvitada.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.09.2011 esitas KH (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse SS (kostja) vastu, milles palus Kohila vallas, Salutaguse külas asuva Kuldranna kinnistu (registriosa 1395137) kostjale tagastada või mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 32 000 eurot. Harju Maakohus edastas tsiviilasja 14.12.2011 määrusega kohtualluvuse järgi Pärnu
Maakohtule. 16.10.2013 esitatud täpsustatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 29 234 eurot. 12.08.2014 esitatud täpsustatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ehitise taastamise kulude katteks vastavalt ekspertiisile ning 14.10.2015 toimunud kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise (katuse taastamise maksumuse) 43 448,40 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ostis hageja kostjalt 09.10.2009 Kuldranna kinnistu 520 000 krooni ehk 33 234 euro eest. 25.12.2010 kukkus maja katus koos teise korrusega maja ühele küljele, muutes maja kasutuskõlbmatuks. Katus kukkus kokku vale konstruktsiooni tõttu. Kostja ei rääkinud hagejale midagi maja varjatud puudustest. Kostja oli müügilepingut sõlmides teadlik, et ehitis ei vasta ehitustehnilistele nõuetele, ning et ehitisel puuduvad nii ehitusluba kui ka kasutusluba. Kuivõrd kostja neid andmeid lepingu sõlmimisel hagejale ei avaldanud, siis ei olnud hagejal võimalik ka otsustada, kas ta soovib nendel tingimustel kinnistut osta. Katuse taastamiskulude maksumus on 43 448,40 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on esitatud peale mõistliku aja möödumist. 16.10.2009 sõlmiti vara üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel hageja kinnitas oma allkirjaga, et on saanud majaga kinnistu oma valdusesse ja kasutusse varem kokkulepitud seisukorras, ostja on kontrollinud müügilepingu täitmist müüja poolt ja tal ei ole müüjale pretensioone. 09.10.2009 sõlmitud ostu-müügilepingu punkt 9.1.7. sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sündmus toimus 25.12.2010. Hageja ei pöördunud kostja poole võimalike lahenduste leidmiseks ja esitas sisuliselt üks aasta peale sündmust hagi kohtusse. Hageja ei saa seetõttu võimalikele lepingutingimuste mittevastavustele tugineda. Hageja väide, et maja katus vajus sisse, ei vasta tõele. Sisse vajus talvise lume raskuse all vaid vintskapi osa. Hageja ei suhtunud omandi korrashoidu piisava hoolsusega. Tema tegevusetus oli põhjuseks, et ehituskonstruktsioonid ei pidanud vastu erakordselt suure lumekihi raskusele. Hageja, selle asemel, et ülejäänud katus lumest puhastada ja sissevajunud osa kinni katta või toestada, jättis maja sellisesse olukorda nagu see oli, tegemata midagi tekkinud katkise koha hädapäraseks parandamiseks. Hoone ümberehitamise ajal polnud kostja hoone omanik ja ta omandas selle alles peale ehitustööde lõppu 1995.a sellises seisus, nagu ta müüdi hagejale. Seetõttu ei saa kostja vastutada võimalike vigade eest, mis tehti hoone ümberehitamise käigus. Menetluse vahepealne käik
4.30.01.2014 otsusega mõistis Pärnu Maakohus kostjalt hageja kasuks välja 28 734 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis Eesti Vabariigilt vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi osutatud õigusabi eest välja 736,80 eurot. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2014 otsusega Pärnu Maakohtu 30.01.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6.Pärnu Maakohus seadis 02.12.2014 määrusega hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi summas 32 000 eurot.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus mõistis 11.12.2015 otsusega kostjalt hageja kasuks välja 21 724,20 eurot ning jättis 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 50% kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 580 eurot. Lisaks mõistis maakohus hagejalt ja kostjalt kummaltki riigituludesse välja riigilõivud summas 1757,57 eurot ja 25 eurot ning ekspertiisitasud 1250 eurot ja 187,50 eurot. Hageja õigusabikulud jättis maakohus riigi kanda ning mõistis Eesti Vabariigilt välja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi töötasu 639,60 eurot.
