Andres Nirgi kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ja 28.11.2024. a otsuse nr 26 „Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Andres Nirgi Vastustaja – Vinni vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-3469 materjalide hulgast Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ning Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a otsus nr 26 „Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“.
2.Tagastada Andres Nirgi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Vinni Vallavolikogu võttis 26.09.2024 vastu otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“, millega otsustas algatada elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil detailplaneeringu koostamise Vinni valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia toomiseks põhimõtteliselt sobival, TU3 alal. Samuti otsustati algatada detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine.
1.1.Andres Nirgi (edaspidi ka kaebaja) esitas 26.10.2024 vaide Vinni Vallavalitsusele (registreeritud 30.10.2024 nr-ga 7-6/28) 26.09.2024. a otsuse nr 20 kehtetuks tunnistamiseks.
3-25-339
1.2.Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a vaideotsusega nr 26 tagastati A. Nirgi vaie haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3 alusel. Vinni Vallavolikogu leidis, et antud juhul ei ole tegemist ühegi sellise olukorraga, mis võimaldaks menetlustoimingut vaidlustada ja seega puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut.
2.A. Nirgi esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ja otsus kaebaja vaide tagasilükkamise kohta. Kaebaja on kogukonna üks esindaja, kes on vastu tuuleenergia tööstusalade rajamisele enda ja ka teiste inimeste põlvkondade vanuste kodude lähedusse. Kaebaja talukoht jääb u 2 km kaugusele pea 900 ha suurusest ja 33-st 300 m kõrgusest tuulikust koosnevast tuuletööstusalast. Planeeritavad tuuletööstusalad kujundaksid radikaalselt ümber kaebaja senise harjumuspärase kodukoha. Riiklikult 2002. aastal kehtestatud piirnormid ei ole piisavad, et tagada tervisele ohutu elukeskkond. Toimub isikute õiguste riive, kuna kogukonna arvamusega ei arvestata valla juhtkonna ega arendajate poolt. Üldplaneeringuga ei toimunud kogukondades piisavalt teavitus- ja kaasamistööd ning ei toimunud ka mõjualasse jäävate kodude ja kinnistute omanike otsest informeerimist. Üheks peamiseks kaebeteguriks on kaebaja suhtes kahjuliku ja väära uuringutulemuse ennetav kujundamine eesootava keskkonnamõju strateegilise hindamise näol. Üldplaneeringus määratud tuuletööstusalad jäävad suures osas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsadesse, kus on tehtud juba praeguseks massiliselt kogu ala ulatuses lageraieid, harvendusraieid jm plaanilise raie nime all. Sellega on ennetavalt ära rikutud ausate uuringu- ja seire tulemuste saamine ning seetõttu tuleb suurte kahjulike mõjudega arendusprotsessi plaanid peatada, st kõnealune volikogu otsus tühistada ning hakata taastama endist looduslikku elukeskkonda TU3 alal, kus on rohevõrgustiku ala ja rohekoridorid, mis on ühtlasi vahetus läheduses ja ühenduses Natura 2000 alaga. Kaebaja leiab, et rikutakse Euroopa Parlamendi 13.09.2022. a resolutsiooni EL uue metsastrateegia kohta aastani 2030 – Euroopa metsade kestlik majandamine (2022/2016(INI) enamikke punkte, sh A, C, E, H, M, R, 3, 4, 5 ja 7 (reostus tuulikulabade kulumisest erituvate keemiliste peenosakeste kujul, reostus müra-, infra- ja ultraheli kujul jne). Rikutakse ka PEFC standardi nõudeid säästva metsamajandamise kohta. Laialdaste raiete ja tööstusalade rajamise plaaniga kahjustatakse ja rikutakse ka Virumaa põlisrahvaste huve. Tuulealade rajamisega rikutakse Vinni valla arengustrateegiakava punkti 4.5 (loodus ja elukeskkond) erinevaid alapunkte. Ettevaatusprintsiip näeb ette, et kui on olemas põhjendatud kahtlus, et teatud tegevus või tehnoloogia võib põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, tuleks astuda samme võimaliku kahju vältimiseks isegi siis, kui põhjuslikku seost pole täielikult tõestatud. Kaebaja õiguseid riivab ja kaebaja turvatunnet oma kodus viibida kahjustab tugevalt tuuleenergia tööstusest tulenev erinevat tüüpi reostus ja tegurid, nagu näiteks infraheli kahjulik mõju tervisele, visuaalne reostus radikaalselt ümberkujundatud loodusliku keskkonna näol tööstusmaaks, katkematud tööstuse tulede vilkumised ja valgusepeegeldused, mis põhjustavad igapäevaseid ohtlikke olukordi, ööpäev läbi kestev mürareostus, kaebaja ja kogukonnaliikmete kinnisvara hindade suur langus või väärtusetuks muutumine, eelnevalt rikutud ausate uuringutulemuste saamine, ehituse ja tööstuse töötamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kogu ümbritsevale keskkonnale ja puhtale joogiveele. Seega kaasneks planeeringu elluviimisega ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive. Vinni vald põhjendas vaide tagasi lükkamist sellega, et detailplaneeringu algatamise otsus on haldusorganisisene töökorralduslik otsus, mis otseselt ei mõjuta isikute õigusi või kohustusi. Vastustaja viitas Riigikohtu 18.02.2022. a otsusele asjas nr 3-3-1-8-02 ja 13.10.2005. a otsusele asjas nr 3-3-1-44-05, et neis on leitud, et planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Kaebaja leiab, et nimetatud Riigikohtu
3-25-339 lahend ei ole praegusel juhul asjakohane, sest ei sobitu antud juhtumiga, kuna puudutab eelkõige keskkonnamõjude hindamist. Vinni Vallavalitsus on taotlejatega sõlminud halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks, mis ei ole õige, kuna detailplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu taotlejate majandusnäitajad ei võimaldaks koostamisega seotud kulude kandmise ja detailplaneeringu kohaste teede, parklate ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega seotud kulude katmise kohustuse täielikku ülevõtmist. Detailplaneeringu vastu on enamus TU3 tuuleala mõjupiirkonda jäävad elanikud. Detailplaneeringu vastu koguti 239 ja 91 allkirja.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab esmalt praeguse asja materjalide juurde Kohtute Infosüsteemi vahendusel haldusasja nr 3-24-3469 materjalide hulgas kohtule kättesaadavad Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 26.
