Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-9197
Tsiviilasi
OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi VL (L) vastu 31 955.82 euro väljamõistmiseks ja TL (L) vastu 31 955.82 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.07.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kummagi vastustaja suhtes 31 955.82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja v/adv Mart Angerjärv Kostja I/vastustaja VL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II/vastustaja TL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate/vastustajate lepinguline esindaja v/adv Anneli Aab
Kohtuistungi toimumise aeg
11.01.2017
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 04.07.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud ning tühistas hagi tagamise abinõud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi, jaotab maakohtu- ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ja jätab rakendatud hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmist tagavate abinõudena. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Jätta läbi vaatamata OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi VL ja TL vastu tunnistada kehtetuks tehingud, millega VL ja TL kumbki vabastati 31 955.82 euro tasumise kohustusest; 3) Mõista VL-lt välja 31 955.82 eurot OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse; 4) Mõista TL-lt välja 31 955.82 eurot OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse;
3.Hageja menetluskuludest maa- ja apellatsioonikohtus jätta 35% VL ja 35% TL kanda. 30% hageja menetluskuludest maa- ja apellatsioonikohtus jäävad hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.07.03.2011 esitas hageja maakohtule hagi eesmärgiga saada OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse VL-lt (kostjalt I, pankrotivõlgniku osanik) 31 955.82 eurot ja TL-lt (kostjalt II, pankrotivõlgniku osanik ja juhatuse liige) 31 955.82 eurot.
2.Harju Maakohtu 04.07.2008 määrusega algatati OÜ Lepa Kaubakeskus pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks halduriks Peep Lillemäe. Sama määrusega keelati ettevõtte vara käsutamine ajutise halduri nõusolekuta. Pankrot kuulutati välja 10.12.2008 ja halduriks määrati P.Lillemäe. 26.06.2009 määrusega kinnitati halduriks Kalev Mägi.
3.Mõlemale kostjale kuulub 1/3 pankrotivõlgniku osakapitalist. Ajavahemikul 11.03.2008 kuni 18.12.2008 oli kostja II ka juhatuse liige. Samal perioodil oli teiseks juhatuse liikmeks kolmas osanik EL. 01.04.2008 allkirjastasid osanikud otsuse, mille alusel otsustati maksta välja jaotamata kasumist dividendideks 1,8 miljonit krooni (115 040.97 eurot). 13.06.2008 esitas kostja II äriregistrile 2007.a majandusaasta aruande, milles sisalduvas kasumi jaotamise ettepanekus oli mh ettepanek jaotada 1 500 000
krooni dividendina. Aruande allkirjastasid kostja II ja EL. Aruanne jäi puuduste tõttu vastu võtmata, kuid 19.01.2009 uuesti esitatud aruanne oli dividendide osas samasisuline.
4.06.10.2008 maksti kummalegi kostjale osaühingu kassast välja dividendidena 500 000 krooni (31 955.82 eurot). Lisaks maksti samal päeval samas summas dividende välja ELle, kes enda kui füüsilise isiku pankrotimenetluses osaühingu pankrotihalduri tagasinõuet ei vaidlustanud. Dividendide saamist kinnitavad kostjate allkirjad kassa väljamineku orderitel. Samuti 2008.a oktoobrikuu kohta on Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsiooni (TSD) lisa, milles deklareeriti dividendide väljamaksmist. Osaühingu pearaamatu väljatrükist perioodi 01.01.-10.12.2008 kohta nähtub pidev kassajääk 1,341,75 miljonit krooni kuni 06.10.2008. Seega oli osaühingul raha, et igale osanikule 500 000 krooni välja maksta. Sama väljatrükk kajastab dividendide väljamaksmist summas 1 500 000 krooni. Seisuga 31.12.2007 oli äriühingu kassas nii majandusaasta aruande kui pearaamatu järgi 1 375 670 krooni. Raha olemasolu kassas kinnitavad konto väljavõtted, millest nähtub, et suur osa kliente maksis ettevõttele sularahas. Raamatupidamises kajastatud kassa asus füüsiliselt nii äriühingu tegutsemise ruumides, mille üle pidasid arvet administraatorid, kui juhatuse liikmete käes. Konto väljavõtetest ja kassaraamatust nähtub, et juhatuse liikmed on võtnud pangast raha välja ja väljavõetud raha on liikunud kassasse. Sellist raha ei antud üle osaühingu administraatoritele, vaid see pidi jääma juhatuse liikmete kätte. Administraatorid on kinnitanud, et nii suuri summasid ei ole nende kassas olnud. Seega pidi olema märkimisväärne osa kassast juhatuse käes, kes sai tasuda sellest 06.10.2008 dividende.
5.Pankrotivõlgnik täitis kostjate ees dividendide maksmise kohustuse pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise vahelisel ajal, mistõttu on alus tagasivõitmiseks. Väljamaksete tegemise ajal ei olnud ettevõte suuteline täitma rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees. 04.07.2008 kohtumääruse põhjenduste kohaselt võlgnes ettevõte 23.05.2008 seisuga OÜ-le HHL Rühm 2 000 000 krooni põhivõlga ja 320 000 krooni intresse ega olnud võimeline tekkinud võlgnevust tasuma ning võlgnik oli püsivalt maksejõuetu. Pankrotimääruse kohaselt oli võlgnikul 27.10.2008 seisuga rahaline kohustus 5 201 581 krooni Betoneks Ehitus OÜ (pankrotis) ees, mida ei suudetud maksta. 13.11.2008 ütles AS Swedbank seoses võlgnevusega üles laenulepingu, millega muutus sissenõutavaks kohustus 40 948 254.73 krooni. 31.10.2008 seisuga oli hagejal rahalisi kohustusi kokku 59 549 684 krooni. Samuti ei õnnestunud võlgnikul pankrotimääruse põhjenduste kohaselt võõrandada võlgade tasumiseks osa varast. Tasudes ajal, mil võlgnik ei olnud suuteline täitma teiste võlausaldajate ees võetud rahalisi kohustusi, ettevõtte kassast endaga seotud isikutele dividende, eelistas pankrotivõlgnik lähikondseid ning kahjustas teadlikult võlausaldajate huve.
6.Kostja I osanikuna on pankrotivõlgniku lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lõike 2 punkti 2 tähenduses. Kostja II osanik ja juhatuse liikmena on pankrotivõlgniku lähikondne sama sätte punktide 1 ja 2 tähenduses. PankrS § 113 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et lähikondsed teadsid osaühingu maksejõuetusest.
7.Hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik käsitleda väljamakseid millegi muu kui dividendidena. Vastava skeemi korraldanud juhatuse ja osanike väited, et tegelikult oli 01.04.2008 tegemist näiliku tehinguga, et kassas tegelikult raha ei olnud või et kuskil vedelesid nende allkirjadega tühjad kassaorderid, ja seeläbi osanike võlausaldajate arvel rikastumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kassa väljamineku orderid ei ole raamatupidamise dokumendid ega tõenda tehingu toimumist. Hageja on need fabritseerinud. Tegemist on OÜ Neptun Trading poolt renditud äripinnal asunud vara hulgas olnud kostjate allkirjastatud tühjade kassa väljamineku- ja sissetulekuorderitega. Orderitel, millel on küll kostjate allkirjad, on kellegi teise poolt sisu juurde kirjutatud.
9.Kostjad ei ole orderite alusel nendel märgitud summasid saanud 06.10.2008 ega mõnel muul kuupäeval. Juhatuse liikmel ei olnud võimalik saada või võtta ettevõtte kassast summasid. Nii suuri summasid ei ole ettevõtte kassas kunagi olnud. Orderitel puuduvad kassapidaja ja direktori või juhatuse liikme ja raamatupidaja allkirjad. Kui tegelikult oleks hagis näidatud sularaha kogus kassas olnud, ei oleks äriühingu pankrotti välja kuulutatud. Ajutise halduri aruandest ei nähtu sellise koguse sularaha olemasolu ning alusetu oleks arvata, et P.Lillemäe sellise summa kassas tähelepanuta jättis. Pearaamatu väljatrükk ei tõenda dividendide maksmist, sest sellel ei ole juhatuse liikmete ja raamatupidaja allkirju, programmi andmeid saab igal ajal muuta.
