Keskkonnaõigus › Jahindus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1659

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

2(15)

3-23-1659 alternatiividega seonduv põhjendus (p 2.8) on väga pealiskaudne, ebateaduslik ja umbmäärane. KeA annab mõista, et Eestis juba rakendatavad ennetusmeetmed oleks just nagu rangest kaitsest erandi tegemisele täiendus, mitte alternatiiv. Lisaks järeldub korralduse sõnastusest, et alternatiiv peaks välistama kõik kahjud ja inimesele tekkivad ohud selleks, et erandid jäetaks tegemata. See on vastuolus direktiivi sõnastuse ja kohtulahenditega, mille põhjal peaks piisama muu rahuldav alternatiiv ehk ka selline alternatiiv, mis ei välista sajaprotsendiliselt ohtusid inimesele või kahjusid. 6) Enamikud mesilatele ja loomasöödapallidele tehtud kahjudest tulenevad ebapiisavatest ennetusmeetmetest. Mesilate ja loomasöödapallide kahjustusi saab ennetada. Silorullide vedamine ladudesse või piiramine aedadega on tehniliselt teostatav ehk rahuldav alternatiiv. Suurkiskjate adekvaatsete piirdeaedade püstitamine on tehniliselt teostatav ennetusmeede. Kaebaja analüüsis aastatel 2013–2018 karude tekitatud kahjusid. Statistika järgi on silorullidele tekitatud kahjudest suur osa tehtud kaugel majadest ja sügise keskel või lõpus ehk vedelema jäetud silorullidele. Ühelgi juhtumil ei oldud palle kaitstud nt piirdeaiaga, rääkimata lattu vedamisest. Rahuldavaid mitteletaalseid ennetusmeetodeid on järelikult kasutatud 0% kahjustusjuhtumitel. Silorullidele tehtud kahjustusteateid (karude kohta) on Eestis väga vähe võrreldes sellega, kui palju neid rulle valmistatakse ja põldudele vedelema jäetakse. 6 a jooksul teatatud 510 mesilaskahjustusest selgub, et elektriaeda ehk elektrikarjust kasutati ennetusmeetmena ainult 5% juhtudest (25 juhtumit). Nendest 25 juhtumist paaril juhul (0,4% kõigist juhtudest) oli kasutusel suurkiskjate vastu efektiivseim ehk 5-paelaga elektrikarjus. Ka nendel kahel juhtumil ei või teada, kas aiad olid hooldatud, piisava pinge alla või üldse töökorras. Paljud kahjusaajad (eriti mesinikud) ei ole muutnud oma praktikat aastate jooksul ja on lasknud tekkida uusi kahjustusi ilma, et varasemast efektiivsemaid ennetusmeetodeid oleks pärast esimese kahju ilmnemist kasutusele võetud. Seda saab järeldada, sest statistikas on korduvaid kahjustusteateid ilma, et teaduslikult tõestatud efektiivsemaid ennetusmeetmeid oleks kasutusele võetud sama kahjusaaja poolt. Statistikas ei olnud ühtegi teadet karu poolt viljale tekitatud kahjudest. Ka pole KeA korralduses ära näidanud, et kahjud viljale oleks eriti olulised ja ka vilja kaitseks poleks olemas rahuldavaid, mitteletaalseid alternatiive. Kaebaja hinnangul on tegemist tavapärase äririskiga, millega on põllumehed aastaid hakkama saanud. Kaebajal pole kasutada uuemat statistikat, kuid KeA ei näita oma korralduses ära, et pärast 2018. a tekitatud kahjustusjuhtumite puhul oleks olnud kasutusel adekvaatsed ennetusmeetmed. Tõenduskohustus on korraldust väljastaval ametil. Korralduse punktist 2.8 ei selgu, kas korraldus on väljastatud ainult loomasöödapallide kahjustuste ära hoidmiseks või ka mesilatele tekitatud kahjude ära hoidmiseks. Kohtulahendist C-674/17 selgub, et erandi tegemisel peab taotletav eesmärk olema esitatud selgelt ja täpselt ning liikmesriigi asutus peab usaldusväärseid teaduslikke andmeid arvesse võttes tõendama, et erandid on selle eesmärgi saavutamiseks sobivad, põhjendama artikli 16 lg 1 punktide a–e kohast põhjust/valikut ja veenduma, et eritingimused on täidetud. Korraldusest ei selgu hinnangut, kui palju kahjusid eranditega ära hoitaks ja kas selle tulemuseni (vähenenud kahjude arv) ei jõutaks muudel alternatiividel. 7) Karude tapmisel ei ole mõju või on vastupidine mõju kahjude ennetamisel; mitteletaalsed ennetusmeetodid on palju efektiivsemad. Seda kinnitab E.T eksperthinnang (kaebuse lisa 1). Korralduses ei lükata viidatud järeldusi ümber, vaid jäetakse see alternatiiv kaalumata. KeA pole välja andnud isegi eestikeelset juhist efektiivsete kaitseaedade ehitamiseks, erinevalt nt Soomest. Juhiseid leidub ka teistest riikidest.

