Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada K.X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – K.X , riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.02.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.X ’i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K.X ’i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.02.2025 määruse peale.
2.Jätta K.X ’i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2025 määrus muutmata.
3.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja ringkonnakohtu põhjendused prantsuse keelde. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni isiku, kes esitas võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse ning tuvastati hiljem tema enda ütluste alusel kui Senegali Vabariigi kodanik K.X (sündinud XX.XX.XXXX). Isik selgitas, et saabus Schengeni alale kaks kuud varem Valgevenest, kust liikus Läti kaudu Eestisse, et lennata Helsingi kaudu Prantsusmaale. K.X esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 määrusega asjas nr 3-23-2233 välismaalasele rahvusvahelise
3-25-407 kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa paigutada puudutatud kinnipidamiskeskusesse (KPK). Hiljem kohus korduvalt pikendas seda luba.
isik
2.PPA luges 06.03.2024 otsusega nr 12310080022-1 puudutatud isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi, tegi ettekirjutuse lahkumiseks Senegali (sundtäidetav seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas tema suhtes 5 aastaks sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni alale. Tallinna Halduskohus andis 19.06.2024 määrusega asjas nr 3-24-1827 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse, hiljem pikendas kohus seda luba. Halduskohus jättis 17.06.2024 otsusega asjas nr 3-24-997 puudutatud isiku kaebuse PPA 06.03.2024 otsuse peale rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2024 määrusega puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA lahkumisettekirjutuse täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni asjas nr 3-24-997. Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsus jõustus 11.02.2025.
3.K.X esitas 18.02.2025 PPA-le suuliselt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas ta samal päeval kinni VRKS § 362 lg 3 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 18.02.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 pdes 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Kuna tegu on korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega, siis tuleb anda puudutatud isikule võimalus esitada uued asjaolud ning korraldada tuleb vestlus. Peale seda saab otsustada, kas rakendatakse VRKS § 24 lg-t 2 või lg-t 3. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Isik oli teadlik sellest, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Ta hävitas meelega oma isikut tõendava reisidokumendi, et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ning välja saata. Puudutatud isik soovis jõuda Prantsusmaale, et seal esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik. Lisaks üritas puudutatud isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmist sellega, et esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada ning eesmärgiks ei olnud esitada see esimeses turvalises riigis. Puudutatud isik hankis võltsitud dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku viibimist ja jõuda takistusteta Prantsusmaale. Puudutatud isik on üritanud luua väärarusaama, nagu oleks tema tervis kinnipidamise ajal oluliselt halvenenud, mistõttu tuleks ta vabastada. Samuti suurendab isiku põgenemise ohtu asjaolu, et ta esitas enda väljasaatmise takistamise eesmärgil 18.02.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse väitega, et tal on uusi asjaolusid. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada muid järelevalvemeetmeid. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus teda usaldada. Puudutatud isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. On tõenäoline, et isik hakkaks end PPA eest varjama, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetlust. Puudutatud isik võib ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.02.2025 määrusega PPA taotluse ja anda loa pidada K.X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.04.2025. Kinnipidamine on VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud. Puudutatud isiku vabastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et ta on viibinud KPK-s varem VRKS alusel kuni 18.06.2024, s.o kümme kuud ning VSS alusel alates 19.06.2024. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31.03.2019 määruse nr 3-3-1-93-16 p-s 9, et uue varjupaigataotluse esitamine käivitab ka uue kinnipidamise tähtaja arvestuse. See ei tähenda siiski, et pärast uue 2(4)
