MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2. detsembri 2025. a ehitusloa nr 2512271/15662 ja Tallinna Linnavalitsuse
4.augusti 2026. a vaideotsuse nr 608 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda, seaduslik esindaja X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Sten-Erik Simmo ja Eva Vanamb Kolmas isik – OÜ Merko Kodud, esindajad v.adv Angela Kase ja v.adv Piret Kergandberg
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2692 resolutsiooni punkti 6 peale.
Jätta läbi vaatamata MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda taotlus määruskaebuse tagamiseks.
Jätta MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2692 resolutsiooni punkt 6 muutmata.
Jõustunud määrus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.OÜ Merko Kodud omandis on Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuv Paekalda tn 13 kinnistu (registriosa nr 24679550, katastritunnus 78403:304:0022, pindala 3474 m2, sihtotstarve 100% elamumaa). Kinnistu suhtes kehtib Tallinna Linnavolikogu 03.09.1998 otsusega nr 112 kehtestatud Lahekalda elamukvartali detailplaneering (DP002240), mida on muudetud Tallinna Linnavalitsuse 19.12.2007 korraldusega nr 2269-k kehtestatud Paekalda tänava pikenduse detailplaneeringuga (DP028070). Detailplaneeringu järgi on kinnistule lubatud püstitada kuni 8-korruseline korterelamu. Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (YP000010) kohaselt paikneb Paekalda tn 13 kinnistu osaliselt haljasala juhtotstarbega ja osaliselt korterelamute alal, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. AS Merko Ehitus esitas 10.12.2019 ettepaneku algatada mh Paekalda tn 13 hõlmav Lahekalda elamukvartali põhjaosa detailplaneering (DP044680), kuid selle menetlus lõpetati 20.02.2025 ning keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud. Paekalda tn 13 kinnistu piirneb keskkonnaministri 03.02.2006 määrusega nr 9 kaitse alla võetud mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaigaga.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 02.12.2025 ehitusloa nr 2512271/15662 Paekalda tn 13 kinnistule 8-korruselise korterelamu püstitamiseks (ehitisealune pind 1363 m2, kokku 55 eluruumi).
3.Tallinna Linnavalitsus jättis 04.08.2026 vaideotsusega nr 608 rahuldamata MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda 28.04.2026 vaide TLPA 02.12.2025 ehitusloa nr 2512271/15662 kehtetuks tunnistamiseks. Vaides esitatud asjaolud ei anna alust tunnistada ehitusluba kehtetuks ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-st 10 tulenevalt. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (TKKA) kui EhS § 42 lg 2 kohaselt pädeva asutuse (vt Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määruse nr 19 „Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas“ § 2 lg 2 p-d 1 ja 2) hinnangul ei kaasne vaidlustatud ehitusloaga olulist keskkonnamõju, mis nõuaks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamist. Paekalda tn 13 kinnistul ei ole kaitsealuseid taimi. Kaitsealuse taimeliigi (alpi-nurmikas) kasvukoht kinnistul on hävitatud ning seetõttu ei saa ehitustegevus seda taimeliiki kahjustada. Ehitusloa menetluse käigus on küsitud TKKA seisukohta ehitustegevuse võimalikust mõjust läheduses paiknevale Maarjamäe klindi püsielupaigale. TKKA kinnitusel on Paekalda tn 13 hoonestamise mõju püsielupaigale arvestatud ning kõnealune kinnistu asub võrreldes teiste Paekalda tn põhjapoolsete kinnistutega püsielupaigas kaitstavate taimeliikide kõige olulisematest kasvukohtadest eemal ja pole alust järeldada, et kavandatav hoonestus põhjustaks iseenesest olulist negatiivset mõju Maarjamäe klindi püsielupaigale. KMH või KSH vajadus on Paekalda piirkonnas olemas nendes ehitusetappides, kus soovitakse hoonestada püsielupaiga kõige tundlikumate aladega piirnevaid kinnistuid või haruldaste taimede kasvukohti. TLPA-l tuleb Lahekalda arenduse edasiste ehitusetappide lubade ja planeeringute menetlusse kaasata ka keskkonnaorganisatsioon, kes on avaldanud selleks põhjendatud huvi. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu seletuskirja p 5.1.14 järgi on Paekalda asumis tegemist inimmõju hästi taluvate kaitstavate taimeliikidega. Kaitstavate taimeliikide kaitseks tuleks siiski vähendada hoonestatavate alade pindala ning reguleerida hoonete korruselisust.
