Navimed OÜ kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 20. detsembri 2024. a otsuse tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 27. jaanuari 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 257-24/287054 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Navimed OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, seaduslik esindaja Liis Salumäe Kolmas isik – AB Medical Group Eesti osaühing
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-306 menetlus.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 27. jaanuari 2025. a otsus vaidlustusasjas nr 257-24/287054.
3.Tagastada Navimed OÜ-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot pangakontole nr EE911700017003280140.
4.Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Navimed OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 2800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot.
Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Navimed OÜ kasuks välja kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 1400 (üks tuhat nelisada eurot).
6.Ülejäänud osas jätta menetluskulud vaidlustus- ja kohtumenetluses menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2).
3-25-306
ASJAOLUD
1.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 15. novembril 2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Neuronavigatsioonisüsteemi ostmine“ (viitenumber 287054) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sh „Tehniline kirjeldus“ ja „Juhised pakkujale“. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (17. detsember 2024) esitasid pakkumuse Navimed OÜ, AB Medical Group Eesti osaühing ja OÜ Hansaspine.
2.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum tunnistas 20. detsembri 2024. a otsusega vastavaks ja edukaks AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse.
3.Navimed OÜ esitas 30. detsembril 2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum otsustele, millega hankija tunnistas AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks ja edukaks.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tegi 27. jaanuaril 2025 vaidlustusasjas nr 25724/287054 otsuse, millega rahuldas Navimed OÜ vaidlustuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Neuronavigatsioonisüsteemi ostmine“ (viitenumber 287054) osaliselt ning tunnistas kehtetuks sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum otsuse AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjon mõistis sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Navimed OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 640 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 1400 eurot (käibemaksuta). Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja AB Medical Group Eesti osaühingu menetluskulud jäeti nende enda kanda.
5.Navimed OÜ esitas 6. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 20. detsembri 2024. a otsus AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Samuti palus kaebaja tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 27. jaanuari 2025. a otsus vaidlustusasjas nr 257-24/287054 osas, milles jäeti rahuldamata nõue tunnistada kehtetuks sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 20. detsembri 2024. a otsus tunnistada AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumus riigihanke alusdokumentidele vastavaks.
6.Tartu Halduskohus võttis 7. veebruari 2025. a määrusega menetlusse Navimed OÜ kaebuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 20. detsembri 2024. a otsuse tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 27. jaanuari 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 257-24/287054 osaliseks tühistamiseks (haldusasi nr 3-25-306). Kohus kaasas sama määrusega kolmanda isikuna menetlusse AB Medical Group Eesti osaühingu.
7.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum edastas 12. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi 12. veebruari 2025. a korralduse nr 1.5-2/6-V4, millega tunnistas riigihankemenetluse „Neuronavigatsioonisüsteemi ostmine“ (viitenumber 287054) riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel omal algatusel kehtetuks.
8.Kohus selgitas 13. veebruari 2025. a määruses kujunenud olukorras menetluse lõpetamise aluseid ja tagajärgi ning andis menetlusosalistele tähtajad, mille jooksul esitada seisukohad menetluse lõpetamise osas ja muud võimalikud taotlused (sh menetluskulude väljamõistmiseks) ning vastuväited teise menetlusosalise esitatule.
9.Kaebaja esitas kohtule 17. veebruaril 2025 avalduse, milles selgitas oma seisukohti seoses menetluse lõpetamisega, ning taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega, kuid on palunud kohtul menetluse lõpetamisega oodata, kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul (RHS § 2(6)
3-25-306
189 lg 1). Kaebaja selgitas avalduses, et kolmas isik (AB Medical Group Eesti osaühing) on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse e-toimiku kaudu kätte saanud 13. veebruaril 2025, mistõttu on vaidlustamise tähtpäev on 25. veebruar 2025 (riigipühale järgnev päev). Vastustaja esitas 19. veebruaril 2025 vastuväite kaebaja menetluskulude arvestusele. Kolmas isik ei ole kohtule menetluse lõpetamisega seonduvaid avaldusi esitanud.
10.VAKO teatas vastuseks kohtunõudele, et vaidlustuskomisjonile ei ole 26. veebruari 2025. a seisuga esitatud vaidlustust sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 12. veebruari 2025. a korralduse nr 1.5-2/6-V4 peale (dtl 622).