3(15)

3-23-1659 8) Nagu selgub Euroopa kohtu lahendist C-342/05 (p-d 41-44 ja 47), Soome ei suutnud välistada hundile tapmislubasid väljastades, et need puudutaks konkreetselt kahjusid tekitavaid hundiisendeid ja ennetava huntide tapmisega ka tegelikult kaasneks kahjude vähenemine. Nagu selgub E.T eksperthinnangust (kaebuse lisa 1), ei ole karude küttimisel ja kahjude realiseeruval määral siiani teaduslikult suudetud leida seost. 9) Euroopa Kohus märkis linnudirektiivi (2009/147/EÜ) artiklis 9 sätestatud võrreldava erandi tegemiskorra kohta, et direktiivi eesmärk ei ole vältida mitte väikest, vaid üksnes olulist, st teatavast tasemest suuremat kahju (otsus kohtuasjas C-46/11, p 31). Sellest järeldub, et tavapärased äririskid ei saa olla erandite tegemise õiguspärased põhjused (Euroopa komisjon 2021). KeA pole ära näidanud, et karude kahjustused oleks eriti olulised. Nii kaua, kui on paika panemata, millised kahjud on eriti olulised, on erandite tegemise otstarbekust ja proportsionaalsust võimatu hinnata, korraldus on meelevaldne. 10) Vaidlustatud korralduse põhirõhk on erandil c. Oht on olemas, kuid on väike, võrreldes ühiskonnas esinevate muude ja oluliselt suuremate riskidega, mida inimesed tolereerivad. E.T selgitas (kaebuse lisa 2): „Eestis on viimase 23-aasta jooksul toimunud teadaolevalt 4 inimese vigastusega lõppenud karu rünnakut, kuigi karu arvukus on ametlikele andmetele tuginedes jäänud sel perioodil vahemikku 700-1000 isendit“. Suurim oht tekib jahiolukordades, mil karu kaitseb ennast. Üks alternatiivne muu lahendus oleks jahi keelustamine. Inimestele suurusjärgu võrra suurem ja letaalne oht Eestis on kiletiivaliste (mesilased jt) nõelamine, keda aga proovitakse korraldusega kaitsta karude eest. 11) Salaküttimise vähendamise osas on samuti alternatiivide kaalumine jäänud tegemata: nt ulukite söötmise keelamine (sisse söödetuid loomi lihtne salaküttida), rajakaamerate keelamine, karistuste muutmine tugevamaks, järelevalve muutmine tõhusamaks, öö binoklite keelustamine jne. Salaküttimise vähendamise põhjendusest paistab läbi, et lube väljastatakse jahimeestele meelepäraseks olemise tõttu, mitte kahjude ennetamiseks. Salaküttimise vähendamise argumendi kohta on olemas ka pretsedent Euroopa kohtust (C-674/17), p-d 4850 12) Maakondlike küttimislubade jagamine tähendab, et tapetakse isendeid, kes potentsiaalselt kunagi kahju ei tekitaks ja tegu on lihtsalt üldise arvukuse piiramisega. 13) Korralduses ei reguleerita ka seda, kuidas tapetud karud riigile üle antakse või hävitatakse: karude omandamine on samuti loodusdirektiiviga keelatud (loodusdirektiiv art 12 punkt 2). 14) Tartu Ülikooli teadlased on välja toonud, et Eesti suurkiskjate seire ei ole teaduspõhine. 2 Seega on alust karta, et arvukust taastama hakanud karude asurkonnale tehakse liiga. Kahe eelmise aasta peale kütitud ligi 200 isendit on väga suur osa asurkonnast. Keskkonnaagentuuri aruandest selgub,3 et paljunemisvõimeliste emaskarude osakaal on olnud väga kõrge. 15) Vaidlustatud korraldus ei erine sisuliselt eriti oma põhjenduste poolest eelmise aasta korraldusest, mis tunnistati õigusvastaseks. Vastustaja ei ole 2023. a ega ka 2024. a korraldustes viinud ellu muudatusi, mis muudaks väljaantud korralduse loodusdirektiiviga kooskõlla. Jätkuvalt kasutatakse paljasõnalisi väiteid, esitatud ole tõendeid ega piisavalt põhjendusi, miks on olnud vajalik iga aasta ligi 100 karu tapmine ja kas nende tapmisel ei

