Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2024 otsuse nr ERESID-434069 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Tanel Mällas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 24.03.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 07.07.2020 otsusega nr 1051333956/EDID Xile e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr UA0028277 kehtivusega 28.07.2020–07.07.2025. 1) PPA viis Xi e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise osas läbi järelevalvemenetluse ja tunnistas selle 27.02.2024 otsusega nr ERESID-434069 kehtetuks isikut tõendavate dokumentides seaduse (ITDS) § 206 lg 4 ja lg 3 p 2 alusel. Otsuses põhjendati, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb mõni ITDS § 206 lg-tes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest
3-24-927 keeldumise alus ning praegusel juhul ei olnud dokumendi väljaandmine kooskõlas ITDS § 20 5 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga (ITDS § 206 lg 3 p 2).
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 27.03.2024 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudega tühistada PPA 27.02.2024 otsus nr ERESID-434069.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.X palub kaebuses PPA 27.02.2024 otsus tühistada. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) ITDS § 205 lg 2 sätestab, et E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kuna kaebajale on 2020. a välja antud eresidendi digitaalne isikutunnistus, on vastustaja kaebajaga seotud asjaolusid hinnanud ja leidnud, et väljastamist välistavaid asjaolusid ei esine. 2) Vaidlustatud otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja seaduslikke huvisid. Kaebaja on hulgimüügiga tegeleva Alerona Trading OÜ ainuomanik. Äriühingu müügitulu 2022. a oli 937 732 eurot. Seega on tegu reaalse majandustegevusega tegeleva äriühinguga ja ei saa väita, et kaebaja ei panusta Eesti Vabariigi majandustegevusse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks on kaebaja, kes kasutab nii avalikke kui eraõiguslikke teenuseid. Kuivõrd suuresti on kõik teenused viidud digitaalsele asjaamisele, puudub kaebajal edaspidi võimalus neid kasutada ning sellest tulenevalt võivad jääda täitmata kaebaja kohustused esitada deklaratsioone, majandusaasta aruandeid ja teha ülekandeid arvete tasumiseks. Seega on kaebajal põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid. 3) Otsuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, miks esineb konkreetne alus tunnistada kaebaja digitaalne isikutunnistus kehtetuks. Viidatakse pelgalt seaduslikule alusele, kui otsus on sisuliselt põhjendamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Nähtuma peaks vähemalt põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. Kaalutlusotsus peab olema õiglane ja mõistlik. Kohtul tuleb hinnata, kas olukorras, kus otsuses puuduvad mistahes põhjendused isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, vastab tehtud haldusakt seaduse nõuetele. Tegemist on HMS § 56 lg-s 2 toodud kohustuse rikkumisega, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise kaebaja suhtes.
PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) PPA tunnistas kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks ITDS § 206 lg 4 alusel, kuna kaebaja tegevus e-residendina ei soodusta Eesti majanduse, teaduse, hariduse ega kultuuri arengut. 2) Kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks on PPA-le teatavaks saanud teave kaebaja tegevuse kohta, mis annab tunnistust kaebaja ebausaldusväärsusest. Kuna e-residendile võimaldatakse Eesti digitaalse dokumendiga ligipääs e-teenustele (nii avalikele kui eraõiguslikele, sh pankade e-teenustele), siis peab eresident olema laitmatu tausta ning kõrge usaldusväärsusega isik. Kui järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et e-residendil ei ole selliseid omadusi, tuleb edaspidi keelduda võimaldamast talle ligipääsu e-teenustele Eesti digitaalse dokumendiga. Kui Eesti riik pakuks ebausaldusväärsele isikule hüvena ligipääsu e-teenustele, satuks ohtu maailmas suhteliselt unikaalse e-residentsuse programmi ning selle kaudu Eesti riigi maine. Mainekahju põhjustab riigile tervikuna ka majanduslikku kahju, mis on oluliselt suurem ühe e-residendi potentsiaalselt toodetavast maksutulust. Kuivõrd kaebaja ei ole PPA silmis usaldusväärne ning 2(5)
3-24-927 tema jätkuv staatus e-residendina kahjustaks Eesti riigi mainet, kannataks selle kaudu ka riigi majandus, mistõttu tuli PPA-l kaebaja e-residendi digitaalne isikutunnistus kehtetuks tunnistada. 3) Asjaolu, et PPA ei ole esitanud kaebajale 27.02.2024 otsuse kõiki põhjendusi, ei tähenda, et põhjendused puuduksid ja otsuse puhul oleks tegu ametniku suvaga. Kõigi faktiliste asjaoludega dokument on esitatud kohtule ja selles osas taotletud juurdepääsuõiguse piiramist. Kaebajale ei esitatud kõiki põhjendusi seetõttu, et e-residentsuse taotluste menetlus erineb tavapärasest haldusmenetlusest. Kehtetuks tunnistamise teates ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei avalikustata e-residendile isikutunnistuse kehtivuse kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Seega on seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini. 4) Äriregistri andmetel oli kaebaja PPA 27.02.2024 otsuse tegemise ajal osaühingu Alerona Trading OÜ ainuosanik, ainuke juhatuse liige ning ainuke tegelik kasusaaja. Kaebaja väide, et ilma e-residendi digi-ID-ta on äriühingu juhtimisega seotud asjaajamine raskendatud või võimatu, ei ole aluseks PPA 27.02.2024 otsuse tühistamiseks. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole välismaalasele Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid üksnes vahend mugavamaks asjaajamiseks. Juhul, kui juhatuse liikmel digitaalse isikutunnistuse puudumine põhjustab ettevõtte juhtimisel raskusi või takistusi, tuleb ettevõtte juhtimine ümber korraldada. Äriregistrist nähtuvalt ongi kaebaja seda teinud. Nimelt on alates 28.03.2024 osaühingu Alerona Trading OÜ ainuosanik ning ainuke juhatuse liige V. Z., kuid ainsaks tegelikuks kasusaajaks endiselt X.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Selles asjas on vaidlus PPA 27.02.2024 otsuse õiguspärasuse üle, millega PPA tunnistas kehtetuks kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse.