8.09.10.2009 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt ostis hageja kostjalt kinnistu (reg nr 1395137) 520 000 krooni eest. Hoone katus kukkus sisse 25.12.2010. 29.04.2015 ehitustehnilise ekspertiisiakti kohaselt ei ole eskiisprojekti puuduliku koostamise tõttu võimalik anda hinnangut katuse kandekonstruktsioonide (sarikate) rajamise täpse aasta kohta, kuid kasutatud tehnilised lahendused, materjalid ja töövõtted viitavad teostusele kuni 1990ndate keskpaigani. Sama kinnitab ka eterniitplaatide all kasutatud lauskate, mis tuli Eestis laialdasemalt kasutusele peale 1993ndat aastat. Arvestades, et peale 1994.a enam Eestis asbestiga eterniitplaate ei toodetud, saab pidada katuse hilisemaks valmimise ajaks 1994.a sügist. Ekspertiisiakti kohaselt põhjustasid katuse varingu ebaõige katuse konstruktsioon (puuduv horisontaalside sarika alumiste otste vahel) ja liigne lume kogunemine katusele. Ebaõige katuse konstruktsiooni tõttu ei suutnud müürilati all asuv välisseina kõrgendus vastu võtta katuse koormusest tekkivaid horisontaaljõude, selle tulemusena ei olnud sarikad välisseintele enam jäigalt toetatud ja survele töötama pidanud penn hakkas tööle tõmbele. Lisanduv lumekoormus vajutas sarika penni kohalt puruks ja surus kõrgemaks ehitatud seinaosa vanalt müürilt maha. Varing sai alguse suurema lumekoti piirkonnast naabermaja poolt. Lumekatte paksuseks naaberhoone juures oli ca 28,8 cm (arvestades eterniitplaadi laine kõrgust 35 mm). Seega ületas lume paksus katusel normidega lubatud maksimaalse katust koormava lume koguse. Kahjujuhtumi tulemusena on hoone viilkatus purunenud. Hoone katuse taastamise maksumuseks 2015.a keskmistes ehitushindades on 43 448,40 eurot (sh käibemaks).
9.Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja JR ütlustega leidis kinnitamist kostja väide, et katuse ehitamise ajal kostja omanik ei olnud. Maja anti kostjale aktiga üle 03.11.1994. Ekspertiisiakt kinnitab, et katuse rekonstrueerimise hilisemaks ajaks sai olla 1994. Seega leidis tõendamist kostja väide, et katuse rekonstrueerimise ajal ei olnud kostja hoone omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja kanti kinnistusraamatusse Kuldranna kinnistu omanikuna 31.07.2000. Kohus ei lugenud tunnistaja KK ütlusi ega VT kirja tõenditeks, mis lükkavad ümber riiklikult tunnustatud eksperdi HK arvamuse selle kohta, et varasem lamekatus ehitati 1994 oktoobris ümber viilkatuseks. Tunnistaja KK ütlused põhinevad teiste isikute väidetel, VT kirjast ei selgu, kes ja millal on juurde ehitanud hoonele teise korruse. Maakohus asus seisukohale, et ekspertiisiakti ja fotodega leidis tuvastamist, et Kuldranna kinnistul asuva ehitise katusel oli ebaõige konstruktsioon puudus horisontaalside sarika alumiste otste vahel ning seetõttu ei suutnud müürilati all asuv välisseina kõrgendus vastu võtta katuse koormusest tekkivaid horisontaaljõude ja selle tulemusena ei olnud sarikad välisseintele enam jäigalt toetatud ja survele töötama pidanud penn hakkas tööle tõmbele. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Eksperdiarvamuse ja fotodega on tuvastatud, et kostjalt ostetud kinnistul asuva ehitise II korrus oli ostu-müügi hetkel lepingutingimustele mittevastav. Kuldranna kinnistul asuva
hoone eskiisprojekt oli puudulikult koostatud ning nimetatud projekti järgi oli katus ehitatud ebaõige konstruktsiooniga. Samuti leidis tõendamist, et ehitisel puudus kasutusluba.
