X kaebus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt hambaravi osutamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja I – Tervisekassa, esindaja Matis Rüütel Vastustaja II – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kolmas isik – SA Ida-Viru Keskhaigla, esindaja Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kaebajale toimetatakse määrus kätte vene keelde tõlgituna.
Tartu Halduskohtu menetluses on Viru Vangla kinnipeetava X kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses hambaarsti Ia Tuisu 10. oktoobri 2024. a vastuvõtuga ning selle tagajärjel kaebaja tervise kahjustamisega.
2.Tervisekassa esitas 9. detsembril 2024 vastuse kaebusele.
3.Viru Vangla ja kolmas isik SA Ida-Viru Keskhaigla vastused kaebusele saabusid kohtusse
31.jaanuaril 2025.
4.Tartu Halduskohus kohustas 5. veebruari 2025. a määrusega kaebajat hiljemalt seitsme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates teada andma, millise sisuga hüvitamisnõude menetlemist ta soovib, ning esitama kohtule täiendavad selgitused vastavalt määruse p-s 15 toodule. Kaebaja talle antud tähtaja jooksul kohtule vastust ei esitanud.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebaja on esitanud kaebuse, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses hambaarsti Ia Tuisu 10. oktoobri 2024. a vastuvõtuga ning selle tagajärjel kaebaja tervise kahjustamisega.
7.Kolmanda isiku 31. jaanuari 2025. a vastusest ilmneb, et kaebaja 10. oktoobril 2024 I. Tuisu vastuvõtul ei viibinud. Kaebaja käis kolmanda isiku sõnutsi 27. septembril 2024 ja 9. oktoobril 2024 vastuvõttudel hambaarsti A. Kõrgvee juures. Sellest tulenevalt andis kohus 5. veebruari 2025. a kohtumäärusega kaebajale võimaluse muuta kaebust ning täpsustada asjaolusid, kuid vaatamata kohtu nõudmisele kaebaja seda teinud ei ole.
8.Võttes arvesse HKMS § 44 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks, ning seda, et menetlusse võetud asjaolude kogumit ei ole tegelikkuses aset leidnud, siis puudub kaebajal antud asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebaja ei viibinud 10. oktoobril 2024 hambaarsti vastuvõtul, siis ei saanud hambaarsti tegevus mainitud kuupäeval kaebaja õigusi riivata.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja hüvitamisnõue jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist istungimenetluse käigus.
10.Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
11.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS § 108 lg-s 4 ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
12.Et kohtule arusaadavalt ei ole Tervisekassale ja Viru Vanglale kui haldusorganitele menetluskulusid tekkinud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
13.Seejuures leiab kohus, et isegi, kui kolmandale isikule on tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks, oleks nende kaebajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jäävad ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.
14.Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas kohtule kaebuse selleks, et saada hüvitist talle tekitatud tervisekahju eest, kaebaja käis tõesti 2024. a oktoobrikuus hambaarsti vastuvõtul, kuid kaebaja on eksinud kuupäeva ja hambaarsti osas, ning kaebaja puhul on tegemist õigusküsimustes kogenematu isikuga. Kohus leiab, et kaebaja ei pruukinud ette näha seda, et kolmanda isikuna kaasatud SA Ida-Viru Keskhaigla võib kasutada menetluses lepingulist esindajat, millega seoses võib halduskohus kaebajalt välja mõista kolmanda isiku võimalikud esindajakulud. Vaatamata sellele, et kaebaja on eksinud kaebuse aluse väljatoomises ning kaebaja ei ole vastanud kohtu 5. veebruari 2025. a määrusele ega
nõustunud kohtu ettepanekuga kaebuse muutmiseks, ei saa tõsikindlalt järeldada menetlusõiguste pahauskset kasutamist kaebaja poolt. Et kohus võttis kaebaja kaebuse menetlusse, võis see anda kaebajale lootust, et kaebus võib olla esitatud kujul edukas. Lisaks võib kohtu hinnangul kaebaja huvi haldusasja edasise menetlemise vastu olla vähenenud seetõttu, et Viru Maakohus on otsustanud 4. veebruari 2025. a määrusega vabastada kaebaja temale mõistetud karistuse edasisest kandmisest seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist (vt kaebaja 6. veebruari 2025. a avaldus).
15.Vaatamata sellele, et kohtule ei ole teada, kui suures osas on ta kandnud menetluskulusid, leiab halduskohus, et käesolevas kohtuasjas on kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane HKMS § 108 lg 11 mõttes ning kaebajalt menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.