10.2007.a majandusaasta aruanne on kehtetu ning sellest ei tulene mingeid kohustusi hagejale ega kostjatele. Aruanne oli registripidajale esitatud 19.01.2009, so ajal, mil äriühingu esindamise õigus kuulus haldurile. Seega oli aruanne koostatud ja registripidajale esitatud isikute poolt, kel puudus äriühingu esindusõigus ning faktiliselt võlgnikul kohustust kostjate ees ei tekkinud. Ka ei kinnitanud osanikud majandusaasta aruannet üldkoosolekul.
11.Osanikud ei võtnud vastu äriseadustiku (ÄS) § 157 lõikes 1 sätestatud kohasel viisil kasumi jaotamise otsust. Seisuga 01.04.2008 ei olnud 2007.a majandusaasta aruannet kinnitatud, mistõttu ei saadud aprillis kasumi jaotamise otsust kehtivalt vastu võtta. Isegi, kui otsusest nähtub osanike soov dividende saada, ei ole sel ÄS § 157 lõikest 1 tuleneva piirangu tõttu õiguslikke tagajärgi. Kui ÄS § 157 lõikes 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ja osanikud siiski otsustavad dividendi maksta, on tegemist otsusega, mille tegemisel on rikutud võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet ja selline otsus on tühine ÄS § 1771 lõike 1 alusel. Osanike otsuses puuduvad ÄS 179 lõikes 5 koosmõjus § 335 lõikega 2 ettenähtud kohustuslikud andmed.
12.Osanike otsuse vastuvõtmist ei saa võrdsustada majandusaasta aruandes tehtud kasumi jaotamise ettepanekuga. ÄS § 179 lõigete 2 ja 4 kohaselt esitab juhatus mh majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Juhatuse ettepaneku alusel ei ole võimalik dividende välja maksta. Ka hageja viidatud pearaamat ei kajasta osanike otsuse vastuvõtmist. Pearaamat peab kajastama ettevõtte majandustehinguid, kuid iga kajastatud tehingu aluseks peavad olema algdokumendid. Isegi juhul, kui 01.04.2008 otsus kehtib, peab hageja tõendama, kas otsuse alusel on kostjatele dividendid välja maksnud. ÄS § 157 lõike 5 järgi peab hageja tõendama, et äriühingul oli dividendide väljamaksmise hetkel vähemalt 3*31 955.82 = 95 867.46 eurot.
13.Hageja ei tõendanud kahe kassa olemasolu ega seda, et väidetavalt juhatuse käes asuvast kassast olid dividendid välja makstud. Tunnistajate HH, MR ja AL ütlustega on tõendatud, et: 1) kassas ei olnud 2008.a oktoobris ega varasemalt sellist raha, et sularahas hageja väidetud summat välja maksta; 2) selliseid rahalisi vahendeid ei olnud ka äriühingu arveldusarvetel. Tegelikult on hageja etteheited suunatud OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) juhatuse vastu, kuid nõudeid juhatuse liikmete vastu esitatud ei ole.
14.Ringkonnakohtu poolt 23.12.2013 otsusega asja maakohtule uuesti arutamiseks saatmine ei andnud hagejale õigust esitada uuesti tõendeid, mille vastuvõtmisest eelmine kohtukoosseis oli õiguspäraselt keeldunud. Alusetul rikastumisel põhineva alternatiivse nõude esitas hageja 07.10.2011. Kui hageja on seisukohal, et alusetu rikastumine toimus 06.10.2008, aegus nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lõike 1 järgi kolme aasta jooksul, so hiljemalt 05.10.2011.
15.Hageja menetlusdokumentidest ei selgu: 1) mis võlasuhtest tulenevalt oli kostjal II kohustus OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) ees, mis on see kohustus ja mis on see tehing, millega vabastati kostja II sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni punkti 1 teine alternatiiv); 2) mis võlasuhtest tulenevalt on kostjale II tasutud 31 955.82 eurot või kostja II vabastatud sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni punkt 2); 3) mis võlasuhtest tulenevalt oli kostjal I kohustus OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) ees, mis on see kohustus ja mis on see tehing, millega vabastati kostja I sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni punkti 3 teine alternatiiv); 4) mis võlasuhtest tulenevalt on kostjale I tasutud 31 955.82 eurot või kostja I vabastatud sellise summa tasumise kohustusest (hagi resolutsiooni punkt 4). Kostjad taotlesid jätta hagi nimetatud ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punktide 1 või 2 alusel läbi vaatamata.
16.Hageja on muutnud oluliselt hagi alust ja eset. Kostjad ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ning ei esine ka mõjuvaid põhjusi, miks peaks kohus hagi muutmisega TsMS § 376 lõike 2 alusel nõustuma. Esimese astme kohtu otsus
17.Pärnu Maakohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles taotletakse tunnistada kehtetuks tehingud, millega kostjad vabastati 31 955.82 euro tasumise kohustusest. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ning kohus määras kostjate menetluskulude suuruseks kokku 10 658.64 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras. Kohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõud.
18.TsMS § 658 lõigetest 1 ja 2 juhindudes kohus tunnistajaid uuesti üle ei kuulanud. TsMS § 251 lõike 2 alusel arvestas kohus tõenditena eelmise kohtukoosseisu poolt ülekuulatud tunnistajate ütlusi.
19.Kohus lähtus asja lahendades 24.03.2016 kohtuistungil täpsustatud ja hageja poolt eelistuse järgi reastatud järgmistest alternatiivsetest nõuetest: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 06.10.2008 dividendide tasumise tehingud kummalegi kostjale 31 955.82 eurot ning mõista see summa kummaltki kostjalt välja OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse; 2) alternatiivselt, kui kohus esmast nõuet ei rahulda, tunnistada PankrS § 113 alusel kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (sooritus), millega kummalegi kostjale tasuti 31 955.82 eurot, ja mõista see summa kummaltki kostjalt välja OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse; 3) juhul, kui kohus eelmiseid nõudeid ei rahulda, mõista sama summa kostjatelt välja alusetu rikastumise sätete alusel, lähtudes ÄS §-st 158.
20.Kohus teatas istungil, et jätab TsMS § 423 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 esimese alternatiivi alusel läbi vaatamata hageja 02.12.2014 hagi tervikteksti punktides 1 ja 3 esitatud nõuded, milles taotletakse tunnistada kehtetuks tehingud, millega kostjad vabastati kohustusest tasuda OÜ-le Lepa Kaubakeskus (pankrotis) 35 955.82 eurot (500 000
krooni), kuna hageja ei ole hagis ega hiljem toonud välja ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks kostjatel äriühingu ees mingi sellise kohustuse olemasolu ning et selline kohustusest vabastamine oleks toimunud. Vastupidi – hageja esindaja 21.01.2016 ja 24.03.2016 istungitel kinnitas, et nõue tugineb sellele, et äriühingul oli kostjatele dividendide maksmise kohustus, tegelikult dividendid 06.10.2008 ka välja maksti ning näilikku tehingut ega kostjate kohustustest vabastamist reaalselt ei ole toimunud. Kohtu määratud tähtaja jooksul hageja siiski selles osas nõudest ei loobunud ega võtnud nõuet tagasi. 24.03.2016 istungil hageja nõustus hagi osaliselt läbi vaatamata jätmisega, ei soovinud nõudeid muuta, esitada kohtu tegevuse peale vastuväidet ega nõudest loobuda.