4.MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda esitas Tallinna Halduskohtule 31.08.2026 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada TLPA 02.12.2025 ehitusluba nr 2512271/15662 ja Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2026 vaideotsus nr 608. Ehitusloa andmisel on jäetud piisavalt välja selgitamata ehitamisega kaasnev keskkonnamõju ning arvestamata mitmed asjaolud, mis olid või pidid olema haldusorganile teada. Põhjendatud ei ole, kuidas sai ehitusloa andmine olla õiguspärane, kui sama arendusala kohta 2(8)
3-26-2692 koostatud KSH eelhinnang oli tuvastanud olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimise eeldused. Keskkonnaameti 02.02.2022 kirjas on leitud, et Lahekalda põhjaosa suhtes on KSH algatamine vajalik. Tallinna linn ei ole välja selgitanud ega põhjendanud, kas EhS § 44 p-de 3 ja 10 eeldused olid täidetud. Hinnata tuleb seda, milline on Paekalda tn 13 ehitustegevuse mõju koos ülejäänud Lahekalda põhjaosa arendusega ning kas selline koosmõju võib mõjutada kaitsealuseid liike, kasvukohti, klindi ökoloogilist seisundit, valgusrežiimi ja mikrokliimat. Paekalda tn 13 kinnistul toimus ulatuslik pinnase koorimine, mille käigus kahjustati ja hävitati kaitsealuste taimede kasvukohti. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse. Lahekalda arenduse põhjaosa asub piirkonnas, kus esinevad kaitsealused loodusväärtused, sh mägi-kadakkaer. Lahekalda arendustegevusest on ohustatud ka alpinurmika kasvukoht (KLO9305425). Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses ühtlasi peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus ja täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni. Ehitustegevuse jätkamisega võib juba kohtumenetluse ajal kaasneda osaliselt või täielikult pöördumatu keskkonnakahju: muutuda või hävida võivad kaitsealuste liikide kasvukohad, muutuda kasvukohtade valgus- ja mikrokliimatingimused, muutuda klindi ja selle ümbruse ökoloogiline seisund.
5.Tallinna linn palus 09.09.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsiooni keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu puudub tal kaebeõigus. Samuti puudub kaebajal õiguskaitsevajadus, sest alal on ehitustegevusega juba alustatud ning isegi kui seal oleks esinenud kaitstavaid liike enne ehitusloa väljastamist, siis nüüdseks on kaevetööd juba teostatud. Kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset argumenti / tõendit, et kavandatud ehitustegevus kahjustaks looduslikku mitmekesisust või kaitsealuseid liike. Keskkonnaamet on tuvastanud, et Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) registreeritud kaitsealuse taimeliigi alpi nurmika kasvukoht on maaomaniku poolt hävitatud ehk kasvukohta pole kinnistul säilinud, sest maapind on kooritud. Arvestades, et ehitusluba anti ligi 9 kuud tagasi ning ehitustegevusega on juba alustatud, kaasneks ehitusloa peatamisega kolmandale isikule täiendav kahju.
6.OÜ Merko Kodud palus 09.09.2026 seisukohas kaebus tagastada ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon ning tal puudub asjas kaebeõigus, samuti ei ole kaebus tähtaegne, kuivõrd vaide esitamise tähtaeg ennistati alusetult. Kaebusest ei nähtu esialgse õiguskaitse kohaldamist tingivaid asjaolusid. Ehitusloa kehtivuse peatamine ei täidaks soovitud eesmärki, sest Paekalda tn 13 kinnistul ei ole kaitsealuseid taimi. Kaitsealuse taimeliigi alpi-nurmika kasvukoht on juba varasemalt hävinud ning ehitustegevus ei saa seda taimeliiki enam kahjustada. Ehitustööd on praeguseks etapis, kus Paekalda tn 13 ehitusplats on terves ulatuses ette valmistatud, kaevetööd teostatud, rajatud hoone vundament ning käimas on raudbetoonelementide montaažitööd. Pinnasetöid tehti kinnistul juba 2021. a-l seoses kõrvalasuva Paekalda tn 15 hoone süvendi rajamisega. Ehitustegevuse peatamine ei saa täita eesmärki kaitsta kinnistul väidetavalt kunagi kasvanud taimi. Isegi kui ehitamine peatada, siis taimede kasvukohad sellega ei taastuks. Seega ei hoiaks ehitusloa kehtivuse peatamine ära väidetavat potentsiaalset keskkonnakahju. TKKA on selgitanud, et kinnistu asub püsielupaigas kaitstavate taimeliikide kõige olulisematest kasvukohtadest eemal ning pole alust järeldada, et kavandatav hoonestus põhjustaks olulist negatiivset mõju Maarjamäe klindi püsielupaigale. Ehitusloa kehtivuse peatamine (ehitustööde peatamine, poolelioleva ehitise ja materjali ajutine kaitsmine jms) põhjustaks olulist kahju kolmandale isikule, teistele ehitusega seotud isikutele ja korteriomanikele. Kaebuse rahuldamise perspektiivi hindamisel tuleb arvestada, et ehitusluba on antud kehtiva
3(8)
3-26-2692 detailplaneeringu alusel, kuid kaebaja tugineb hinnangutele, mis puudutavad 2019. a eskiislahendust, mille menetlus on 20.02.2025 lõpetatud.