https://arvamus.postimees.ee/7667699/tartu-ulikooli-teadlased-eesti-suurkiskjate-seires-on-aeg-ule-minnategelikule-teaduspohisusele

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Ulukid/SEIREARUANNE_2023.pdf? fbclid=IwAR3osFznd_sm9-21DSFEktshfK_ZjtFHkHPvcrIPU8kIJRdJsSDYKq6JjD0

4(15)

3-23-1659 olnud alternatiivi. Vastustaja on üritanud jätta muljet, et korraldus vastab loodusdirektiivi nõuetele, kuid praktikas see ei avaldu. 16) Loodusdirektiivi art 16 lg 1 punktis b nimetatud erandile tuginedes tohib pruunkarule jahti pidada üksnes eriti oluliste kahjustuste vältimiseks ja juhul, kui eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud rahuldavad lahendused ning jahipidamine ei kahjusta pruunkarude soodsa kaitsestaatuse säilitamist. Vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses ega ka 2024. a korraldus ära tõendanud, et karud on põhjustanud eriti olulise kahju ja nende kahjude vältimiseks ei ole muud rahuldavat alternatiivi. Vastustaja esitab paljasõnalisi väiteid, et kõik alternatiivid on proovitud, tõendid selle kohta puuduvad. Ringkonnakohtu selgitusel pidi vastustaja komisjoni teatises toodud kontrolliskeemi kohaselt ära näitama, et 90 pruunkaru isendi küttimine 2022/2023. jahiaastal aitab ära hoida oluliste kahjustuste tekkimise suure tõenäosuse. Vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses ära näidanud, et 100 karu küttimine aitab ära hoida oluliste kahjustuste tekkimise suure tõenäosuse. 17) Jätkuvalt väidab vastustaja nii 2023. a kui ka 2024. a korraldustes, et karu osas oleks justkui Eestile tehtud erand, viidates ühisdeklaratsioonile. Ringkonnakohus on võtnud selles seisukoha: Ringkonnakohtu hinnangul järeldub ühisdeklaratsiooni sõnastusest, et pruunkaru küttimine on lubatud loodusdirektiivi art-s 16 nimetatud tingimustel ja korras ning ühisdeklaratsioon üksnes kinnitab selle võimalikkust, kuid ei tee Eestile teiste liikmesriikidega võrreldes mingeid üldisi erandeid loodusdirektiivi art-te 12 ja 16 kohaldamisel. 18) Vastustaja on 2023 ja 2024. a korraldustes kasutanud väidet, et karude sellises mahus küttimine on vajalik inimpelglikkuse tekitamiseks ja ohu ära hoidmiseks inimese elule ja varale. Loodusdirektiivi mõttes peab olema oht reaalne, mitte eeldatav. Vastustaja on seletanud, et väga paljud inimesed võivad karusid karta, aga see ei ole piisav tõestus, et need kütitud karud olid inimestele reaalselt ohtlikud. Kaebaja on esitanud ka Tartu Ülikooli terioloogia teaduri seisukohad inimpelglikkuse ja karujahi seoste asjus varasemas vaidluses. 19) Vastustaja kirjutab 22.11.2024 vastuses kohtunõudele, et on juba arvestanud korraldustes ja ka vaidlusaluse korralduse puhul Tallinna Halduskohtu varasemas otsuses välja toodud puudustega. Korraldusest ei nähtu, et nende puudustega oleks arvestatud. Vastustaja ei ole aru saanud või ei soovi aru saada kõikidest varasemas kohtuotsuses välja toodud probleemidest.