21.Hageja esitas kostjate kui pankrotivõlgniku osanike vastu alternatiivsed nõuded, reastades nende lahendamise järjekorra järgmiselt: 1) esiteks dividendide tasumise tehingu tagasivõitmise nõue PankrS § 110 alusel; 2) dividendide väljamaksmise rahalise soorituse tagasivõitmise nõue PankrS § 113 ettenähtud alustel ning 3) ÄS § 158 lõike 1 järgi alusetu rikastumise alusel.
22.Kohus viitas PankrS § 109 lõikele 1 ja lõike 2 esimesele lausele ning TsÜS § 67 lõikele
1.PankrS § 110 sätestab tehingu tagasivõitmise üldised alused. Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal 01.04.2008-06.10.2008 kehtinud PankrS-i sõnastuse kohaselt tähistati PankrS § 110 lõike 1 punktides 1-4 sätestatud ajaperioodi algust ajutise halduri nimetamise asemel pankrotimenetluse algatamisega, mis ei muuda nõude rahuldamise eeldusi ega tagasivõidetavate tehingute ringi, kuna sel ajal kehtinud PankrS § 17 lõike 1 kohaselt pankrotimenetluse algatamisel nimetas kohus ajutise halduri.
23.Kohus viitas ka PankrS § 110 lõigetele 2 ja 3, § 113 lõike 1 punktile 1, § 119 lõikele 1 ja § 113 lõikele 2. Maakohus kohaldas OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotimenetluse algatamisel käsutuskeeldu 04.07.2008 määrusega. Kohus viitas PankrS § 20 lõigetele 1 ja 2 ning § 36 lõikele 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotimenetluses tagasivõitmise hagi rahuldamiseks hagejal tõendada tehingute või rahalise soorituse toimumist, tuua välja asjaolud seaduses sätestatud eelduste olemasolu kohta, seejärel peavad kostjad vastutusest vabanemiseks ümber lükkama tehingu teise poole teadmise kohta seaduses sätestatud eelduste kehtivuse.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) osanikud, kummalegi kuulub 1/3 osakapitalist. Samuti, et kostja II oli 11.03.2008-18.12.2008 pankrotivõlgniku juhatuse liige. Harju Maakohtu 05.07.2008 määrusega algatati pankrotimenetlus, nimetati ajutine haldur ja võlgnikul keelati ajutise halduri nõusolekuta vara võõrandada, käsutada ja koormata. Harju Maakohtu määrusega kuulutati 10.12.2008 pankrot välja.
25.Seega 01.04.2008 osanike otsus jaotamata kasumi arvelt dividendide osanikele väljamaksmiseks tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning väljamaksmine toimus perioodil ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas on olemas kehtiv osanike otsus ning kas reaalselt on kostjatele väljamakseid tehtud.
26.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kehtiva dividendide väljamaksmise otsuse olemasolu. Kohtule esitatud 01.04.2008 kuupäevaga kirjalikult vormistatud osanike otsus (t III kd lk 159) on allkirjastatud EL ning kostjate poolt ning sellega otsustati maksta välja jaotamata kasumist dividendideks 1,8 miljonit krooni. Muud andmed otsusel puuduvad. Kohus viitas ÄS § 179 lõikele 5 ja §-le 335. Asjas puuduvad tõsikindlad andmed selle
kohta, et kostjad on osanike 01.04.2008 otsuse allkirjastanud. Kostjate esindaja 24.03.2016 istungil ei saanud kinnitada, et tegemist on nende allkirjadega. Ka hageja esindaja ei teadnud, kes tegelikult on otsuse allkirjastanud, kuid hageja esindaja sõnul on allkirjad visuaalselt sarnased kostjate allkirjadega muudel dokumentidel. Kostjate allkirjade õigsuse kindlakstegemiseks ekspertiisi menetlusosalised ei taotlenud. Visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kohtule esitatud 01.04.2008 osanike otsuse koopial on kostjate allkirjad.
27.Ka juhul, kui 01.04.2008 otsus on osanike poolt allkirjastatud, ei ole tegemist kehtiva otsusega. Tuleb nõustuda kostjatega, et dividendide väljamaksmise otsust ei saanud vastu võtta enne majandusaasta aruande kinnitamist. Kohus viitas ÄS § 157 lõigetele 1 ja 3. Dividendide väljamaksmise otsustamisel omab eelkõige tähtsust äriühingu majanduslik olukord otsuse vastuvõtmise ajal, mitte varasemates majandusaasta aruannetes kinnitatud eelmiste perioodide jaotamata kasum. ÄS § 157 lõige 3 keelab väljamaksed osanikele, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. 2008.a dividendide väljamakse lubatavust ei saanud osanikud hinnata enne 2007.a majandusaasta aruande kinnitamist.
28.Ei ole vaidlust, et äriühingu 2007.a majandusaasta aruannet 01.04.2008 seisuga kinnitatud ei olnud. Kostjate allkirjade õigsuse korral on 01.04.2008 dividendide väljamaksmise otsus vastu võetud ÄS § 157 lõikes 1 ettenähtut rikkudes ning on seega ÄS § 1771 lõike 1 alusel tühine, sest rikutud on võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik. Kostjad on kohtumenetluses kinnitanud, et OÜ-l Lepa Kaubakeskus (pankrotis) ei tekkinud 01.04.2008 otsusest nende ees rahalisi kohustusi.
29.Osanike otsusena ei ole käsitatav juhatuse kasumi jaotamise ettepanek majandusaasta aruandes. 12.06.2008 esitatud aruannet (t I kd lk 123-139) registripidaja puuduste tõttu vastu ei võtnud ning parandatud aruande (t I kd lk 24-40) esitamise ajal 19.01.2009 ei olnud juhatusel enam õigust äriühingut esindada ega aruannet esitada. 12.06.2008 esitatud aruandes tegi juhatus osanike üldkoosolekule ettepaneku katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt 2007.a majandusaasta kahjum summas 2 332 730 krooni ning maksta dividendideks 1 500 000 krooni. Aastaaruandes märgitud andmetel kinnitas üldkoosolek aruande 12.06.2008. 2009.a jaanuaris esitatud parandatud aruandes puudub selle kinnitanud üldkoosoleku kuupäev. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kuivõrd aruandes parandati üksnes EMTAK koode, ei olnud selle täiendav kinnitamine vajalik. ÄS § 179 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et aruande parandamise järel uuesti kinnitamise vajaduse üle saavad otsustada ainult osanikud.
30.Juhatuse ettepanek ei ole võrdsustatav osanike otsusega dividendide väljamaksmiseks. Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande kinnitamine ei ole võrdsustatav osanike otsusega dividendide väljamaksmiseks. Kohus nõustus kostjatega, et osanike tahteavaldused dividendide väljamaksmiseks peavad kajastuma üldkoosoleku protokollis või kirjalikult vormistatud otsuses. Kohus viitas TsÜS § 69 lõikele 1 ja §-le 71. Seega üldkoosoleku otsust majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei saa lugeda osanike otsuseks maksta dividende. Lisaks ei ole praeguses asjas üldkoosolek kehtivat ja registripidajale esitatud aruannet kinnitanud. Seega puudub dividendide väljamaksmise kohta osanike kehtiv otsus, mille alusel pidanuks pankrotivõlgnik 2008.a välja maksma
dividende kummalegi kostjale 500 000 krooni ehk puudub dividendide väljamaksmise tehing, mida PankrS § 110 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt ei ole vajadust analüüsida tehingu tagasivõitmise eeldusi. Kohus jättis hageja esimese alternatiivina esitatud dividendide tasumise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata.
31.Dividendide väljamaksmise soorituse tagasivõitmise ja alusetu rikastumise alusel summade kostjatelt väljamõistmise nõuete rahuldamise esimese eeldusena tuleb tuvastada, et kostjatele on hageja näidatud summas ja ajal väljamakse tehtud. Asjas ei ole tõendatud kostjatele 06.10.2008 väljamaksete tegemine kummalegi summas 500 000 krooni. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest järelduks kostjatele väljamaksete tegemine ka muul ajal. Hageja kinnitas korduvalt, et leiab olevat tõendatud, et kummalegi kostjale maksti 500 000 krooni välja 06.10.2008.