7.Tallinna Halduskohus võttis 16.09.2026 määrusega MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse OÜ Merko Kodud ja jättis tema taotluse kaebuse tagastamiseks rahuldamata ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ja tal on kaebeõigus (KeÜS § 30 lg 2). Kaebus on lisaks tähtaegne, sest kaebaja sai vaidlustatud ehitusloast teada 21.04.2026, esitas tähtaegselt 28.04.2026 vaide ja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast 04.08.2026 vaideotsust. Kaebuse nõueteks tuleb lugeda taotlused tühistada TLPA 02.12.2025 ehitusluba ja Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2026 vaideotsus. Kaebajal ei ole ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kolmanda isiku õigusi ja huve kahjustaval viisil. Kaebaja taotleb ehitusloa kehtivuse peatamist selleks, et hoida ära kaitsealuste liikide kasvukohtade hävinemine ja kahjustamine. Praeguseks on vaidlusaluse ehitusloa alusel Paekalda tn 13 kinnistul ehitustegevust alustatud. Kolmas isik on selgitanud, et Paekalda tn 13 ehitusplats on terves ulatuses ehitamiseks ette valmistatud ja tööd teostamisel, kusjuures pinnasetööd on tehtud juba 2021. a-l. Kuna ehituspind on tänaseks saavutanud maksimaalsed mõõtmed, ei saaks ehitusloa kehtivuse peatamise ja ehitustegevuse seiskamisega enam ära hoida sellel alal väidetavalt esinenud kaitsealuste liikide kasvukohtade hävinemist või kasvutingimuste halvenemist. Vastustaja on ehitusloa menetluses selgitanud, et alal faktiliselt puudusid kaitsealuse taimeliigi alpi-nurmika kasvukohad. TKKA on vaideotsuse kohaselt kinnitanud, et Paekalda tn 13 kinnistu asub püsielupaigas kaitstavate taimeliikide kõige olulisematest kasvukohtadest eemal ning pole alust järeldada, et kavandatav hoonestus põhjustaks iseenesest olulist negatiivset mõju Maarjamäe klindi püsielupaigale. KMH vajadust Paekalda piirkonnas nähakse nendes ehitusetappides, kus soovitakse hoonestada püsielupaiga kõige tundlikumate aladega piirnevaid kinnistuid või haruldaste taimede kasvukohti. Seejuures on vaideotsuses juhitud tähelepanu, et Lahekalda arenduse edasiste ehitusetappide lubade ja planeeringute menetlusse tuleb kaasata asjast huvitatud keskkonnaorganisatsioon. Kokkuvõttes ei nähtu, et Paekalda tn 13 kinnistul pindalaliselt juba maksimaalsed mõõtmed saavutanud ehitustegevuse peatamine aitaks veel ära hoida kaitsealuste liikide kasvukohtade hävinemist või nende kasvutingimuste halvenemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ainuüksi see, et kaebaja hinnangul on haldusakt õigusvastane. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei oleks võimalik alal esinenud kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ka taastada. Sellises olukorras ei ole edasise ehitustegevuse määramata ajaks peatamine põhjendatud, arvestades mh kolmandale isikule kaasneda võiva olulise varalise kahjuga. Asjaolude muutumisel võib kohus otsustada esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti (HKMS § 253 lg 1).