4.Otsuse õigusliku alusena märgitud ITDS § 20 6 lg 4 sätestab, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. PPA leidis, tuginedes ITDS § 20 6 lg 3 p-le 2, et dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.
5.Kaebaja heidab vaidlustatud otsusele kõigepealt ette seda, et selles puuduvad põhjendused ja kaalutlused.
6.ITDS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades ITDS erisusi. ITDS § 20 7 sätestab, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise teates märgitakse HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus (lg 4). Seega on seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimisel vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused (HMS §-i 56). Haldusakti põhjendus piirdub viidatud ITDS normide kohaselt üksnes õigusliku aluse välja toomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (vt ITDS § 207 lg 5).
3(5)
3-24-927
7.Eelnevast tulenevalt ei kohaldu vaidlustatud otsusele HMS § 56 nõuded ning rohkemate põhjenduste lisamata jätmine kaebajale edastatud teatesse ei muuda otsust formaalselt õigusvastaseks. Otsus vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning viidatud õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 p-le 2. Vaidlustatud otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus on esitatud kohtule ning kohus saab selle alusel kontrollida, kas kaalutlusõiguse teostamisel on lähtutud volituse piiridest, kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestatud olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).
8.Teiseks viitab kaebaja, et temaga seotud asjaolusid hinnati juba dokumendi väljastamisel. See ei välista aga järelevalve teostamist e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle. Järelevalve teostamine on ITDS § 20 8 lg-s 1 ette nähtud ja vastav õigus antud PPA-le, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile, kellest igaühel on pädevus järelevalve teostamiseks oma põhiülesande valdkonnas. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt viidi kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise osas läbi järelevalvemenetlus, mille tulemusel tunnistati kaebaja e-residendi digitaalne isikutunnistus kehtetuks. Sellise võimaluse annab ITDS § 206 lg 4.
9.Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine eriliselt kaalukas õigushüve, võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega. E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga muid sidemeid mitte omavate isikute õigusi või huve. See tuleneb ITDS § 205 lg-st 2, mille kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti, poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda Eesti riigilt isikut tõendavat dokumenti, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. Eelneva tõttu on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel või selle kehtetuks tunnistamisel põhjendamislävend madal ja ka vastava otsuse aluseks olev kahtlus ei pea olema iseäranis tugev. Isikutel on aga õigus õiguspärasele menetlusele ehk sellele, et ITDS-s ette nähtud nõudeid järgitakse. Seega ehkki ITDS § 20 6 lg-d 3-5 jätavad vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, ei tohi vastustaja teha suvaotsust.
10.Kaebaja toob esile, et tema äriühing omas 2022. a märkimisväärset müügitulu, olles seega kasulik Eesti majandusele, ning tugineb enda põhjendatud huvile kasutada Eestis e-teenuseid. Kohus, olles kontrollinud lisaks ka üksnes kohtule avaldatud teavet, leiab, et PPA tuginemine otsuses nimetatud õiguslikule alusele oli praegusel juhul põhjendatud. Tegemist on PPA prognoosotsusega, kus e-residentsuse eesmärkide täitmata jätmine või kahjustumine ei pea olema aset leidnud, vaid olemasoleva info pinnalt ei saa seda välistada. PPA on kohtumenetluses esitanud kaebajale 02.05.2024 väljavõtte vaidlustatud otsuse põhjendustest ulatuses, millele on kaebajale juurdepääs võimaldatud. Nendes on selgitatud, et PPA-le teatavaks saanud informatsioon annab aluse kahelda kaebaja usaldusväärsuses ja motiivides. Otsuse kohaselt on teatavaks saanud kahtlused piisavalt tõsised selleks, et kahelda kaebaja äritegevuse usaldusväärsuses ning ta ei arenda ega edenda Eesti majandust, vaid võib hoopis tuua mainekahju Eesti riigile ja e-residentsuse programmile. PPA selgitas ka seda, et ligipääsuga kõigile e-teenustele kaasneb kõrgendatud risk kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna. Kaebaja ei ole ära näidanud, millist kasu Eesti majandusele tema äriühing on toonud. Üksnes müügitulu suurus eraldiseisvalt ei 4(5)
3-24-927 kinnita Eesti majanduse edendamist. Samas isegi juhul, kui konkreetne isik toob oma äritegevusega Eesti riigile kasu, võib kaudne mõju olla kahjulikum, nagu on leidnud ka vastustaja.
11.Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisega ebaproportsionaalselt riivataks. PPA on teatavaks saanud informatsiooni alusel tekkinud kahtluste valguses hinnanud tehtava otsuse proportsionaalsust, arvestades mh õigesti, et tegu on välismaalasele antud hüve, mitte õigusega. Kohtu hinnangul on PPA põhjendused piisavad ning ei nähtu, et kaebajale võiks kaasneda pöördumatu kahju. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole välismaalase jaoks Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks. Kaebajal on võimalik jätkata sama äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist ka ilma digitaalse isikutunnistuseta, isegi kui digitaalne isikutunnistus muudaks osade toimingute tegemise hõlpsamaks. Samuti on kaebajal võimalik organiseerida oma äriühingu juhtimine ümber, mida ta ongi teinud.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA 27.02.2024 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.