32.Hageja väidetel on kostjatele sularahas 500 000 krooni väljamaksmine tõendatud nende allkirjastatud kassa väljamineku orderitega (t II kd lk 7-8), kassaraamatu väljatrükiga (t I kd lk 110-122), 2007.a majandusaasta aruandega ning dividendide väljamaksmise deklareerimisega Maksu- ja Tolliametis (t III kd lk 160). Kostjad eitasid dividendide saamist 06.10.2008 kuupäevaga vormistatud orderite alusel ja nendel näidatud summas. Kohus nõustus kostjatega, et orderid ei vasta raamatupidamise seaduses (RPS-s; 06.10.2008 kehtinud redaktsioonis § 6 lõiked 2-4, § 7 lõige 1) raamatupidamise algdokumendile kehtestatud nõuetele. Orderitel puudub dokumendi number ja osaühingu nimel majandustehingu toimumist kinnitava isiku (direktor, raamatupidaja, kassapidaja) allkiri. Igale osanikule dividendi väljamaksmine on vormistatud eraldi orderiga, kuid kassaraamatu väljatrükist (t I kd lk 120) nähtuvalt on kolmele osanikule väljamaksmine kajastatud ühe kandena. RPS § 6 lõikest 4 tulenevalt oleks pidanud olema orderite alusel koostatud üks koonddokument. Samuti ei saa usaldusväärseks tõendiks raha väljamaksmise kohta lugeda elektroonilise raamatupidamisprogrammi Hansa Raama kassamooduli pädeva isiku poolt allkirjastamata väljatrükki, mis ei ole samuti raamatupidamise algdokumendiks. Kohus nõustus kostjatega, et elektrooniliselt peetavaid andmeid on võimalik muuta ja täiendada. Kassaraamatu väljatrükk on tehtud üks aasta ja 3 kuud pärast ajutise halduri nimetamist ning aasta pärast väidetava väljamakse toimumist.
33.Kohus möönis, et hea usu põhimõttest tulenevalt võib kostjal II mitte olla õigust kassa väljamineku orderite puudulikule vormistamisele tuginedes väita algdokumendi puudumist, kuna ta vastutas 06.10.2008 juhatuse liikmena äriühingus raamatupidamise nõuetekohase korraldamise eest. Eluliselt mitteusutavad on kostjate väited, et osanike allkirjastatud tühjad kassa väljaminekuorderite blanketid olid OÜ Neptun Trading ruumides ja jäid pankroti väljakuulutamise järel halduri valdusesse. Puudub mõistlik põhjendus, miks kostjad pidanuks ette allkirjastama tühje blankette kassast sularaha saamise kohta. Kui selline asjaajamine oli kostjatega seotud äriühingutes tavaks, kannavad kostjad sellega seotud riske. Kostjad on orderite kohta esitanud ka vastuolulisi väiteid: esmase tühjade allkirjastatud blankettide halduri valdusesse jäämise ja tema poolt orderite fabritseerimise väite järel on kostjad väitnud ka, et tegelikult ei ole hageja tõendanud, kelle allkirjad orderitel on. Kuna aga tõendite kogumiga ei ole kostjatele väidetavalt väljamakstavas summas sularaha olemasolu kassas tõendamist leidnud, ei saa üksnes orderite vormistamist puudutavate vastuoluliste väidete alusel lugeda väljamaksete tegemist tõendatuks.
34.Uuritud tõenditega ei leidnud tuvastamist, kes vaidlusalused orderid vormistas. Tunnistajate sõnul ei ole orderid koostatud administraatorite poolt, nemad käekirja ära ei tundnud. Orderite visuaalsel võrdlemisel administraatorite koostatud ja allkirjastatud kassa sissetuleku orderitega on tuvastatav, et vaidlusaluseid ordereid ei ole tunnistajad koostanud. Seejuures järeldub AL 06.10.2008 allkirjastatud kassa sissetuleku orderitest (t II kd lk 157 kaks alumist orderit ja lk 158 kaks ülemist orderit), et tunnistaja oli väidetaval sularaha maksmise päeval tööl. Tunnistaja AL (t III kd lk 104-106) eitab sel päeval kassast sularahas dividendide kostjatele väljamaksmist, orderitel kajastatud summas raha kassas ei olnud. Asja lahendamisel, eelkõige kostjatele sularaha väljamaksmise tõendamisel, ei oma tähtsust tunnistaja AL väited selle kohta, et 2008.a kostja II ja EL pöördusid tema poole sooviga, et ta vormistaks orderid kolmele osanikule 500 000 krooni suuruste dividendide väljamaksmise kohta. Tunnistaja kinnitas, et keeldus sellest, kuna ei olnud sellist raha näinud.
35.Hagejal on kohustus nii PankrS § 113 lõike 1 kui ÄS § 158 lõike 1 alusel esitatud nõude puhul tõendada, et kostjad on reaalselt kassast raha saanud. Riigikohus on lahendis nr 32-1-115-07 leidnud, et PankrS § 113 alusel hagi rahuldamine eeldab üldjuhul tagasivõidetava rahalise kohustuse täitmist võlausaldajale (punkt 13). Usaldusväärsed raamatupidamise dokumendid sularaha väljamaksmise kohta puuduvad. Hageja ei ole tõendanud osaühingu kassas vajalikus summas sularaha olemasolu. Samuti ei ole hageja tõendanud juhatuse liikmete käes nn teise kassa olemasolu ega sellest kostjatele 500 000 krooni suuruste maksete sularahas tegemist. Kostjatele sularahas dividendide väljamaksmist ei tõenda asjaolu, et kolmas osanik EL enda pankrotimenetluses dividendisumma tagastamise nõudele vastu ei vaielnud. Samuti on hagi esitatud kostjate kui osanike vastu ning hagi rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et juhatuse liikmed võtsid pangast raha kassasse, aga administraatorite käes olevasse kassasse see ei jõudnud. Juhatuse liikmete, sh kostja II poolt, juhatuse liikme kohustuste võimalik rikkumine ei anna õiguslikku alust hagi esitamiseks osanike vastu.
36.Osanikele dividendide väljamaksmist ei tõenda selle deklareerimine maksuametis. Asjas puuduvad andmed, kes deklaratsiooni TSD-vormi maksuametile elektrooniliselt esitas. Emaksuameti andmebaasist väljatrükid on tehtud 13.09.2012 ja 31.01.2013, hageja väidetel esitati deklaratsioon 2008.a detsembris. Deklaratsioon esitati samal ajal ettevõtte pankroti väljakuulutamisega ning hilinemisega (väljamakse kuule järgneva kuu asemel ülejärgmisel kuul). Ei ole välistatud, et deklaratsiooni esitamise eesmärk oli soov tegelikku olukorda varjata ning seega ei saa üheselt järeldada, et tegemist oli tegelikult toimunud majandustehingu kohusetundliku deklareerimisega, kuna keegi ei suurenda vabatahtlikult oma maksukohustust. Hageja sellisele järeldusele räägib vastu ka väide juhatuse käes nn teise kassa olemasolust ning hageja esindaja 24.03.2016 istungil esitatud väide, et kuni deklaratsiooni esitamiseni ei teadnud keegi dividendide väljamaksmisest.