8.MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda palub 21.09.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.09.2026 määruse resolutsiooni p 6 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Ühtlasi palub kaebaja määruskaebus HKMS § 208 lg 2 alusel tagada. Halduskohtu käsitlus, et Paekalda tn 13 kinnistul on kaitsealuste liikide kasvukoht juba hävinud ning ehitustegevuse peatamine seda ei taastaks, kitsendab põhjendamatult esialgse õiguskaitse eesmärki. Kaebuse eesmärgiks ei ole pöörata tagasi minevikus toimunud kasvukoha hävimine, vaid eelkõige vältida seda, et kohtumenetluse ajal tekiks täiendav pöördumatu keskkonnakahju. Kui tuvastatakse, et ehitusloa andmisel ei olnud keskkonnamõju piisavalt välja selgitatud, siis ei saaks kohtuotsus enam täielikult heastada olukorda, kus püstitatud hoone tõttu on muudetud valgus- ja mikrokliimatingimusi ning suurendatud survet 4(8)
3-26-2692 Maarjamäe klindi püsielupaigale ja sealsetele kaitstavatele liikidele. Kolmanda isiku väited ehituse tegelikust seisust, mille põhjal on hinnatud ehitustegevuse peatamisega kaasnevat majanduskahju, vajavad üle kontrollimist (nt 18.09.2026 seisuga ei ole vaatluse põhjal Paekalda tn 13 objektile tarnitud ega paigaldatud ühtegi raudbetoonelementi, samuti ei ole ühtegi Paekalda tn 13 korterit seni müüdud ja müüki alustati 17.09.2026) ning selleks tuleb kolmandalt isikult nõuda täiendavate tõendite esitamist. Kaebaja hinnang olulise keskkonnamõju esinemisest tugineb Lahekalda põhjaosa käsitlevale KSH eelhinnangule (Alkranel OÜ, 2021) ning Keskkonnaameti 02.02.2022, 16.06.2026 ja 04.09.2026 kirjadele. Tuginemine kehtivale detailplaneeringule ei vabastanud haldusorganit kohustusest hinnata ehitamisega kaasnevat tegelikku keskkonnamõju (vt EhS § 44 p-d 3 ja 10). Kuna Paekalda tn 13 on osa suuremast arendusest (ligi 25 korterelamut, üle 1000 korteri), tuleb keskkonnamõju hindamisel arvestada kogu arendust tervikuna, mitte piirduda ühe hoonega. Paekalda tn 13 kinnistul oli enne ehitamise alustamist toimunud ulatuslik pinnase koorimine ja kaitsealuste taimede kasvukohtade kahjustamine. Selle tegevusega seoses alustati 21.09.2022 kriminaalmenetlust. Seega oli keskkonnakahju tekkimine vastustajale teada. Keskkonnakaitse seisukohalt ei ole õiguspärane lubada jätkata ehitustegevust üksnes seetõttu, et osa kahjust on juba tekkinud. Selline lähenemine ohustaks keskkonnakaitse eesmärke. Tõele ei vasta väide, et Paekalda tn 13 kinnistul tehti pinnasetöid juba 2021. a-l seoses Paekalda tn 15 hoone süvendi rajamisega, sest Paekalda tn 15 ehitamise alustamise teatis esitati alles 22.09.2022. Lahekalda arenduse mõju Maarjamäe klindi püsielupaigale ei saa käsitada üksnes minevikus toimunud ja lõppenud mõjuga, vaid tegemist on jätkuva arenguga (vt 2026. a-l kinnitatud mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava). Pärast halduskohtu 16.09.2026 määruse tegemist on esialgse õiguskaitse vajadus suurenenud, sest Paekalda tn 13 korterite avalik müük algas 17.09.2026. Kuigi ehitusloa peatamine võib tuua kolmandale isikule ja teistele ehitusega seotud isikutele kaasa majanduslikke tagajärgi, ei õigusta see keskkonnakaitseliste huvide kõrvalejätmist. Arendaja peab kandma ehitustegevuse alustamisega seotud riski olukorras, kus ehitusloa õiguspärasus (kavandatava ehitustegevuse keskkonnaõiguslikud eeldused) on kohtus vaidlustatud. Tegemist ei ole tavapärase vaidlusega ehitusloa tehniliste detailide üle, vaid keskkonnaasjaga. Kaebaja palub üksnes peatada olukorra edasise muutmise selleks ajaks, kuni kohus saab kontrollida, kas ehitusloa andmisel on järgitud keskkonnaõiguslikke nõudeid. Õigusriigis ei saa tekkida olukorda, kus tõhusa keskkonnakaitse võimalikkus on seda väiksem, mida kiiremini on suudetud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitada. Kaebuse rahuldamise tõenäosus ei ole ilmselgelt väike.