KOHTU SEISUKOHT
11.RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega, mis võib põhjendatud vajaduse korral toimuda ka hankija enda algatusel. Hankija on teatanud käesoleva vaidluse tinginud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest (dtl 600603). Sellest tulenevalt on kehtivuse kaotanud ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankija otsus.
12.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuigi hankija ei ole 12. veebruari 2025. a korraldusega nr 1.5-2/6-V4 formaalselt kehtetuks tunnistanud praeguses kohtuasjas vaidlustatud otsust, on hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamisel oma regulatiivse toime kaotanud selles menetluses tehtud otsustused ning seetõttu esineb ka alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (vt RKHKm 04.08.2011, nr 33-1-39-11, p 11; RKHKo 09.03.2011, nr 3-3-1-91-10, p 21). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu on ära langenud vajadus kontrollida vastustaja 20. detsembri 2024. a otsuse (s.o AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse vastavaks tunnistamine) õiguspärasust ning esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole menetluse jätkamist taotlenud. Kohtu hinnangul ei esine asjas äratuntavat vajadust jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusad õiguskaitsevõimalused – hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korraldus on eraldiseisvalt vaidlustatav ning vastava vaidlustamisviite on hankija märkinud ka enda korraldusse. Kaebajal on ka võimalik osaleda uues võimalikus hankemenetluses – hankija on viidanud vajadusele vaidlusalune neuronavigatsioonisüsteem kindlasti hankida, kuid selguse saavutamiseks ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks peab hankija vajalikuks nõudeid edaspidi täpsemalt sõnastada.
13.Eeltoodut arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-306 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus on juba 13. veebruari 2025. a määruses selgitanud, et menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud esitada kohtule uuesti kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).
14.Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11, p-d 9 ja 10) tuleb hankeasjas menetluse lõpetamise korral tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu ka VAKO 27. jaanuari 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 257-24/287054.
3(6)
3-25-306
15.Kaebaja palub mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum kaebaja kasuks välja menetluskulud järgmiselt: 1) vaidlustusmenetluses Navimed OÜ kanda jäänud pool riigilõivust, st 640 eurot; 2) vaidlustusmenetluses Navimed OÜ kanda jäänud lepingulise esindaja kulu käibemaksuta 2180 eurot; 3) kohtumenetluses kantud riigilõiv 1280 eurot; 4) kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulu käibemaksuta 1480 eurot.
16.Vastustaja ei ole vaielnud vastu käesoleva haldusasja lõpetamisele, kuid on esitanud vastuväite kaebaja menetluskulude taotlusele. Vastustaja hinnangul on vaidlustaja vaidlustusmenetluse õigusabikulud põhjendamatult suured, mistõttu neid tuleb oluliselt vähendada. Ta peab õigeks VAKO seisukohta, et vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud olid mõnevõrra ülepaisutatud, kuna vaidlustusasi ei olnud harilikust keerukam ning oli keskmisest vähem mahukam, mistõttu olid vajalikud ja põhjendatud vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud kokku summas 2800 eurot käibemaksuta (VAKO mõistis vastustajalt välja sellest poole). Vastustaja ei esita vastuväidet kohtumenetluses kantud kulude osas.
17.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. RHS § 198 lg 51 reguleerib vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb läbi vaatamata. See säte näeb ette, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest Viidatud norme silmas pidades on oluline, kas hankemenetluse lõpetamise tingis halduskohtule kaebuse esitamine.