37.Maakohtu eelmise kohtukoosseisu poolt tunnistajatena üle kuulatud administraatorid HH (t III kd lk 41-42), MR (t III kd lk 43-44) ja AL, kes tegelesid ettevõttes kassasse sularaha vastuvõtmise ning sissetuleku ja väljamineku orderite vormistamisega, andsid kokkulangevaid ütlusi: administraatorid võtsid vastu sularahas peamiselt üüritasusid, vormistasid kassa sissetuleku ja väljamineku orderid ning pidasid käsikirjaliselt kassavihikut (kassalehti); suuremate rahasummade tekkimisel viis juhataja (kelleks kuni 2008.a olid IL ja GS, hiljem kostja II) raha panka – kas Swedbank AS või AS SEB Pank kontole; suurimad summad oli 50 000–80 000 krooni, miljoni krooni suuruseid summasid kassas ei liikunud. 2008.a suurimaks korraga väljaviidud summaks oli hageja esitatud konto väljavõtete kohaselt 65 000 krooni (nt 10.07.2008 t I kd lk 142, 09.05.2008 lk 157),
mis haakub ettevõttes aastaid töötanud tunnistajate HH ja AL ütlustega selle kohta, et suurimad kassas sularahas olnud summad olid vastavalt 50 000 ja 80 000 krooni.
38.Tsiviilasjas esitatud, pankrotivõlgniku raamatupidamist ja varalist (sh jooksvad tehingud) seisundit kajastavad tõendid on kokkulangevad, st kohtule esitatud ettevõtte 2008.a kassa väljamineku orderid haakuvad pearaamatu väljatrükiga, mis omakorda haakub esitatud pangakonto väljavõtetega (kohtades, kus on näha raha viimine kassast panka). Ka ajutisele haldurile esitatud 31.10.2008 seisuga auditeerimata raamatupidamisbilansis (nähtub aruandest) kassa jäägina näidatud 275 844 krooni kattub pearaamatu kassajäägiga (275 843.63 krooni; t I kd lk 121). See, et kassaraamatu järgi oli kuni dividendide väidetava väljamaksmiseni üle miljoni krooni, ei tõenda ettevõtte kassas dividendide väljamaksmiseks reaalsete rahaliste vahendite olemasolu ja kostjatele reaalselt dividendide sularahas väljamaksmist 06.10.2008.
39.Tunnistajate HH, MR ja EL ütlustega on tõendatud, et ettevõtte raamatupidamine ja kassa tegutsesid teineteisest sõltumata - raamatupidamisteenust osteti sisse ning raamatupidaja ei käinud kassat kontrollimas ega asunud ettevõtte kontoris. Tunnistajad kinnitasid, et raamatupidamisse anti läbi juhataja igapäevaselt täidetud kassalehed koondsaldodega ning kassaorderid. Tunnistaja AL ütluste kohaselt ei olnud kunagi raamatupidamise poolt märkusi ebaõigete arvutuste vm vigade kohta. Administraatoritena töötanud tunnistajad andsid ütlusi, et ülevaadet sellest, mis toimus ettevõtte pangakontodel, neil ei olnud, neile toodi juhataja poolt tagasi vaid dokument raha panka jõudmise kohta; kassale juurdepääs oli ainult administraatoritel, raha asus seifis administraatori laua all ja selle võtit peideti, osanikel ega juhatuse liikmetel ei olnud võimalik administraatori teadmata kassast raha võtta. EL andis ütlusi (t III kd lk 44), et temal administraatorite kassale juurdepääs puudus, raamatupidamist korraldas GS, kes oli juhatuses 2008.a märtsini; kassas suuri summasid ei olnud, sest käis pidev ehitus; kassas ei saanud kunagi olla miljon või enam krooni; kassajäägile tema tähelepanu ei pööranud ega kontrollinud seda, peamiselt tegeles sellega GS). Tunnistajate ütlustest järelduvalt sai raamatupidaja kassa andmed juhatajalt (juhatuse liikmelt) ning seega võisid juhatuse liikmed vormistada fiktiivseid dokumente kassaraamatus kannete tegemiseks (nt et varjata juhatuse liikme kohustuste rikkumisi). Kuid jällegi - juhatuse liikmete poolt oma kohustuste võimalik rikkumine ei tõenda osanikele dividendide väljamaksmise sooritust, isegi kui üks osanikest oli ise juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud kostja II juhatuse liikme staatusega seonduvalt mistahes nõudeid kostja II vastu. Kostja I ei ole juhatuse liige olnud ning tunnistajate sõnul ei olnud kummalgi kostjal juurdepääsu administraatorite kassale.
40.Hageja ei tõendanud, et nn teine kassa või osa sellest oli kostja II käes. Hageja väidetel tekkis nn teine kassa osaliselt enne 2008.a, hageja püüdis seda tõendada tunnistajana üle kuulatud kolmanda osaniku juhatuse liikme EL poolt 2007.a ettevõtte pangakontolt rahasummade väljavõtmisega. Kohus 2007.a pangakonto väljavõtet tõendina vastu ei võtnud. Teiste juhatuse liikmete, sh ELa, tegevus ei tõenda, et kostja II käes oleks olnud ettevõtte kassa rahalisi vahendeid summas, mis võimaldanuks kostjatele dividende välja maksta. Kassaraamatu väljatrüki andmetel oli kassa algsaldo 02.01.2008
375 669.81 krooni. Selliseid summasid administraatorite käes ei liikunud. Kostja II sai juhatusse liikmeks alles 11.03.2008, seega ei saanud see raha olla tema käes. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostjale II oleks tema juhatuse liikmeks saamise järel väidetavalt juhatuse käes olnud raha üle antud. 2008.a pangakontode väljavõtetest ei nähtu kostja II poolt ettevõtte pangakontolt raha väljavõtmist ettevõtte kassasse. Hageja ei tõendanud, et kostjatele tehti dividendide väljamakse sooritus juhatuse käes olnud kassast.
41.Puudub sooritus, mida PankS § 113 lõike 1 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ning kehtetu soorituse alusel saadut kostjatelt välja mõista. Samuti puudub alus nõude rahuldamiseks ÄS § 158 lõike 1 alusel, kuna osanikele ei ole tehtud väljamakset, mille alusetust kohus saaks hinnata ning mille arvelt kostjad oleksid alusetult rikastunud. ÄS § 158 lõike 5 kohaselt on osanikule alusetust väljamaksest tuleneva alusetult saadu tagastamise nõude aegumise tähtaeg 5a ning seega 07.10.2011 esitatud alusetu rikastumise nõue ei ole aegunud. Eeltoodu alusel jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
42.Menetluskulud jäid hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on nad kandnud õigusabile kulusid kokku 13 094.68 eurot (käibemaksuga). Kostjad kinnitasid, et kulud on kantud selle tsiviilasja raames ning nad ei ole käibemaksukohustuslased. Hageja jättis poolte mõistlike ja vajalike menetluskulude suuruse kohtu otsustada. Kohus mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja 5329.32 eurot. Kostjate taotluse ja TsMS § 177 lõike 4 alusel märkis kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus
43.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt I OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955.82 eurot ja kostjalt II OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955.82 eurot. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
44.Maakohus on esitanud otsuses hageja nõuded ebaõigesti. Kohtu survel täpsustas hageja esindaja kohtuistungil hagi eset ning palus eemaldada nõude sõnastusest osa, mis puudutas võimaliku sellise tehingu tagasivõitmist, millega kostjad vabastati dividendisumma tasumise kohustusest ükskõik millisel muul alusel. Hageja ei muutnud 02.12.2014 menetlusdokumendis toodud nõudepunkte 5 ja 6. Nii olid hageja nõueteks: 1) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing ning mõista kostjalt II OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse 31 955.82 eurot; 2) juhul kui punktis 1 toodud taotlus jääb rahuldamata, tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (sooritus), millega kostjale II tasuti 31 955.82 eurot ning mõista kostjalt II OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse 31 955.82 eurot; 3) tunnistada kehtetuks dividendide tasumise tehing ning mõista kostjalt I OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse 31 955.82 eurot; 4) juhul kui punktis 3 toodud taotlus jääb rahuldamata, tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (sooritus), millega kostjale I tasuti 31 955.82 eurot ning mõista kostjalt I OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse 31 955.82 eurot; 5) juhul, kui kohus jätab punktis 1 või 2 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista kostjalt II OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955.82 eurot; 6) juhul, kui kohus jätab punktis 3 või 4 nimetatud taotluse rahuldamata, siis alternatiivselt mõista kostjalt I OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse välja 31 955.82 eurot. Punktides 5 ja 6 toodud nõuded ei olnud piiratud ÄS § 158 lõikega 1, vaid neid on võimalik rahuldada ükskõik millisel õiguslikul alusel.