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.09.2026 määruse resolutsiooni p-i 6 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt ja kolmandalt isikult täiendavat seisukohta, vaid arvestab nende poolt varem esitatuga. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada ning kaebaja sellekohane taotlus jääb läbi vaatamata. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
5(8)
3-26-2692
10.Määruskaebusest nähtuvalt ei ole sisulist vaidlust, et Paekalda tn 13 kinnistul võimalikult asunud II kaitsekategooria taimeliigi alpi-nurmika kasvukoht on praeguseks hävinud (kolmanda isiku väitel kaasnes nimetatud tagajärg juba 2021. a-l toimunud Paekalda tn 13 ja 15 kinnistute pinnase koorimisega) ning siinses asjas vaidlustatud TLPA 02.12.2025 ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse peatamine ei võimaldaks seda taastada. Kaebaja on rõhutanud, et tema peamine eesmärk on vältida kohtumenetluse ajal täiendava pöördumatu keskkonnakahju tekkimist, s.o ehitamisega ja püstitatava ehitisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju Maarjamäe klindi püsielupaigale (nt valgus- ja mikrokliimatingimuste muutumine, täiendavast asustusest tingitult suuremad inimtegevusega seotud häiringud). Seejuures on kaebaja pidanud oluliseks arvestada Lahekalda elamukvartali põhjaosa tervikuna väljaarendamisega kaasnevat keskkonnamõju.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaidlusalune ehitusluba on antud 1998. a-l kehtestatud detailplaneeringu alusel ja hõlmab vaid ühe korterelamu püstitamist. Lahekalda elamukvartali põhjaosa 2019. a terviklahenduse eskiisi kohta koostatud hinnangud ei ole seega vaidlusaluse ehitusloa alusel toimuvale tegevusele vahetult ülekantavad. EhS § 44 p 10 kohaselt tuleb pädeval asutusel ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Kuivõrd Paekalda tn 13 kinnistul väidetavalt asunud kaitsealuse liigi kasvukoht on hävinenud, siis omab praegusel juhul tähtsust eeskätt püstitatava ehitise või ehitamise võimalik negatiivne mõju kinnistuga piirnevale püsielupaigale. Maarjamäe klindi püsielupaik on moodustatud keskkonnaministri 03.02.2006 määrusega nr 9 ehk pärast ehitusloa aluseks olnud 1998. a detailplaneeringu kehtestamist. See ei tähenda siiski, et hiljem moodustatud püsielupaiga kaitse-eesmärgiga (st kaitsealuste liikide kasvukohtadega) ei pidanudki vaidlustatud ehitusloa taotluse lahendamisel arvestama. Selline kohustus tulenes selgelt EhS § 44 p-st 10.
12.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 2 kohaselt on keskkonnamõju oluline siis, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba, millega kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (vt KeHJS § 3 lg 1 p 1). Tegevusloaks on mh ehitusluba (vt KeHJS § 7 p 1). Paekalda tn 13 kinnistule 8-korruselise kortermaja püstitamine ei ole eraldivõetuna KeHJS § 6 lg-tele 1–2 1 vastavaks tegevuseks, kuid Lahekalda elamukvartal tervikuna (1998. a detailplaneeringu järgi ca 30 korterelamut kokku 800–1000 korteriga) või selle põhjaosa (1998. a detailplaneeringus 12 korterelamut) on ilmselt käsitatavad sedalaadi linnaarendusprojektina (elurajooni arendamine), mille puhul on KeHJS § 6 lg 2 p 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt nõutav koostada KMH eelhinnang (KeHJS § 61), sest välistada ei saa kavandatava tegevuse olulist negatiivset mõju kaitstavale loodusobjektile.