3-25-407 varjupaigataotluse esitamist võiks isikut kergekäeliselt kinni pidada veel kord 18 kuu jooksul. Korduva taotluse läbivaatamine peab toimuma esmasest kiiremini ja varasem pikaajaline kinnipidamine muudab teistkordse kinnipidamise väga intensiivseks vabadusõiguse riiveks. Niisugustes olukordades tuleb teistkordse kinnipidamise vajalikkust kontrollida väga rangelt. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohtu VSS § 68 nimetatud asjaolude esinemisega. Arvestades taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht. Viimati leidis Tallinna Ringkonnakohus 14.01.2025 määruses asjas nr 3-241827, et puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole vahepealsel ajal muutunud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et haldusasjas nr 3-24-997 on otsus jõustunud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis näitab eelkõige, et puudutatud isik soovib vältida väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kohtul puudub alus arvata, et PPA ei korralda korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust esimesel võimalusel ning seetõttu ei rikuta ka puudutatud isiku õigusi seoses pikaajalise kinnipidamisega. Kohtupraktika kohaselt ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ja VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamise korral on KPK-sse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ja ta ei soovi naasta Senegali. Lisaks sisenes ta Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. PPA leiab õigesti, et puudutatud isiku korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.K.X palub määruskaebuses halduskohtu 19.02.2025 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Halduskohus oleks pidanud arvestama, et puudutatud isikut on KPK-s kokku kinni peetud juba u 15,5 kuud. Mida kauem kestab kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist õigustavad asjaolud. Puudutatud isik ei ole enda käitumisega näidanud, et soovib põgeneda. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud väljasaatmise vältimiseks ning kinnipidamine ei ole lubatav. Kohus ei ole arvestanud puudutatud isiku ütlustega ega asjaoludega, miks ta oli sunnitud tegutsema nii, nagu ta tegi. Halduskohus ei ole piisavalt kaalunud puudutatud isikuga seotud asjaolusid. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Kaalutud ei ole leebemaid meetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
8.K.X esitas 18.02.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse olukorras, kus just (11.02.2025) oli tema jaoks edutult lõppenud eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse üle käinud kohtuasi ning kohtumenetluse ajaks antud esialgne õiguskaitse, mis ei võimaldanud 3(4)
3-25-407 teda riigist välja saata. Korduvas taotluses soovib K.X tugineda väidetavatele uutele asjaoludele, kuid jääb arusaamatuks, miks ta ei tuginenud nendele äsja lõppenud kohtumenetluse ajal, kus tal oli võimalik tuua kohtu ette kaalumiseks ka kõik uued asjaolud. Kuna PPA oli plaaninud puudutatud isiku välja saata 26.02.2025, on üsna tõenäoline, et ta esitas korduva taotluse selleks, et väljasaatmine nurjata ning saada võimalus jääda vähemalt esialgu Eestisse. PPA-l on tarvis tagada puudutatud isiku kättesaadavus nii selleks, et tuvastada korduva taotlusega seotud asjaolud, kui ka selleks, et korduva taotluse läbi vaatamata jätmise või tagasilükkamise korral oleks puudutatud isik võimalik riigist välja saata. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkti d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Praegusel juhul ongi selgelt täidetud selles sättes toodud eeldus, et isikul on olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, s.o tema rahvusvahelise kaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud ning PPA ja kohtute poolt tagasi lükatud.
9.Ringkonnakohus jagab PPA seisukohta, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-st 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi ta viibis enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis, ei esitanud ta seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt kavatses ta minna Prantsusmaale. Sellest järeldub, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus saada rahvusvahelist kaitset. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Ehkki tegemist ei ole VSS § 6 8 p-s 2 nimetatud asjaoluga, iseloomustab see siiski tema käitumist kogumis muude asjaoludega. Isikule on teada, et tema esimene rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud ning teda ootaks ees naasmine Senegali. Eelnevat arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigele järeldusele, et on tõenäoline, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le haldusmenetluse toiminguteks ja võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning ta võib siit ilma loata lahkuda.
10.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudutatud isiku kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kinnipidamine ei ole veel lähenemas maksimaalsele lubatud tähtajale ning senistes menetlustes ei ole esinenud põhjendamatuid viivitusi. See, et puudutatud isik ei tuginenud väidetavatele uutele asjaoludele eelmise haldus- ja kohtumenetluse ajal, mis võimaldanuks menetlused tervikuna kiiremini lõpule viia, oli tema enda valik.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.