10.Kohtuistungil võttis hageja omaks, et 25.12.2010 toimunud varingust ta kostjale ei teatanud. Kostja väitel sai ta varingust teada Pärnu Maakohtu kaudu. Väljastusteate kohaselt on kostja hagi ja sellele lisatud materjalid kätte saanud 25.02.2012.a, s.o 1 aasta 2 kuud pärast ehitise varingut. Kohus leidis, et hageja ei ole teavitanud kostjat kinnistul asuva ehitise mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku tähtaja jooksul. Samas teadis kostja ehitise mittevastavusest lepingutingimustele. Kostja teadis eskiisprojekti alusel, et hoone katus on rekonstrueeritud ebaõigesti, mida kinnitavad tunnistaja KK ütlused, mille kohaselt kostja rääkis tunnistajale, et katuse ehitasid külamehed siis, kui ehitis oli kostja valduses. Nad teadsid, et ankrud on panemata, aga lootsid, et midagi halba ei juhtu. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et kinnistu müügi hetkel olid ehitise katuse kaks tala pehkinud ja vajasid kiiresti väljavahetamist, kuid sellest ta hagejat ei teavitanud. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist, et kostja oleks hagejat teavitanud, et ehitisel puudub kasutusluba. Seega kostja teadis kinnistut müües, et ehitise katuse konstruktsioon ei vasta ehitustehnilistele nõuetele ning puudub ehitise kasutusluba, kuid ei avaldanud seda hagejale. Ostu-müügilepingu p 2.2 kohaselt kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatuid puudusi, millest ta ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kohus leidis, et hagejal on VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt seaduslik alus nõuda, et kostja hüvitaks tekitatud kahju. Kinnistu ostumüügilepingu p 8.5 kohaselt kohustub müüja hüvitama ostjale tekkinud kahju juhul, kui ta ei täida käesoleva lepinguga endale võetud kohustusi, samuti juhul, kui mõni tema kinnitustest käesoleva lepingu punktis 2.1 ja 2.2 ei vasta tegelikkusele. Hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele tugineda VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel.
11.Tunnistaja IK ütlustest nähtub, et 2010.a talvel oli palju lund ning sellel aastal kaupluse maja katust lumest puhtaks ei roogitud. Tunnistaja LK ütlustest nähtub, et 2010.a talv oli lumerohke. 2010.a talvel hageja maja katust lumest puhtaks ei pühkinud. Ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et katuse varingu põhjustasid ebaõige katuse konstruktsioon ja liigne lume kogunemine katusele. Tunnistajate IK ja LK ütlustega leidis tõendamist, et enne katuse varingut hageja hoone katust lumest ei puhastanud, mida kinnitab ka eksperdiarvamus. Hageja väited selle kohta, et ta enne varingut katust lumest puhastas, on paljasõnalised ega ole millegagi tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et katuse varingu põhjustasid ebaõige katuse konstruktsioon ja liigne lume kogunemine katusele.
12.Maakohus leidis, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostja teadis kinnistut müües, et ehitise rekonstrueerimine ei vastanud ehitustehnilistele nõuetele, kuna eskiisprojekt oli puudulik, puudus ehitise kasutusluba ja ka ehitise talad olid pehkinud. Seega pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et pehkinud taladega ja ehitustehnilistele nõuetele mittevastav katus võib variseda. Eksperthinnangu kohaselt on 2015.a seisuga Kuldranna kinnistu hoone katuse taastamise maksumuseks koos käibemaksuga 43 448,40 eurot. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus arvestas asjaoluga, et katuse varing toimus ka seetõttu, et hageja hoone katuselt 2010.a lund ei rookinud. Katuselt lume puhastamise ja katuse konstruktsiooni õige ehitamise korral ei oleks katuse varingut toimunud. Seega on tekitatud kahju suuruseks 50% 43 448,40 eurost, s.o 21 724,20 eurot koos käibemaksuga.
