Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar 9. oktoober 2026, Tartu 3-26-1947 MTÜ KESKKONNASÕBRALIK LÜGANUSE ja Alulinna Külaselts MTÜ kaebus Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsuste nr 39, nr 40 ja nr 41 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 25. augusti 2026. a määrus MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse ja Alulinna Külaselts MTÜ määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad I MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse II Alulinna Külaselts MTÜ ühine esindaja v.adv. Karl Haavasalu Vastustaja Lüganuse vald esindajad v.adv. Epp Lumiste ja adv. Artur Viira Kolmandad isikud I Evecon OÜ Esindajad adv. Sandra Kaas ja v.adv. Villy Lopman II Enery Estonia OÜ Esindajad v.adv. Norman Ilumets ja v.adv. Rauno Ligi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 kaebajaid puudutavas osas ja resolutsiooni punkt 3 tervikuna.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata vastustaja taotlus piirata kaebajate juurdepääsu vastustaja 24. augusti 2026. a menetlusdokumendi lisadele 5, 7, 9, 10 ja 14.
4.Keelata kaebajatel ja nende esindajatel avaldada menetlusvälistele isikutele vastustaja 24. augusti 2026. a menetlusdokumendi lisadest 5, 7, 9, 10 ja 14 teatavaks saanud kolmandate isikute isikuandmeid ning teavet kaitsealuste liikide elupaikade kohta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 88 lg 5).
1.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebajate kaebuse Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsuste nr 39, nr 40 ja nr 41, mille resolutsiooni punktiga 1 kehtestati kolmandate isikute tuuleparkide eriplaneering, tühistamiseks.
2.Vastustaja esitas 24. augustil 2026 vastuse kaebusele ja ühes sellega tõendid. Tõendite osas taotles vastustaja piirata kaebajate ning kolmandate isikute juurdepääsu vastuse lisale nr 5, tunnistada Exceli tabelid kinniseks ning keelata kaebajatel ja kolmandatel isikutel ning nende esindajatel nendega tutvuda ja saada nendest koopiaid; ja piirata kaebajate juurdepääsu vastuse lisadele 7, 9-10 ja 14 ning tunnistada lisad kinniseks.
3.Tartu Halduskohus 25. augusti 2026. a määrusega rahuldas vastustaja taotluse, piiras kaebajate ja kolmandate isikute juurdepääsu vastuse lisale 5 ning kaebajate juurdepääsu vastuse lisadele 7, 9, 10 ja 14 ning kuulutas menetluse kinniseks kõigi nimetatud lisade osas. Määruse põhjenduste kohaselt on vastustaja vastuse lisas 5 Exceli tabelid kõigist maaomanikest, kellele planeeringumenetluses saadeti individuaalselt teavitused ühes andmetega maaüksuste aadresside ja isikute e-posti aadressidega. Teiste menetlusosaliste ja avalikkuse juurdepääsu piiramine sellise teabe osas on põhjendatud. Kaebajate ega kolmandate isikute menetlusõigusi ei piirata ülemäära, kui neil puudub detailne teave isikute kohta, keda on menetluses teavitatud ja kaasatud. Nende isikute õigus eraelu kaitsele on kaalukam. Lisade nr 7, 9 ja 10 (uuringud nahkhiirte ja linnustiku kohta) ning lisa nr 14 (taimestiku uuringud) puhul on tegemist asutusesiseseks tunnistatud teabega. Menetlusosaliste menetluslikud õigused ei ole praegusel juhul kaalukamad vajadusest tutvuda asutusesiseseks teabeks tunnistatud dokumentidega. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Viidatud tõendid sisaldavad muu hulgas ka seda laadi teavet.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse osas, milles kohus piiras kaebajate juurdepääsu vastustaja vastuse lisadele 5, 7, 9, 10 ja 14. Määruskaebuses leiavad kaebajad, et halduskohus jättis kaalumata kaebajate huvi tutvuda vastustaja vastuse lisadega nr 7, 9, 10 ja 14 ning vastustaja huvi mitte võimaldada määruskaebuse esitajatel nende tõenditega tutvuda. Ainuüksi see, et dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks teabeks, ei saa automaatselt tuua kaasa juurdepääsu keelamist dokumentidele. Nahkhiiri, linnustikku ja taimestikku puudutavatel uuringutel on vaidluse lahendamisel oluline tähendus. Arusaamatu on seejuures kaebajate ja kolmandate isikute ebavõrdne kohtlemine. Asjas on oluline tähendus sellelgi, milliste kinnistute omanikud, millal ja kuidas on eriplaneeringu menetlusse kaasatud. Keelates kaebajatele juurdepääsu vastustaja vastuse lisale 5, piirab kohus kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele. Liiati lubab HKMS § 79 lg 1 p 2 piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga üksnes menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse, mitte eraelu kaitseks. Lisaks on halduskohus jätnud hindamata, kas ja kuivõrd saaks kaebajatele lubada juurdepääsu vastustaja vastuse lisale 5 piiratud ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus rahuldada.
6.HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lgs 1 toodud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 järgi on piiramise aluseks ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse vajadus ning p 3 järgi isiku eraelu kaitsmine. HKMS § 88 lg-st 3 tulenevalt tuleb võimaldada menetlusosalisel tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
7.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui küsimuse all on menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, on halduskohtul menetlusosalise juurdepääsu piiramise taotluse korral võimalik hinnata, kas teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine annab aluse varjata seda ka menetlusosalise eest kohtumenetluses1.