45.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas valesti tõendeid, samuti jättis käsitlemata osad hageja alternatiivse nõude faktilised alused. Hageja tugines alusetu rikastumise nõudele juhul kui kohus peaks leidma, et dividendi tasumise tehing või sooritus on tühine ja tagasivõitmine ei ole võimalik. Sel juhul on kostjad saanud kassast raha alusetult või vabanesid aluseta kohustusest see summa üle anda. Heade
kommete vastane on luua ise õiguslik raamistik selleks, et rikastuda pankrotivõlgniku vara arvelt ja seejärel tugineda sellele raamistikule, väites, et tehinguid ei olegi tegelikult nii tehtud. Maakohus ei tuvastanud, mis siis tegelikult aset leidis, kui tegemist ei olnud dividendide väljamaksega. Kuna osaühingul oli dokumenteeritud kohustus kostjate ees, on õige lugeda 06.10.2008 kandeid ja dokumente tõenditeks dividendide väljamaksmise kohta. Võlgnik täitis väljamakse kohustuse kostjate ees. Olukorras, kus dokumendid kinnitavad kassast 06.10.2008 dividendide väljamaksmist, ei saa asuda kostjate paljasõnaliste väidete alusel seisukohale, et nemad raha saanud ei ole.
46.Kostjad esitasid 14.03.2016 menetlusdokumendi hilinemisega. Kuigi hageja juhtis sellele kohtu tähelepanu, luges kohus kostjate avaldused, seisukohad ja taotlused tähtaegseks.
47.Kohtu seisukoht, et asjas puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, et kostjad on osanike 01.04.2008 otsuse allkirjastanud, ei ole korrektne. Vajalik ei ole tõendada 100%-liselt nõude põhjendatust, piisab üksnes 51%-lisest tõendatusest, et hagi rahuldada. Kohus ei pea tuvastama absoluutset tõde, vaid hindama tõendeid. See, et menetlusosalised ei taotlenud allkirjade õigsuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, kinnitab, et allkirjad olid kostjate omad. Maakohus ei saanud läbi visuaalse vaatluse allkirja õigsuse osas tõendit luua.
48.Hageja ei nõustu, et juhul, kui 01.04.2008 otsus on osanike poolt allkirjastatud, ei ole tegemist kehtiva otsusega. Maakohus kohaldas valesti ÄS § 157 lõikeid 1 ja 3, kui luges, et 2008.a ei saanud dividendide väljamaksmist kehtivalt otsustada, sest ei olnud kinnitatud 2007.a majandusaasta aruanne. Tehingu tühisusele ei saa tugineda vastuolus hea usu põhimõttega isik, kes ise tühisuse põhjustas. Selliselt annaks õiguste kuritarvitamine menetlusosalisele lubamatu eelise. Ka ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et osanike otsusena ei ole käsitatav juhatuse kasumi jaotamise ettepanek majandusaasta aruandes. Kohtud on varasemalt lugenud osanike otsuse olemasolu tõendatuks ka teiste tõendite alusel. Maakohus hindas valesti 2007.a majandusaasta aruannet. Juhatus esitas selle lähtuvalt osanike 12.06.2008 otsusest, mille tegemisel ja esitamisel ei omanud haldur mingit tähendust ja milles sisaldub kasumi jaotamise ettepanek. Maakohtu seisukoht, et 19.01.2009 ei olnud osaühingu juhatusel enam õigust parandatud aruannet esitada, ei tugine seadusel. Registriosakond on aruande vastu võtnud, seega ei olnud uut üldkoosolekut vaja. Ka ei erine need kaks aruannet kasumi jaotamise ja kassajäägi osas.
49.Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis, kui tegi järelduse, et ei ole tõendatud kostjatele 06.10.2008 väljamaksete tegemine. Kohus hindas üksnes kassa väljamineku ordereid (t II kd lk 7-8), kassaraamatu väljatrükki (t I kd lk 110-122), majandusaasta aruannet ning dividendide väljamaksmise deklareerimist Maksu- ja Tolliametis (TSD; t III kd lk 160). Hageja tõi 25.08.2015 menetlusdokumendi (t VI kd lk 4-51) punktis A8 esile rida muid tõendeid, millised kogumis tõendava väljamakse tegemist. EL ütlused dividendide mittesaamise kohta ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. See, et orderid ei vasta RPS-s raamatupidamise algdokumendile kehtestatud nõuetele, ei ole oluline asja lahendamiseks. Samuti ei ole oluline, et kassa väljamineku orderitel puudub dokumendi number. Elektroonilise raamatupidamisprogrammi Hansa Raama kassamooduli väljatrükk on usaldusväärne tõend. Ei ole arusaadav, kas kohus süüdistab hagejat selle võltsimises või mis on kohtu seisukoha põhjuseks. Kohus kontrollis mahukate kassaorderite pinnalt, et kassaraamatut peeti korrektselt. Seega ei ole põhjust arvata, et kassaraamat oleks ebakorrektne. Asjaolu, et elektrooniliselt peetavaid andmeid on võimalik muuta ja täiendada, ei tähenda, et seda on tehtud. Kostjad ei ole andmete
muutmist tõendanud. Kohus ei arvestanud raamatupidaja e-kirjadega, millega selgitati dividendikande sisu. Ei ole oluline, et ei leidnud tuvastamist, kes vaidlusalused orderid vormistas. Küll on oluline, et AL oli sularahas dividendide maksmise päeval 06.10.2008 tööl ning kinnitas, et kostja II ja EL soovisid kassaorderite koostamist dividendide väljamaksmise kohta summas 500 000 krooni igale osanikule. Hageja tugineb kassas sularaha olemasolu tõendamisel dokumentaalsetele tõenditele, sest muudmoodi ei saa seda asjaolu tagantjärgi tõendada. Juhatuse liikmete käes oli osa kassast, nn teine kassa. Kaudse tõendina kinnitab kostjatele sularahas dividendide väljamaksmist ka asjaolu, et kolmas osanik EL enda pankrotimenetluses dividendisumma tagastamise nõudele vastu ei vaielnud. Maakohtu istungil oli avaldatud ja puudus vaidlus, et deklaratsiooni TSD-vormi esitas maksuametile elektrooniliselt raamatupidaja ning kostjad isegi väitsid, et viimane tegi seda omavoliliselt. Deklaratsioon esitati 01.12.2008. Väär on, et administraatorid tegelesid ainsana ettevõttes kassasse sularaha vastuvõtmise ning sissetuleku ja väljamineku orderite vormistamisega. Administraatorid kinnitasid, et pangatehingutest puudus neil ülevaade ning juhatus pangast administraatorite kassasse raha ei toonud. Üürnikelt võtsid raha vastu ka juhatuse liikmed. Hageja esitas koondi kassatoimingutest, mille on teinud pangakontodelt kostja II ja EL. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et ka see, et kassaraamatu järgi oli kassajääk kuni dividendide väidetava väljamaksmiseni üle miljoni krooni, ei tõenda ettevõtte kassas dividendide väljamaksmiseks reaalsete rahaliste vahendite olemasolu. Kassaraamat tõendab antud asjaolu ning moodustab kogumi teiste tõenditega. Eluliselt ei ole usutav, et EL kassajäägile tähelepanu ei pööranud ega kontrollinud seda. Väide, et juhatuse liikmed võisid vormistada fiktiivseid dokumente kassaraamatus kannete tegemiseks (nt et varjata juhatuse liikme kohustuste rikkumisi), on kohtu väljamõeldud ning üllatav. Arusaamatu on väide, et juhatuse liikmete poolt oma kohustuste võimalik rikkumine ei tõenda osanikele dividendide väljamaksmise sooritust, isegi kui üks osanikest oli ise juhatuse liige. Dividendide väljamaksmiseks ei pidanud nn teine kassa või osa sellest olema kostja II käes. Kogu kassa võis olla ka tema isa EL või ema (kostja I) käes. Lisaks jääb kaevatavast otsusest mulje, et osanikuks olev juhatuse liige ei saa iseendale tahteavaldust teha muudmoodi kui täiendava kirjaliku paberiga, millel on korrektne pealkiri, kuigi paberi sisu jääb samaks.