13.Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 leidis maakohus, et hageja menetluskuludest 50% kuuluvad jätmisele kostja ja kostja menetluskuludest 50% hageja kanda. Kohus määras hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 639,60 eurot (sh käibemaks) ning jättis need kulud riigi kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1160 eurot ja riigilõivu 850 eurot. Maakohus leidis, et hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja kasuks 50 % 1160 eurost, s.o 580 eurot. Pärnu Maakohtu 20.02.2012 määrusega vabastati hageja riigilõivu 3515,14 eurot maksmisest. Pärnu Maakohtu 02.12.2014 määrusega vabastati hageja riigilõivu 50 eurot tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel. Pärnu Maakohtu 23.01.2013 määrusega vabastati hageja ekspertiisitasu 375 eurot maksmisest kinnisvara hindamise ekspertiisi määramisel. Pärnu Maakohtu 14.05.2013 määrusega maksti välja eksperdile riigieelarvest 375 eurot. Pärnu Maakohtu 25.05.2015 määrusega maksti välja eksperdile riigieelarvest 2500 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja lähtudes TsMS § 179 lg-st 1 ja TsMS § 190 lg-st 4 mõistis kohus kummaltki poolelt 50% riigilõivust (1757,57 eurot ja 25 eurot) ja ekspertiisitasudest (187,50 eurot ja 1250 eurot) välja riigi tuludesse. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.10.01.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagiavalduse tervikuna rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kostja Kuldranna kinnistu maja renoveerimise ajal selle omanik. Tunnistaja JR kinnitas, et tema tegi eskiisiprojekti, kuid katuse renoveerimistöödes tema ei osalenud ning ta ei olnud kindel ajas, millal katus võidi ümber ehitada. Seega ei saa tema poolt väljendatut kasutada katuse renoveerimise aja määratlemisel. Lisaks viitas kohus, et kuna peale 1994. aastat Eestis asbestiga eterniitplaate ei toodetud, on tõendatud, et katuse renoveerimistööd tehti enne, kui kostja sai hoone omanikuks. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et tootmise lõpetamine ei välista toote kasutamist ka peale 1994. aastat, sest eterniidi müümine ja kasutamine ei olnud veel keelustatud. Eestis keelati 02.11.2000 sotsiaalministri määrusega nr 72 asbesti sisaldavate toodete kasutamine ja müük. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et eterniidi kasutamine katuse renoveerimisel oli peale 1994. aastat võimatu. Antud asjaolu langeb kokku ka tunnistaja KK ütlustega, mille kohaselt kostja enda sõnul renoveeriti katus umbes 2000. aasta paiku.
16.Tunnistaja KK on selgitanud, et ta elas koos kostjaga, kui kinnistu oli müügis. Kostja avaldas tunnistajale, et majas on niiskus sees ja see hakkab lagunema. Ekspert HK ekspertiisiaktis on kirjas, et katuse ühendus on korralikult ühendamata. Seega oli kostja katuse ehituslikest vigadest teadlik. Hagejale ei olnud maja ostmise hetkel teada, et sellel on mingeid puudusi. Kostja esitas küll hagejale eskiisprojekti, kuid seda ei saa lugeda lepingu mõtte kohaselt asjakohaseks dokumentatsiooniks, sest hageja ei omandanud mitte pooleliolevat ehitist, vaid juba aastaid tagasi valminud maja.
17.Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja ei lükanud katuselt lund. Hageja on selgitanud, millal ja kuidas ta seda tegi. Ükski kohtus ütlusi andnud tunnistaja ei viibinud sel ajal väljas. Kuna oli tegemist eriti lumerohke talvega, siis öö ja järgneva päeva jooksul sadas ja tuiskas katus uuesti lund täis. Õhtul koju saabudes lükkas hageja lume taas katuselt. Seega ei ole antud juhul tegemist segasüüga, vaid kostja ainuisikulise tegevusetuse tagajärjega.
18.Hageja ei ole nõus menetluskulude jaotusega, kuna hageja ei ole hagiavalduses märgitud sündmust põhjustanud. Katuse vajumine on tingitud kostja süüst ning seetõttu on ebaõige jätta 50% kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et hagi esitati kostjast tingitud põhjustel, siis on äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane kohustada hagejat hüvitama kostjale kohtukulud isegi pooles ulatuses. Maakohus on valesti tõlgendanud ka TsMS § 190 lg 4. See säte ei reguleeri hagi osaliselt rahuldamist. Hageja ei peaks tasuma menetluskulusid riigituluduesse. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.10.01.2016 esitas kostja Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
20.16.10.2009 sõlmiti hageja ja kostja vahel vara üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel hageja kinnitas, et on kontrollinud müügilepingu täitmist ja tal ei ole müüjale materiaalseid pretensioone. Kuna hageja ei teatanud lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, puudub tal igasugune õigus nõuda 2,4 aastat hiljem maja ostmisest ja üle aasta hiljem kahju tekkimisest, et müüja hüvitaks kahju.