8.Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaebajatega, et vastuse lisade 7, 9, 10 ja 14 asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine ei tingi automaatselt menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramist nende tõendite osas. HKMS § 88 lg 2 ls 2 järgi ei anta menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Taotluses piirata kaebajate juurdepääsu vastuse lisadele 7, 9, 10 ja 14 ei selgita vastustaja, miks tema hinnangul tuleb pidada huvi saladuse hoidmiseks kaalukamaks kaebajate õigusest tutvuda toimikuga. Vastustaja tugineb üksnes asjaolule, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega.
9.Ringkonnakohus mõistab vastustaja väidetest, et vastuse lisades 7, 9, 10 ja 14 kajastatud teabe avaldamine võib ohustada kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. See asjaolu on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 järgi aluseks teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Sama leidis halduskohus. Samas ei selgitanud ka halduskohus, miks ta peab nimetatud teabe saladuses hoidmise huvi kaalukamaks kaebajate huvist tutvuda vastustaja esitatud tõenditega.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajatel kaalukas huvi vastustaja esitatud tõenditega tutvumiseks. Kaebajate väited eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittenõuetekohasest läbiviimisest seonduvad kaitsealuste liikide elupaikadega piirkonnas ja planeeritud tuulikute käitamise võimalike mõjudega elupaikadele ja liikidele. Liikide ja nende elupaikade teabega tutvumisest kaebajate poolt lähtuvat ohtu vähendab menetluse kinniseks kuulutamine vaidlusaluste dokumentide osas. Vastavalt TsMS § 41 lg-le 2 koostoimes HKMS § 77 lg-ga 1 võib kohus kohustada kaebajaid dokumendist teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma, kui see on vajalik muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kaebajatega võib nõustuda, et dokumentidega tutvumise võimaldamise kasuks räägib seegi, et mõlemad kaebajad on kohalikud keskkonnaorganisatsioonid, s.t looduskeskkonna väärtuste säilitamine on eeldatavalt kooskõlas nende tegutsemise eesmärgiga. Tõsi, kaebajate eesmärgiks ei ole looduskaitse kitsamas tähenduses, vaid laiemalt keskkonna säilitamine ning inimeste tervise ja heaolu kaitse ning edendamine. Loodusväärtuste säilitamist saab aga pidada kooskõlas olevaks ka selle mõnevõrra laiema eesmärgiga. Liiati võib teabe avaldamine olla kaebuse eesmärgiga vastuolus, kuna kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamine või hävimine inimeste poolt külastamise tõttu võiks ühtlasi vähendada tuulikute rajamisele kohaldatavaid looduskaitselisi piirangudi. Vastustaja omalt poolt ei ole esile toonud selgeid põhjusi, miks kaebajate tutvumine lisadega 7, 9, 10 ja 14 ohustaks teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamise eesmärgi saavutamist või miks teabe saladuses hoidmise vajadus on kaalukam kaebajate huvist tõenditega tutvuda.
Vt RKHK 23. mai 2024. a määrus asjas nr 3-23-671 (p 17).
11.Kaebuses tuginevad kaebajad muu hulgas väitele, et vastustaja rikkus planeeringumenetluses PlanS § 99 lg-st 2 tulenevat kohustust ja jättis menetlusse kaasamata osa isikuid, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu. Vastustaja vastuse lisa 5 lisast nähtub, kellele vastustaja edastas eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teate, samuti nende isikute ja asutuste e-posti aadressid. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et ka selle dokumendi osas on kaebajate huvi tõendiga tutvumiseks kaalukam tõendis kajastatud teabe saladuses hoidmise huvist. Isiku nimi ja e-posti aadress on küll isikuandmed, kuid mitte eriliigilised isikuandmed. Planeeringumenetlusse kaasatud isikud peavad paratamatult arvestama võimalusega, et nende isikuandmeid võidakse töödelda planeeringumenetluses ja ka hiljem kohtumenetluses, kui kahtluse all on planeeringumenetluses kaasamiskohustuse täitmise õiguspärasus. Andmete teatavakssaamine kaebajatele riivab kaasatud isikute õigust eraelu kaitsele ja võib seetõttu olla aluseks menetluse kinniseks kuulutamiseks ja menetlusosalise juurdepääsu piiramiseks tõendile (HKMS § 79 lg 1 p 3, § 88 lg 2). Riive ei ole aga intensiivne, kuna andmeid ei avaldata avalikkusele, vaid konkreetsetele menetlusosalisetele ning kohus saab keelata kaebajatel andmete avaldamise. Teisalt tuleb halduskohtul asja sisulisel lahendamisel tõenäoliselt muu hulgas vastuse lisa 5 põhjal kontrollida planeeringumenetluses menetlusnõuete järgimist. Üldjuhul tuleks vältida olukorda, kus kohus tugineb lahendi tegemisel tõendile, millega menetlusosaline ei saanud tutvuda. Praeguses asjas ei ole kolmandate isikute eraelu võimalik riive tõendi teatavakssaamisel kaebajatele sedavõrd intensiivne, et õigustaks üldreeglist kõrvalekaldumist.
12.Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega halduskohus piiras kaebajate juurdepääsu vastustaja 24. augusti 2026. a vastuse lisale nr 5, ja resolutsiooni punkti 3 tervikuna. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata vastustaja taotluse piirata kaebajate juurdepääsu vastustaja vastuse lisadele 5, 7, 9, 10 ja 14. Menetlusväliste isikute eraelu, samuti kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks keelab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 41 lg-le 2 kaebajal ja nende esindajatel avaldada nimetatud tõenditest teatavaks saanud kolmandate isikute isikuandmeid ning teavet kaitsealuste liikide elupaikade kohta menetlusvälistele isikutele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.