Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-279 10. veebruar 2025 Karin Jõks Silver Lusti kaebus Kambja Vallavolikogu 18.12.2024.a otsuse nr 69 „Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ õigusvastasuse tuvastamiseks ning detail-planeeringu menetluses haldusakti andmise keelamiseks Kaebaja – Silver Lusti Vastustaja – Kambja vald
1.Võtta Kambja valla dokumendiregistrist asja juurde volikogu 18.12.2024.a otsus nr 69 ja selle lisa.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).
Asjaolud
1.Kambja Vallavolikogu tegi 18.12.2024 otsuse nr 69 „Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ (edaspidi vaidlustatud otsus). Otsuse resolutsioon on järgmine.
1.Algatada Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 (kü tunnus 28301:001:1650) maaüksuse ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
2.Kinnitada Soinaste külas asuva Kaasiku tn 35 (kü tunnus 28301:001:1650) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
3.Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.
4.Otsus jõustub lepingu sõlmimisel.
5.Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel. Otsuses on märgitud, et planeeringualal kehtib 08.02.2011 kehtestatud Ülenurme alevikus asuva Villa kinnistu ning lähiala detailplaneering. Sellega on Kaasiku tn 35 krundile määratud ehitusõigus ühe- kuni kahekorruselise ärihoone püstitamiseks maksimaalse kõrgusega 9 m ning suurima ehitisealuse pinnaga 2692 m2. Detailplaneeringu kohaselt on rajatud üks ärihoone ehitisealuse pinnaga 1310,5 m2. Uue detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda 100% ärimaa sihtotstarbega Kaasiku tn 35 maaüksuse sihtotstarbe osalist muutmist elamumaa sihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramist korterelamu ja abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kehtivas üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringut muutev. Otsusele lisatud lähteseisukohtade põhjal on krundile lubatud üks olemasolev põhihoone, mida laiendatakse korterelamu (max 21 korterit) juurde ehitamise teel. Kokkuleppel vallavalitsusega on võimalik kaaluda alternatiivse lahendusena 2 põhihoonet, s.t üks olemasolev kaubandushoone + üks eraldiseisev korterelamu (max 21 korterit). Krundi suurim lubatud ehitisealune pind määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele, maksimaalselt lisaks olemasolevale kaubandushoonele 600 m2. Korterelamu (juurdeehituse) suurim lubatud kõrgus on kuni 10,5 m maapinnast.
2.Kaebaja Silver Lusti esitas 04.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetes tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasus ning keelata vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses haldusakti andmine. Kaebajale kuulub mõtteline osa korteriomandist Kaasiku tn 35 kinnisasjaga piirneval Villa tn 6 kinnisasjal (dtl 37-38). Kaebaja on teadlik, et planeeringu algatamise otsus on menetlustoiming, kuid asjas esinevad selle vaidlustamist võimaldavad erandlikud asjaolud. Vaidlustatud otsusega algatatud detailplaneering ja kinnitatud lähteseisukohad võimaldavad koostada üksnes sellise detailplaneeringu, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Üldplaneering näeb elamute vahele ette puhverala, mille laius on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus. Üldplaneering näeb ette täisehituse protsendi, mis on üle 5000 m2 suurusel elamumaa üksusel kuni 20%. Seda arvestades on Kaasiku tn 35 krundil võimalik kasutada 800 või 900 m 2 suurust ehitusalust pinda. Kuna elamumaa funktsiooni ei saa rajada suuremale alale, kui seda on juba täis ehitatud ärifunktsiooniga kaetud hoone, on kavandatav muudatus üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringut ei menetleta üldplaneeringut muutvana. Õigusvastaselt algatatud detailplaneeringule ei saa järgneda õiguspärast detailplaneeringu kehtestamist. Lisaks ei võimalda kinnitatud lähteseisukohad rajada lahendust, mis ei rikuks kaebaja, vastustaja ja veel ühe isiku vahel sõlmitud kompromisslepingut.
3.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse peatada kehtestatud haldustoimingu mõju põhivaidluse lõpuni. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
5.Vaidlus puudub selles, et detailplaneeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui
6.Kaebaja põhjendab kaebeõigust sellega, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise, kuna detailplaneeringut ei saa koostada nii, et see ei lähe vastuollu üldplaneeringuga või kaebajaga sõlmitud kokkuleppega.
6.1.Kohus leiab, et nii üldplaneeringuga kooskõlas oleva kui ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral on tegemist detailplaneeringu menetlusega. Tegemist ei ole vale planeeringuliigiga. Kui detailplaneering lõpptulemusena sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, siis tuleb vastustajal kahtlemata järgida ka sel puhul ette nähtud menetlusnõudeid (planeerimisseaduse § 142). Praegu on ennatlik väita, et see osutub vajalikuks või et vastustaja sellekohase vajaduse ilmnemisel ette nähtud menetluskorda ei järgi. Kohtupraktikas reeglina ei aktsepteerita planeeringu algatamise vaidlustamist, seda ka juhul, kui tegemist võib olla vale planeeringu liigiga (Riigikohtu 11.10.2018.a määrus kohtuasjas 317-2132).