21.Kohus on otsuses ebajärjekindel. Kohtuotsuse viiendal lehel märgib kohus, et tõenditena ei saa arvestada KK ütlusi ja VT kirja. Samas on kohus tuginenud KK ütlustele ja teinud meelevaldsed järeldused, et kostja teadis ebaõigest katusekonstruktsioonist. Ehitustehnilise ekspertiisi järgi ehitati viilkatus tõenäoliselt 1994.a sügisel, s.o enne maja omandamist kostja poolt. Seega ei saanud ta kuidagi vastutada ebaõige katusekonstruktsiooni ehitamise eest. Pealegi kasutati antud hoonet aastaid ilma mingite probleemideta ja valesti ehitatud katusekonstruktioon tuli välja alles ehitusekspertiisi tulemusel. Kostja ei saanud kuidagi teada, et tema poolt müüdud majal on mingi oluline puudus. Antud juhul saab väita, et õnnetus toimus hageja hoolsuskohustuse mittetäitmise tõttu. Hageja saanuks olukorra lahendada koheselt õnnetusejärgselt väikeste kulutuste tegemisega ja ka kostjat õigeaegselt teavitades. Lisaks on kohus hüvitise määramisel lähtunud eksperdi hinnangust katuse taastamisväärtusest 2015.a hindades, mitte 2010.a hindadest. Samas on selge, et hageja ei soovigi antud elamut taastada ning püüab ka praegusel ajal kinnistut võõrandada. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis mõlemalt poolelt välja hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks 1757,57 eurot riigituludesse. Kohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab nii hagejalt kui kostjalt välja hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu 500 eurot. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
24.Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et vaidlusaluse elamu katusekonstruktsioonis olid ehituslikud puudused. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Katuse varing toimus
25.12.2010. Hageja esitas hagi kohtusse 13.09.2011. Kostja sai hagimaterjalid kätte 25.02.2012. Maakohus tuvastas, et kohtueelselt hageja kostjale varingust ei teatanud. Eeltoodule tuginedes nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul.
25.Vastavalt VÕS § 221 lg 1 p 2 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust see, kas kostja oli katuse ehitamise ajal vaidlusaluse maja omanik. VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaldamiseks omab tähendust, kas kostja müügilepingu sõlmimisel teadis katuse puudustest või pidi nendest teadma, ning kas ta teavitas nendest hagejat. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tunnistaja KK ütlustest nähtub, et kostja teadis, et katus ei olnud nõuetekohaselt ehitatud. Kostja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid KK ütlused ümber. Asjaolu, et maakohtu tuvastatu kohaselt ei olnud kostja katuse ehitamise ajal elamu omanik, ei tähenda, et kostja ei saanud teada katuse puudustest. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus on KK ütluste hindamisel olnud vastuoluline, kuna oli eelnevalt otsuses asunud seisukohale, et ei loe KK ütlusi tõendiks. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on katuse ehitamise aja määramisel asunud seisukohale, et KK ütlused katuse ehitamise aja kohta ei lükka ümber ekspert HK arvamust katuse ehitamise aja kohta. See ei tähenda, et asjaolu tuvastamisel, kas kostja teadis katuse puudustest, ei saanud maakohus KK ütlustega arvestada. Vaidlust ei ole, et kostja katuse puudustest hagejat ei teavitanud. Seega saab hageja VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel katuse puudustele tugineda, hoolimata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavustest kostjat õigeaegselt ei teavitanud.
26.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kostja müüs hagejale kinnistu, millel asuva maja katuse konstruktsioon ei olnud nõuetekohane, siis on kostja rikkunud müügilepingut ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist saab hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 132 lg 3 alusel. HK 29.04.2015 ehitustehnilise ekspertiisiakti kohaselt on katuse taastamise maksumus 2015.a seisuga 43 448,40 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, et lähtuda tuleb 2010.a hindadest. Kolleegium märgib, et kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et katuse taastamise maksumuse määramisel tuleks lähtuda millestki muust, kui HK ekspertiisiaktis märgitud hinnast. Seega ei saa kostja sellist väidet esmakordselt apellatsiooniastmes esitada (TsMS § 652 lg 4). Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtul lähtuda maakohtu tuvastatud katuse taastamise maksumusest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud kahju vähendada juhul, kui ta oleks teinud õnnetusejärgselt koheselt väiksemaid kulutusi (katnud katuse ajutiselt koormakattega, et vältida sademete sattumist hoonesse). HK 29.04.2015 ehitustehnilisest ekspertiisiaktist nähtuvalt oleks hageja saanud sellega vältida sademete sattumist siseruumidesse ja siseviimistluse hävimist. Ekspertiisiaktist ei tulene, et katuse ajutise katmisega oleks saanud vähendada katuse taastamise kulusid. Hagis nõuab aga hageja just katuse taastamiskulude maksumust. Ka ekspert on andnud hinnangu katuse taastamiskulude kohta ning võtnud arvesse, et hageja ei kaitsnud hoonet sademete mõju eest (ekspertiisiakti p 2.8.4.22). Muid väiteid kahju suuruse vaidlustamiseks ei ole kostja apellatsiooniastmes esitanud.