50.Riigikohus on märkinud, et tagasivõitmise kohaldamise seisukohalt ei oma väidetavad formaalsed rikkumised ühingu organite otsuste vastuvõtmisel tähendust, kuna oluline on vaid raha maksmise fakt (lahend nr 3-2-1-135-02).
51.Nõuded juhatuse vastu on aegunud ning võimaliku aegumise on tinginud kostjate enda hea usu põhimõtte vastane tegevus.
52.Hageja vaidlustab ka menetluskulude kummagi kostja kasuks summas 5329.32 eurot väljamõistmise. Isegi juhul, kui apellatsioonkaebus jääb muus osas rahuldamata, tuleb menetluskulude jaotust muuta. Vastustajate seisukoht
53.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
54.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Tühistatud osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Muus osas apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kummaltki
kostjalt välja OÜ Lepa Kaubakeskus (pankrotis) pankrotivarasse 31 955.82 eurot. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel on keskse tähtsusega, kas leiab tuvastamist hagetava rahasumma saamine kostjate poolt. Kuna hageja eesmärgiks on saavutada kostjatelt 06.10.2008 kassa väljamineku orderitel märgitud rahasumma tagastamine pankrotivarasse, on mõistlik võtta esmalt seisukoht kostjate poolt raha saamise tõendatuse kohta ning jaatava vastuse korral analüüsida pankrotihalduri nõude võimalikke materiaalõiguslikke aluseid.
56.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 232 lõiget 1, kui tuvastas, et 06.10.2008 väljamaksete tegemine tõendamist ei leidnud. Viidatud sätte kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas vastavad kokkulepped poolte vahel puuduvad. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus analüüsis tõendeid mitte kogumis, vaid sisuliselt iga tõendit eraldi. Samuti jättis osad hageja esitatud tõendid kas analüüsimata või TsMS § 238 lõiget 1 rikkudes ebaõigesti vastu võtmata. Ringkonnakohus hindab maakohtus kogutud tõendeid uuesti, sh kogumis ringkonnakohtus kogutud täiendavate tõenditega.
57.Pankrotihaldur tõi raha saamise väite tõendamiseks maakohtus esile järgmised tõendid: 01.04.2008 osanike otsuse, kostjate allkirjadega 06.10.2008 kassa väljamineku orderid, elektroonilise kassaraamatu väljatrüki 2008.a kohta, 2007. majandusaasta aruanded (nii 13.06.2008 kui 19.01.2009 äriregistrile esitatud), EL pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekirja, tunnistajate HH, MR ja AL ütlused, osaühingu pangakontode väljavõtted 2008.a kohta, kassa sissetuleku orderid 2008.a kohta, halduri e-kirjavahetuse osaühingu raamatupidajaga ning osaühingu 2008.a 10.kuu kohta e-maksuameti deklaratsiooni dividendi väljamaksete/saajate kohta. Lisaks kogus ringkonnakohus apellandi taotlusel järgmised tõendid: audiitori erikontrolli aruande 08.09.2010, elektroonilise kassaraamatu väljatrüki 2007.a kohta ja osaühingu pangakonto väljavõtte 2007.a kohta.
58.Ringkonnakohus on seisukohal, et pankrotihalduri väide, et äriühingu osanikud võtsid 06.10.2008 sularahas välja osa 01.04.2008 otsusega otsustatud dividendidest, on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tehtud eluliselt usutavaks eelnevalt loetletud tõenditega tõendamist leidnud faktiliste asjaolude kogumiga. Haldur tõi 07.03.2011 hagiavalduses esile, et osaühingu raamatupidamisdokumentide hulgas olid kostjate allkirjadega kassa väljamineku orderid (t II kd 7,8), mille kohaselt said osanikud 06.10.2008 äriühingu kassast sularaha dividendidena igaüks 500 000 krooni. Maakohtu 29.05.2012 istungi protokollist nähtub, et halduri valduses on orderite originaalid (t II kd lk 2). Väljamaksete tegemist kinnitab 2008.a elektrooniline kassaraamatut (t I kd lk 110122), mille väljatrüki 11.lehelt nähtub kanne „nr 08.3373 06.10.2008 makstud dividendid 1 500 000“ (samas lk 120). Samuti nähtub väljatrükilt, et alates aasta algusest oli kassa saldo pidevalt 1,3 kuni 1,7 miljonit krooni, 04.10.2008 oli saldo 1 733 120.64 krooni ja peale dividendide väljamakset 233 120.64 krooni. 2007.a pangakonto väljavõttest (t VIII kd lk 13-19) nähtub, et dividendide kassast sularahas maksmine oli selles äriühingus varemgi korduvalt toimunud. Juhatuse liikmete kostja II ja EL (mõlemad ka osanikud) allkirjastatud 13.06.2008 äriregistrile esitatud 2007. majandusaasta aruandest (t I kd lk 123-139; parandatud aruanne esitatud 19.01.2009) nähtub juhatuse ettepanek maksta
dividendideks 1 500 000 krooni (samas lk 139, 40). 01.04.2008 osanike otsuse kohaselt otsustati dividendideks maksta jaotamata kasumist 1,8 miljonit krooni (t III kd lk 159). Tunnistaja AL, kes töötas alates 2006.a äriühingus administraatorina ja kelle tööülesannete hulka kuulus mh sularaha vastuvõtmine kassasse ja väljaandmine kassast koos orderite vormistamisega ja paberkandjal kassalehe pidamisega, ütluste (t III kd lk 104-106) kohaselt palusid kostja II ja EL 2008.a vormistada tal iga osaniku kohta kassa väljamineku order, peale märkida dividendid ja 500 00 krooni, kuid tema keeldus, kuna ei olnud sellist raha kassas näinud. Äriühingu raamatupidaja ET e-kirjast haldurile (t II kd lk 227, 230) nähtub, et ka raamatupidajal olid andmed 1,5 miljonit krooni 3 omanikule võrdselt (a 500 tuhat) dividendidena väljamaksmise kohta. E-maksuameti väljatrükist (t V kd lk 104) nähtub, et äriühing oli deklareerinud oktoobris 2008 kolmele osanikule dividendide maksmise. Kolmas osanik 06.10.2008 dividende saanud EL enda kui füüsilise isiku pankrotimenetluses äriühingu pankrotihalduri nõudele saadud rahasumma tagasi saamiseks pankrotipessa vastu ei vaielnud (t I kd lk 109). Eeltoodud tuvastamist leidnud elulised asjaolud kogumis tõendavad nii kostjate tahet kui võimalust võtta 06.10.2008 orderite alusel välja dividendidena kumbki 500 000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et pankrotihaldurist hagejalt ei saa sellises vaidluses oodata nö otsesemate tõendite esitamist, kuna kuni pankroti väljakuulutamiseni ei olnud ega saanudki olla äriühingu raamatupidamine tema kontrolli all.