13.Vaideotsusest (sh p-des 6.3–6.4 toodud TKKA seisukohtadest) saab järeldada, et 1998. a detailplaneeringule vastava Lahekalda arendusprojekti või selle põhjaosa keskkonnamõju ei ole seni terviklikult hinnatud (sh ei saanud seda asjakohaselt hinnata detailplaneeringu menetluses, mis eelnes püsielupaiga kaitse alla võtmisele), kuid 20.02.2025 lõpetatud algatamisettepaneku menetluse raames on mõnevõrra teistsuguse lahendusega eskiisiga (RKonsult OÜ 21.09.2021 töö, kokku 835 korterit) seonduvalt antud eelhinnang KSH koostamise vajadusele ning leitud, et see oleks põhjendatud (vt Alkranel OÜ 20.10.2021 eelhinnangu p 3.7) ja seda mh eeldatava mõju tõttu kaitstavatele liikidele (eelhinnangu p 3.5.4). Seejuures on viidatud, et elamukvartali laiendamine võib kaasa tuua liigse 6(8)
3-26-2692 kasutuskoormuse suurenemise ümbritsevatel rohealadel, arvestades ka seda, et loopealsete puhul on tegemist vähest tallamist taluvate pinnastega. Samas on leitud (vt p 3.5.4 eelviimane lõik, lk 42), et juba ka praegused ehitusmahud on määratud selliselt, et nendega ei ohustata looduskaitseliselt olulist klinti, mis seondub Maarjamäe klindi mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Sellest saab teha järelduse, et eeldatavasti kaasneks negatiivne mõju kaitsealustele liikidele eeskätt püstitatavate korterelamute kasutamisega (s.o lisanduvate elanikega), mitte niivõrd ehitamise või ehitistega. Seda järeldust toetab ka Maarjamäe klindi püsielupaiga piiride vähendamisega seotud määruse eelnõu (vt EIS toimik 15-0369) seletuskiri, mille kohaselt ei peetud püsielupaiga idaosa kaitse alla jätmist vajalikuks mh puhveralana (lk 4). Paekalda tn 13 kinnistu ei jäänud seejuures ka varasemalt püsielupaiga piiridesse, vaid piirnes sellega.
14.Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on ringkonnakohtu hinnangul, kas vastustaja pidanuks juba Paekalda tn 13 kinnistule ühe korterelamu püstitamiseks 02.12.2025 ehitusloa andmiseks hindama Lahekalda elamukvartaliga (sh selle põhjaosaga) kaasnevat keskkonnamõju tervikuna või saab õiguspäraseks pidada seda, et KMH vajalikkust hinnatakse alles järgnevates etappides, kui arendaja soovib hoonestada neid kinnistuid, mis jäävad kaitstavate liikide kasvukohtadele lähemale. Esialgsel hinnangul ei saa vastustaja lähenemist pidada korrektseks. Olukorras, kus tegemist on poolelioleva linnaarendusprojektina, mille puhul on KMH eelhinnangu koostamine nõutav, ning sellist hindamist ei ole seni toimunud, tuleks KMH eelhinnang koostada esimesel võimalusel ehk praegusel juhul esimese ehitusloa andmise raames, millega soovitakse jätkata 1998. a detailplaneeringu elluviimist. KMH eelhindamise (ja vajaduse korral KMH tegemise) kohustuslikkust ei saa õigustada pelgalt sellega, et ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Tagantjärele ei ole enam võimalik nõuda 1998. a detailplaneeringu suhtes KSH eelhindamist, kuid see ei välista kuidagi KMH vajalikkuse hindamist planeeringulahenduse realiseerimiseks antava ehitusloa menetluses. Sedavõrd kaua aega tagasi kehtestatud detailplaneeringu puhul on täiesti selge, et ala keskkonnatingimused võivad olla aja jooksul oluliselt muutunud. Aegunud planeerimisotsuseid ei saa küll ümber hinnata ehitusloa taotluse läbivaatamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007 otsus nr 3-06-1210, p 13), kuid ehitusloa taotluse menetluse käigus ilmnenud oluline keskkonnamõju, mis välistab ehitusloa andmise, võib anda aluse tunnistada ka detailplaneering kehtetuks osas, milles seda ei ole veel realiseeritud (vt planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 3 ja lg 2).