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kuigi kaebaja on kaebuse pealkirjastanud kohustamiskaebusena, on ta kaebuse lõpus selgelt märkinud, et palub kohtul tühistada Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 26 „Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“. Sellest tulenevalt käsitab kohus A. Nirgi kaebust tühistamiskaebusena vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1.
5.Kohus märgib, et on varasemalt haldusasjas nr 3-24-3469 võtnud seisukoha kaebaja esitatud Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 tühistamise nõude osas. Kohus tagastas 27.01.2025. a määrusega kaebuse, kuna leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamisnõude esitamiseks. Kaebajal oli kohtumäärusega mittenõustumisel õigus see määruskaebe korras vaidlustada. Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks halduskohtu määrust vaidlustanud.
6.Kohus jääb ka praeguses asjas juba varasemalt haldusasjas nr 3-24-3469 väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja on vaidlustanud Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsust nr 20 detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Detailplaneeringu algatamise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule. Detailplaneeringu algatamisel ei tekitata, muudeta ega lõpetata isikute õiguseid ega kohustusi, samuti ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks mõnda õigussuhtes olulist asjaolu. Detailplaneeringu algatamisega otsustatakse üksnes haldusmenetluse alustamise üle. Ka kohtupraktika kohaselt on planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine menetlustoimingud, mida üldjuhul saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002. a otsuse nr 3-3-1-8-02 p 4 jj; 13.10.2005. a otsuse nr 3-3-1-44-05 p 11; 23.04.2008. a määruse nr 3-3-112-08 p 15; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-64-11 p 8 jj; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-5811 p 7).
8.Kuivõrd Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 näol on tegemist menetlustoiminguga, siis HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne,
3-25-339 et tingib vältimatult antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 18.06.2003. a otsus nr 3-3-1-53-03, p 18; 28.02.2007. a otsus nr 3-3-1-86-06, p 21). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne kohtusse pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus.
9.Seega oleks kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 vaidlustamiseks lubatav üksnes juhul, kui on selge, et see otsus iseenesest rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sõltumata lõplikust haldusaktist, st detailplaneeringu kehtestamise otsusest.
10.Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest, et vaidlusaluse planeeringumenetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane.
11.Kohus selgitab, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1, § 137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2) ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). PlanS § 126 lg-s 1 on sätestatud ülesanded, mis tuleb lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude keskkonnatingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Seega ei ole praegusel hetkel selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see kaebaja subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka kehtestamata. Tallinna Ringkonnakohus on 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 samuti märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. Seega, üldreegel on, et kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata. Detailplaneeringu kehtestamise otsust on õigus igaühel vaidlustada, pöördudes kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (PlanS § 141).
12.Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja subjektiivne hinnang riiklikult kehtestatud piirnormide ebapiisavuse osas või see, et kaebaja arvates on planeeringumenetluses läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused tõenäoliselt ebaõiged, sh RMK poolse väidetavalt metsamajandamise standardite ja strateegiatega vastuolus oleva tegevuse tõttu. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebaja viited Vinni valla üldplaneeringu kehtestamise menetluses toimunud väidetavatele minetustele. Kaebaja saanuks nendele viidata üldplaneeringut vaidlustades. Samuti ei tingi kaebeõiguse olemasolu väidetav vastuolu Vinni valla arengukavaga. Antud juhul saab kaebaja võimalikele rikkumistele ja vastuoludele viidata lõplikku haldusakti, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades.
3-25-339
13.Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et detailplaneeringu menetluse algatamise otsus riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 4).
14.Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta planeerimismenetluses osaledes.
15.Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.