18.Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast pole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka, kas kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena). Olulised on kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, kas need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama (TlnRngKm 3-23-1619, p 16). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamine kohtumenetluse ajal ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud (viidatud lahend asjas nr 3-21-1733, p 15). Kohtu hinnangul on alust arvata, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on praegusel juhul ajendatud kohtule kaebuse esitamisest. Vastustaja on hankemenetlust kehtetuks tunnistades 12. veebruari 2025. a korralduses tõdenud, et kaebaja on mõistnud riigihanke alustingimusi teisiti, kui hankija on soovinud neid kehtestada. Vastustaja on korralduses märkinud järgmist. Selleks, et kõik pakkujad saaksid ühtemoodi aru, millistele nõuetele peab vastama hankija soetatav neuronavigatsioonisüsteem, ning et oleks tagatud läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, peab hankija vajalikuks täiendada/täpsustada soetatavale neuronavigatsioonisüsteemile esitatavaid nõudeid. Kuna hankemenetluses on pakkumused juba esitatud, ei ole hankijal võimalik hanke alusdokumente muuta ja hanke tingimusi täpsustada ilma hankemenetlust kehtetuks tunnistamata. Vastustaja on ka hankemenetlust kehtetuks tunnistades korralduses leidnud, et vaidluse jätkudes ei 4(6)
3-25-306
oleks hankijal võimalik välistada olukorda, kus AB Medical Group Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamise või mitteedukaks tunnistamise tulemusena jääb alles vaid Navimed OÜ pakkumus, kelle pakkumuse koosseis ületab hankija vajadusi ja pakkumuse hind ületab hanke eeldatavat maksumust niivõrd, et see ei ole hankijale vastuvõetav. Nimetatu tõttu võib hankija sattuda olukorda, kus edukaks osutuks pakkumus, mida hankija eelarvelistest vahenditest lähtudes endale lubada ei saa. Hankija märgib, et tal puudub kohustus osta toodet, milleks tal puuduvad rahalised vahendid. Seega esineb kohtu hinnangul alus lähtuda menetluskulude jaotamisel HKMS § 108 lg-st 6.
19.Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud õigusabikulusid 3580 euro ulatuses (menetluskulu taotlus VAKO-le, dtl 56-57). Kuna VAKO jättis 27. jaanuari 2025. a otsusega Navimed OÜ vaidlustuse osaliselt rahuldamata ning osaliselt pidas VAKO lepingulise esindaja kulusid ülemääraseks, jäid Navimed OÜ kanda ka osaliselt menetluskulud.
20.RHS § 198 lg-st 51 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus tühistab käeoleva määrusega VAKO 27. jaanuari 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 25724/287054 tervikuna, hõlmab tühistamine ka otsuse resolutsiooni punkti 2, millega VAKO mõistis sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Navimed OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 640 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 1400 eurot (käibemaksuta). Kohus lahendab vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise küsimuse käesoleva määruse resolutsiooni p-s 4. Kohus nõustub vaidlustusmenetluse kulude osas VAKO ja vastustaja seisukohaga, et praegune vaidlustusasi ei olnud harilikust keerukam ning oli keskmisest vähem mahukam, mistõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatuks pidada vaidlustaja lepinguliste esindajate kulu 14 tunni eest tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta), millest VAKO mõistis vaidlustust osaliselt rahuldades RHS § 198 lg-le 2 tuginedes vaidlustaja kasuks välja poole, st 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ja menetluse lõpetamise tõttu ei pea kohus asjakohaseks arvestada VAKO poolt vaidlustuse rahuldamise osakaalu. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista vaidlustusmenetluse kuluna 2800 eurot (ilma käibemaksuta).
21.Kaebaja on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 1280 eurot (maksekorraldus dtl 595). RHS § 198 lg 51 ei käsitle vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluna, mis tuleks hankijalt välja mõista. Kujunenud menetluslikus olukorras, kus hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud, tuleb RHS § 198 lg-st 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb vastavalt RLS § 12 lg -le 1 esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (st praegusel juhul hiljemalt 31. detsembril 2026; vt maksekorraldus dtl 595) ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele (vt ka viidatud lahend asjas nr 3-21-1733, p 22).
22.Vastustaja ei vaidle vastu kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulude osas. Kohtu hinnangul on õigusabi maht kohtumenetluses (7,4 tundi) peaasjalikult põhjendatud, kuid arvestades menetluse tehtud toimingute vähest hulka, ei saa võrreldes muude toimingute ajakuluga põhjendatuks pidada kogu menetluskulu nimekirja (dtl 610) koostamisele kulunud aega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kohtumenetluses 7 tundi ning dokumendis märgitud keskmist 5(6)
3-25-306
tunnihinda (200 eurot ilma käibemaksuta) kohtupraktikas hankeasjades kujunenud aktsepteeritavale tasemele vastavaks. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista esindaja kulu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1400 eurot (ilma käibemaksuta).
23.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot tagastada. Kohus tagastab riigilõivu käesoleva kohtumääruse jõustumisel pangakontole, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.