15.Eeltoodule vaatamata ei ole vaidlustatud ehitusloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamine ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peaks olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20). Kolmas isik on toonud välja, et ehitustegevuse peatamisega kaasneks nii temale kui ka teistele ehitamisega seotud isikutele (nt töövõtjad) oluline majanduslik kahju. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta tõendite esitamist, kuivõrd sedalaadi kahju tekkimist saab pidada usutavaks, sest on ilmne, et kuna Paekalda tn 13 korterelamu (EHR kood 121445307) ehitamise alustamise teatis esitati 24.04.2026, siis on arendaja sõlminud mh kokkuleppeid nii töövõtjate kui ka tarnijatega. Ehitustegevuse täpne seis ja võimalikult tekkiva kahju üksikasjalik suurus ei oma määravat tähtsust. Õige on see, et ehitustööde jätkumine kohtumenetluse ajal raskendaks kaebuse eesmärgi saavutamist, sest isegi juhul, kui ehitusluba tühistatakse, tuleks vastustajal edasiste sammude kaalumisel arvestada mh kolmanda isiku huvi, et tehtud investeeringud ei osutuks asjatuks, ning võimalike korteriostjate huvi soetatud eluaseme kasutuselevõtuks. Samas ei ole tõsise keskkonnaohu 7(8)
3-26-2692 ilmnemise korral siiski võimatu ehitise kasutuselevõttu vältida, sest ehitise kasutamisega seotud olulist keskkonnamõju on võimalik ja tulebki arvestada ka ehitisele kasutusloa andmise menetluses (vt EhS § 55 p 9). Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1 järgi ei saa kolmas isik mh haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamise ajal tugineda usalduse kaitsele. Seega ei saa vaidlustatud haldusakti kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest tuleneda ühelegi isikule kaitstavat usaldust (st õiguspärast ootust), et vaidlustatud haldusakti ei tühistata.
16.Praegusel juhul ei saa pidada ka ülekaalukalt tõenäoliseks, et juba vaidlusaluse ehitusloa alusel püstitatava korterelamu kasutusele võtmisega saaks mõjuala keskkonnataluvus ületatud (vrd Riigikohtu 25.08.2022 määrus nr 3-20-771, p-d 18 ja 21). Paekalda tn 13 kinnistu paikneb Lahekalda elamukvartali põhjaosa kinnistutest kõige kaugemal püsielupaiga kaitstavate liikide kasvukohtadest. Ehitusprojektis on korterelamusse kavandatud 55 korterit, kuid müügiinfo järgi on kortereid tegelikkuses 50. Detailplaneeringu seletuskirjas (p 3.5.1) on korterite keskmiseks elanike arvuks hinnatud 3,5 inimest. Seega lisanduks piirkonda ca 175 elanikku. Arvestades, et tegemist on olnud avalikus kasutuses oleva ja rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatud alaga ning elamuehituse korral avalikkuse ligipääs alale eeldatavasti väheneb (vt ka püsielupaiga piiride muutmise eelnõu seletuskiri, lk 7–8), siis ei ole alust eeldada, et ala kasutuskoormus tervikuna ühe elamu lisandumisel märkimisväärselt suureneks. Keskkonnaameti 02.01.2026 korraldusega nr 1-3/26/1 kinnitatud mägi-kadakkaera kaitse tegevuskavas on küll leitud, et inimtegevusest tulenevad häiringud (nt tallamine, prügistamine, ebaseaduslik lõkete tegemine) võivad uue elamukvartali ehitamisega tõenäoliselt suureneda, kuid samas ei nähtu, et ainus võimalus liigi kaitsmiseks on välistada edasine elamuehitus täielikult, vaid viidatud on eeskätt võimalusele (ja kavatsusele) kasvukohtade kvaliteeti parandada aktiivsete hooldustegevustega (sh tallamist takistavate piirete ja selgitavate infotahvlite paigaldamine, prügi koristamine, ettevalmistatud lõkkekohtade rajamine – nt tegevuskava p 3 tabeli 9 p-d 3.2 ja 3.3, lk 16; tegevuskava p 3.3, lk 18–19; tegevuskava p 4.2, lk 22; tegevuskava p-d 5.1.2–5.1.3, lk 29). Kokkuvõtlikult järeldub tegevuskavast, et inimmõju kaitsealustele liikidele on igal juhul tugev (sh elamuarenduseta) ja seetõttu tuleks esmajoones otsida võimalusi, kuidas inimeste teadlikkust tõsta ja nende liikumist või muid tegevusi suunata. Sellises olukorras ei saa ehitustegevuse täielikku seiskamist pidada põhjendatuks, sest isegi juhul, kui ehitusluba on õigusvastane ja tuleb tühistada, saab keskkonna kaitsmiseks vajalikke täiendavaid nõudeid esitada ka kasutusloa andmise menetluse raames.
17.Eelneva põhjal jääb MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2026 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
18.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ka muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.