Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – K.X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kohtuistung 19.02.2025
kinnipidamiseks ja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba K.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2025 (k.a).
3.Võtta haldusasja juurde haldusasjades nr 3-23-2233 ja nr 3-24-1827 Politsei- ja Piirivalveameti esitatud tõendid.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 6.03.2024 tegi K.X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 12310080022-1. Puudutatud isik vaidlustas nimetatud otsuse.
2.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-24-997 puudutatud isiku kaebuse rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus peatas 3.07.2024 määrusega PPA 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 resolutsiooni punkti 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-997.
4.Riigikohtu 11.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-24-997 ei võetud puudutatud isiku kassatsioonikaebust menetlusse ning isiku väljasaatmine muutus lubatavaks.
5.PPA oli planeerinud puudutatud isiku väljasaatmise 26.02.2025, millest isik oli teadlik.
6.Puudutatud isik esitas 18.02.2025 PPA-le suuliselt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti kell 10.00 kinni VRKS § 362 lg 3 ja VRKS § 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alustel. Isik on kinnipeetud varasemalt kuni 18.06.2024 VRKS § 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alusel kokku umbes 10 kuud ja alates 19.06.2024 oli kinnipidamine ning viimase pikendamisega antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 9.04.2025.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 18.02.2025 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. Puudutatud isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK). Kuna tegu on korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega ning puudutatud isik väitis, et tal on uued asjaolud siis tuleb anda talle võimalus need uued asjaolud esitada ning läbi viia vestlus. Peale mida saab jõuda järeldusele, kas puudutatud isiku osas rakendatakse VRKS § 24 lg 2 või lg 3. Puudutatud isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud. Puudutatud isik oli teadlik sellest, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isik hävitas meelega oma isikut tõendava reisidokumendi, et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas puudutatud isik oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni liikmesriikide territooriumil. Puudutatud isik soovis jõuda Prantsusmaale, et seal esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik. Lisaks eelnevale üritas puudutatud isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmist sellega, kui esitas Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis (ega Lätis ja Soomes) rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Tegemist nn varjupaiga poodlemisega ehk isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada ega polnud eesmärgiks esitada see esimeses turvalises liikmesriigis. Puudutatud isik hankis endale võltsitud dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku viibimist ja eesmärgiga jõuda takistusteta Prantsusmaale. Puudutatud isik on vabanemise eesmärgil üritanud luua väärarusaama nagu oleks tema tervis (sh füüsilise) oluliselt halvenenud kinnipidamise ajal, mistõttu tuleks ta vabastada. On ilmne, et kinnipidamine piirab isiku liikumisvabadust ning tekitab mingil määral ebamugavust ning negatiivseid emotsioone. Samuti suurendab isikust tulevat põgenemisohtu asjaolu, et puudutatud isik esitas 18.02.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse väitega, et tal on uusi asjaolusid, selleks, et takistada enda väljasaatmist. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. Puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus tema usaldamiseks. Puudutatud isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Olukorras, kus puudutatud isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil. Puudutatud isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
3.Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isikule selgitati eesolevat 26.02.205 plaanitud väljasaatmist peale Riigikohtu 11.02.2025 lahendit, eelduslikult toimus see 12. ja/või 13.02.2025, igal juhul kahel korral ja see on fikseeritud PPA andmebaasis.
4.K.X selgitas kohtuistungil, talle ei ole selgitatud, et teda hakatakse 26.02.2025 Eestist välja saatma. See on tema õigus esitada uus rahvusvahelise kaitse taotlus. Tema osas ei esine mingit põgenemisohtu. Isik uuris, kas on olemas mingi seadus, mille alusel teda kinni peetakse ning kinnitas, et siin olnud 17 kuu vältel on ta olnud rahulik, ei ole olnud vägivaldne.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse 2(4)
loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
7.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).
8.Puudutatud isiku vabastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et ta on viibinud KPK-s VRKS § 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alustel kuni 18.06.2024, so kümme kuud (haldusasi nr 3-23-2233) ning VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 23 lg 1 p 2, VSS § 23 lg 2 p 3 alusel alates 19.06.2024 (haldusasi nr 3-24-1827). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31.03.2019 määruse nr 3-3-1-93-16 p-s 9, et uue varjupaigataotluse esitamine käivitab ka uue kinnipidamistähtaja arvestuse. See ei tähenda aga, et pärast uue varjupaigataotluse esitamist võidaks isikut kergekäeliselt kinni pidada veel kord 18 kuu jooksul. Korduva varjupaigataotluse läbivaatamine peab toimuma esmasest kiiremini ning varasem pikaajaline kinnipidamine muudab teistkordse kinnipidamise igal juhul väga intensiivseks vabadusõiguse riiveks. Niisugustes olukordades tuleb teistkordse kinnipidamise vajalikkust kontrollida väga rangelt.
9.PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 6 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevat on ka kohtud korduvalt jaatanud. Viimati leidis Tallinna Ringkonnakohus 14.01.2025 määruses haldusasjas nr 3-24-1827, et puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole vahepealsel ajal muutunud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et haldusasjas nr 324-997 on otsus jõustunud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis näitab eelkõige, et puudutatud isik soovib vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kohtul puudub alus arvata, et PPA ei vii korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust läbi esimesel võimalusel ning seetõttu ei rikuta ka puudutatud isiku õigusi seoses pikaajalise kinnipidamisega.
10.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta 3(4)
Senegali Vabariiki. Lisaks sisenes puudutatud isik Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu.
11.Kohus rahuldab PPA taotluse K.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2025 (k.a.).
13.VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.