59.Kostjate vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Väited nende poolt allkirjastatud täitmata blankettide sattumisest halduri kätte VL teise äriühingu kasutuses olnud ruumidest ja orderite halduri poolt fabritseerimise kohta on tõendamata. Arvestades, et orderite alusel oli tehtud kanne elektroonilisse kassaraamatusse, mida täitis raamatupidaja, kes esitas ka tulumaksudeklaratsiooni lisa maksuametile (kostjate kinnitus t III kd lk 62), on kostjate väide ka vastuolus esitatud tõenditega. Selleks, et teha kanne ja makse deklareerida, pidid orderid olema raamatupidaja kätte toimetatud enne 01.12.2008. Kostjad ei vaidlustanud halduri esindaja väidet ringkonnakohtu istungil, et deklaratsiooni lisa esitati 01.12.2008. Samuti on administraatorite ja EL (t III kd lk 44-45) ütlustega on tõendatud, et raamatupidaja ei töötanud füüsiliselt kaubanduskeskuse ruumides, vaid vajalikud dokumendid viis talle juhataja. Samuti ei esitanud kostjad TsMS § 277 kohast põhistatud dokumendi ehtsuse vaidlustamise taotlust. Hagejal puudus kohustus esitada täiendavaid tõendeid kostjate allkirjade ehtsuse kohta orderitel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses.
60.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate ja maakohtuga, nagu omaks käesolevas menetluses tähtsust asjaolu, kas allkirjastatud orderite vormistamine ja kanne kassaraamatus vastas RPS-i sätetele. Äriühingu raamatupidamise korraldamine kuulus äriühingu juhatuse vastutusalasse ja oli seeläbi kostjate (ka kostja I kui osaniku, kelle pädevuses oli nimetada juhatuse liikmed) mõjusfääris. Tehtud väljamaksete pankrotivarasse tagasivõitmine ei saa olla välistatud formaalsete vigade tõttu väljamaksete vormistamisel. Samuti ei ole põhistatud kostjate vastuväited 2008.a kassaraamatu väljatrükist nähtuvate kannete väidetava muutmise kohta. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega.Teadmine, et elektrooniliselt peetavaid andmeid on võimalik muuta, ei anna alust tõendi võltsitust eeldada ega toonud hagejale kohustust elektroonilise kassaraamatu mittemuutmise tõendamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ka selle tõendi usaldusväärsuses. Hageja esitatud väljatrüki teevad lisaks usutavaks 2007.a kohta esitatud elektroonilise kassaraamatu väljatrükk, millest nähtub, et 2008.a alguses vastas kassa jäägi suurus 2007.a lõpu saldole (t VIII kd lk 13-19). Nimetatud väljatrükk on tehtud 18.04.2008, st oluliselt enne pankroti väljakuulutamist ja selle tõendi usaldusväärsust kostjad kahtluse alla ei seadnud. Samuti ühtivad pangakontode
väljavõtetest nähtuvad sularaha väljavõtmise kanded kassasse pangast laekunud summade kannetega. Ka pangakontode väljavõtteid kostjad tõenditena kahtluse alla ei seadnud. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja kui, siis mis põhjusel oli 2007. majandusaasta aruanne esitatud äriregistrile teistkordselt jaanuaris 2009. Käesolevas asjas omab tähtsust, et aruandest nähtub juhatuse, mille moodustasid kaks osanikku kolmest, tahe dividende maksta. Seega ei ole ka asjakohane maakohtu käsitlus jaanuaris esitatud aruandes osanike koosoleku otsuse kuupäeva puudumise kohta ÄS § 179 lõigete 3 ja 4 alusel. Vastav kuupäev oli 13.06.2008 esitatud aruandes. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolul, et tõendamist ei leidnud, kus siiski nö hoiti seda rahasummat, mis oli kassas vastavalt elektroonilise kassaraamatu saldole. Tegemist on asjaoluga, mis oli täielikult kostjate (ka kostja I kui osaniku, kelle pädevuses oli nimetada juhatuse liikmed) mõjusfääris ning kostjad ei esitanud asjaolusid, mille tõendatuse korral oleks kohtu jaoks usutav elektroonilise kassaraamatu mitme aasta kannete ebaõigsus ja selle saldos märgitud rahasummade juhatuse kasutuses olemise võimatus. Läbi positiivsete eluliste asjaolude tõendamise on võimalik tõendada negatiivset asjaolu.
61.Kolleegium ei nõustu ka maakohtu seisukohaga seonduvalt 01.04.2008 osanike otsuse kehtivusega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostjate põhistatud taotlus dokumendi võltsituse kohta sel alusel, et dokument ei olnud nende poolt allkirjastatud. Seega maakohtu tuginemine allkirjade tõendamatusele on vastuolus TsMS § 436 lõikega 4. Kolleegium on ka seisukohal, et äriühingu pankrotimenetluses osanikele tehtud dividendi väljamakse tagasivõitmise hagi ei saa jääda rahuldamata põhjusel, et väljamakse aluseks oli tühine osanike otsus. Asjakohane on apellandi viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02 (punktid 16, 18), mille kohaselt saab võlausaldajate huve kahjustades väljamakstud dividendi tagasi nõuda sõltumata sellest, kas väljamakse tegemise aluseks olnud üldkoosoleku otsus kehtib või mitte ning tähendust ei oma väidetavad formaalsed rikkumised, vaid oluline on raha maksmise fakt. Kuigi nimetatud seisukoht esitati seonduvalt sättega, mida kehtivas PankrS-i redaktsioonis samas sõnastuses ei sisaldu, ei ole seadusandja tahe võlausaldajate kaitsel muutunud ja sama põhimõtet saab rakendada kohaldamisele kuuluva redaktsiooni § 113 kohaldamisel. Riigikohus on ka selgitanud, et seadusandja on loonud võlausaldajate kaitseks eriregulatsioonid, mida tuleb esmajoones rakendada (võimalikest) tühistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks (nt lahend nr 3-2-1-18-14). Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas osanike 01.04.2008 otsus oli nende viidatud põhjustel tühine või mitte. Tõendamist leidis, et osaühing täitis otsusest tuleneva väljamakse tegemise kohustuse.
62.Eeltoodust tulenevalt analüüsib kolleegium järgnevalt PankrS § 113 rakendamiseks muude eelduste PankrS § 113 lõike 1 punkti 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti välja kuulutamiseni. Eelpool leidis tõendamist, et dividendide väljamaksmine osanikele toimus 06.10.2008, seega ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest 04.07.2008 kuni 10.12.2008. PankrS § 109 lõikest 1 tulenevalt peab tehingu või muu toimingu tagasivõitmiseks olema tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamist, kui tagasivõidetav tehing või muu toiming oli tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni. Seega käesolevas asjas eeldatakse seadusest tulenevalt väljamaksete tegemisega äriühingu võlausaldajate kahjustamist. Kostjad eeldust ümber ei lükanud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele PankrS § 113 lõike 1 punkti 1 ning § 109 lõigete 1 ja 2 alusel ning
käesolevas otsuses käsitlemata hageja väited muude hagi võimalike materiaalõiguslike aluste kohta kohus TsMS § 442 lõike 8 viimase lause alusel ei käsitle.
63.Hagi osalise läbivaatamata jätmise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja väide hagi osalise läbivaatamata jätmisega otsuse resolutsioonis tema edasikaebeõiguse rikkumisele ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ega TsMS § 442 lõikega 5 ja § 632 lõikega 1.
65.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb uuesti jaotada ka menetluskulud. Kolleegium on seisukohal, et kuigi hagi eesmärk saab täidetud ühel hageja poolt näidatud materiaalõiguslikul alusel, moodustas hageja erinevate materiaalõiguslike aluste käsitlemine kogu tsiviilasja mahust sellise olulise osa, mille tõttu oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta kõik hageja menetluskulud nende kanda. Kohus rakendab TsMS § 162 lõiget 4 ning jätab kostjate kanda 80% hageja menetluskuludest maa- ja apellatsioonikohtus. Ülejäänud osa hageja kuludest jääb hageja kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
66.Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitatavate kulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Parandatud 08.02.2017 määrusega
RESOLUTSIOON:
Parandada tsiviilasjas nr 2-11-9197 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 otsuse põhjendava osa punkti 65 kolmandas lauses märgitud hageja maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskuludest kostjate kanda jääv osa (protsent) ja lugeda „80%“ asemel õigeks „70%“.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.