6.2.Lisaks ei ole kaebaja muutnud usutavaks vältimatu vastuolu tekkimist üldplaneeringuga. Vastustaja on kinnitanud, et detailplaneering koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga. Lähteseisukohtade punktis 4.4.4 on lisanduva ehitisealuse pinnana märgitud kuni 600 m 2. See tähendab, et olemasolev kauplusehoone ja lisanduv ehitisealune pind kokku ei ületa 20 % krundi pindalast (10563 m2 x 20% = 2112,6 m2; 1310,5 + 600 = 1910,5 m2). Lähteseisukohtade punkti 4.5.1 järgi tuleb määratleda hoonestusala vastavalt üldplaneeringu tingimustele, s.h tagada puhverala (minimaalselt 1,5 kordne korterelamu kõrgus krundi piirist). Kavandatava korterelamu ja olemasolevate elamute vahelise kauguse nõue on üldplaneeringus kehtestatud juhuks, kui uus korterelamu kavandatakse olemasoleva üksik- või kaksikelamu naabrusse1. Kaebajale kuulub korteriomand kinnisasjal Villa tn 6 ning kinnisasi on jagatud kaheksaks korteriomandiks (dtl 37). Kui rakendub üldplaneeringus kehtestatud nõue, et korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline vahekaugus peab olema vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus, siis on nõutav vahemaa 10,5 x 2,5 = 26,25 m krundi piirist. Kaebaja on tähistanud joonisel võimaliku ehitusala suurusega 910,65 m2, mille kaugus krundi piirist on 22,65 m (dtl 36). 600 m2 suuruse ehitusala saab paigutada nii, et selle kaugus krundi piirist on piisav.
6.3.Praegu ei saa kindlalt väita ka seda, et võimatu on detailplaneeringu lahendus, mis oleks kooskõlas kaebajaga sõlmitud kokkuleppega (dtl 16-21). Kaebusele lisatud kaebaja e-kirja (dtl 14) põhjal on ohus kokkuleppega fikseeritud haljastuse lahendus. On võimalik, et kokkuleppe osapooled saavutavad detailplaneeringu menetluse käigus uue kokkuleppe, või et uus hoone rajatakse nii, et kokkuleppes ette nähtud haljastus säilib. Kaebaja elamu ja kavandatava korterelamu vahelise haljastuse kohta saab kaebaja teha ettepanekuid detailplaneeringu menetluses.
6.4.Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada otsust, millega vastustaja algatas detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.
7.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, seletuskiri, lk 30. Kättesaadav veebilehel kambja.ee/uldplaneering
tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebuse lubatavuse eeldused ei ole täidetud juba seetõttu, et kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalus esitada kaebus pärast seda, kui vastustaja on detailplaneeringu kehtestanud.
8.Kaebaja esitas kaebuse lisadena dokumendid, millest nähtub, et kaebaja on olnud detailplaneeringu algatamise otsustamise menetlusse kaasatud (kaebuse lisad 2, 3 ja 5) ja teda on piirinaabrina detailplaneeringu algatamisest teavitatud (lisa 4). Lähteseisukohtade punkti 6.2 alusel on planeeringu koostamise korraldajal kohustus kaasata planeeringumenetluses piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaebajal on võimalus esitada oma seisukohad ja vastuväited detailplaneeringu menetluse jooksul. Kui kaebaja pärast detailplaneeringu kehtestamist sellega rahul ei ole, siis saab kaebaja detailplaneeringu vaidlustada. Detailplaneeringu kehtestamine ei anna õigust ehitada. Ehitamise eelduseks on ehitusprojekt ja ehitusluba, mille andmine toimub eraldi menetluses ja mis on omakorda vaidlustatav. Kaebeõiguse puudumine praeguses asjas on ilmselge.
9.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei käsitle kohus kaebuse tähtaegsuse küsimust. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg) ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
10.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud otsuse mõju kuni põhivaidluse lõpuni. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ega põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad. Kohus ei jäta siiski taotlust käiguta puuduste kõrvaldamiseks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole asjas võimalik. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. HKMS § 249 lg 1 alusel on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Detailplaneeringu menetlemine ei saa kaebajale põhjustada mingeid pöördumatuid tagajärgi. HKMS § 249 lg 3 kohaselt omavad esialgse õiguskaitse kohaldamisel tähtsust muuhulgas kaebuse eduväljavaated. Kui kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei ole kaebusel eduväljavaateid.
11.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.