27.Kolleegiumi hinnangul on tunnistajate IK ja LK ütlustega piisavalt tõendatud, et hageja ei ajanud 2010.a talvel oma maja katust lumest puhtaks. Hageja väited, et ta puhastas maja katust lumest, on jäänud paljasõnalisteks. HK 29.04.2015 ehitustehnilise ekspertiisiakti kohaselt oli lume liigne kogunemine katusele samuti katuse varingu üheks põhjuseks. VÕS
§ 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuna kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel, on maakohus õigesti VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise suurust vähendanud. Arvestades tsiviilasja asjaolusid ning seda, et ei ole võimalik üheselt määrata, kui suures ulatuses oli kahju tekkimise põhjuseks katuse ebaõige konstruktsioon, ning kui suures ulatuses lume liigne kogunemine katusele, on maakohtu määratud kahjuhüvitise suurus 21 724,20 eurot põhjendatud.
28.Ülaltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu otsust hagi osalise rahuldamise osas.
29.Kolleegium märgib, et hageja on 04.11.2016 dokumendis esitanud apellatsioonkaebusega võrreldes uusi väiteid. Hageja on väitnud, et eksperdi käsutuses olnud fotodega ei saa kindlaks teha tema maja katusel olnud lume kogust varingu hetkel; et eksperdi nimetatud lumekoormuse normid on ebaõiged; et tunnistajate IK, LK ja EK ütlused ei ole usaldusväärsed. Kuna need väited on esitatud pärast apellatsioonkaebuse tähtaega, siis jätab kohus need tähelepanuta (TsMS § 634 lg 1). Menetluskulude jaotus
30.Kuna maakohtu otsus jääb hagi osalise rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohtu määratud menetluskulude jaotus on hageja suhtes ebaõiglane. Maakohus tuvastas, et kahju on osaliselt tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel ning rahuldas hagi 50 % ulatuses. Sellest tulenevalt puuduvad TsMS § 162 lõike 4 kohaldamise eeldused. Ebaõige on hageja seisukoht, et TsMS § 190 lg 4 ei võimalda menetlusabi saanud hagejalt menetluskulusid riigituludesse välja mõista, kui hagi rahuldati osaliselt. TsMS § 190 lg 4 mõtte kohaselt mõistetakse menetlusabi saanud hagejalt menetluskulud välja võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Maakohtu määratud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise suhtes ei ole apellatsioonkaebustes muid vastuväiteid esitatud.
31.Siiski on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendamatult mõistnud hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks mõlemalt poolelt välja riigilõivu summas 1757,57 eurot riigituludesse. Pärnu Maakohus on 20.02.2012 määrusega vabastanud hageja riigilõivu summas 3515,14 eurot maksmisest hagi esitamisel kostja vastu ostetud kinnistu müüjale tagastamiseks või 32 000 euro väljamõistmiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14.01.2014 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-53-13 tunnistanud, et riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955,82 euro kuni 38 346,98 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515,14 eurot. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 21 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Lähtudes TsMSRS § 21 ja TsMS § 179 lg 1 mõttest ning arvestades, et 43 448,40 euro suuruselt nõudelt tuli maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni (ja ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtiva redaktsiooni) kohaselt tasuda riigilõivu 1000 eurot, siis peab kohus põhjendatuks mõista
maakohtus hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks mõlemalt poolelt riigituludesse välja riigilõivu 500 eurot.
32.Kuna mõlemad apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele võrdses osas, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud tasu hagejale osutatud riigi õigusabi eest, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (Pärnu Maakohtu 20.02.2012 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud). Pooltel ei tule teineteise ringkonnakohtu menetluskulusid hüvitada.
33.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 01.02.2016 määrusega hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 900 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades menetlusabi taotlusest nähtuvat hageja majanduslikku olukorda ning seda, et maakohtu menetluskulude katteks on juba hagejalt riigituludesse välja mõistetud mitmed rahasummad, siis peab kohus põhjendatuks vabastada hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 900 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.