KeA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Korralduse andmise aluseks on loodusdirektiivi art 16 lg 1 punktid b ja c, mis on võetud siseriiklikku õigusesse üle Keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri“ (jahieeskiri) § 5 lg-ga 1. Korraldusega ei kahjustata populatsiooni kaitsetaseme säilimist ning puudub rahuldav alternatiiv. KeA on korralduse andmisel lähtunud KAUR aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“ (seirearuanne). Seega on KeA korralduse andmisel lähtunud parimast riigil olemasolevast teadmisest ning määranud küttimismahu, mille eesmärk on pidurdada asurkonna kiiret kasvamist ja samas säilitada liigi soodne kaitsetase. 2) Loodusdirektiivi art 16 tõlgendamisel tuleb mh lähtuda Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingu seletuskirjast. Pruunkarudeklaratsiooni näol on tegemist olulise erisusega, võrreldes teiste liikmesriikidega. Art 16 tõlgendamise suunised annab lisaks ka Euroopa Komisjoni teatis „Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (2021/C 496/01)2). EK teatises on märgitud, et art 16 lg 1 punktide b ja c kohaste erandite kasutamine ei eelda kahju tekitamist enne erandimeetmete vastuvõtmist (vt lk 54). Täidetud on kõik direktiivis toodud tingimused erandimeetmete

5(15)

3-23-1659 kasutamiseks: korraldusega ei kahjustata populatsiooni kaitsetaseme säilimist ning puudub rahuldav alternatiiv. 3) Vaidlustatud korraldusest tuleneb ühemõtteliselt, et Eestis on pruunkaru asukord soodsas seisundis ning vaidlustatud korraldusega ei ohustata karu asurkonna soodsa kaitsetaseme säilimist nende looduslikul levialal. KeA peadirektori 18.02.2022 käskkirjaga nr 1-1-/22/32 kinnitatud „Suurkiskjate: hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava“ (tegevuskava) kohaselt on karu asurkonna soodsa seisundi künnisväärtuseks alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega mitte vähem kui 70 (p 7.2.1.). Suurkiskjate seire teaduspõhist olemust on ammendavalt selgitanud KAUR oma veebilehel. Tallinna Ringkonnakohus on käesoleva kohtuasja 17.08.2023 määruse p-s 12 leidnud, et põhjendatud ei ole väita, et pruunkarude küttimismahtude määramine ei toimu teaduspõhiselt. Ka asjas nr 3-22-1629 tehtud määruse p-s 15 on ringkonnakohus hinnanud, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine põhinevad teaduslikel meetoditel. KAURi seire metoodika on alates 2013. a toimunud samadel alustel ning seire peegeldab mh arvukuse muutuse positiivset trendi adekvaatselt. Seirearuandes toodud seireandmed näitavad, et pesakondade arv on viimased 10-15 aastat olnud tõusutrendis. Korralduses käsitletakse sagenenud kokkupuuteid karudega, mis viitab arvukuse tõusule. KeA hinnangul ei ületa küttimismaht asurkonna juurdekasvumäära. Isegi kui küttimismaht oleks asurkonna juurdekasvumäärast suurem, on karu pesakondade langustrend järgmise aasta seire tulemustes nähtav ning küttimismaht kiirelt korrigeeritav. Seega puudub oht, et vaidlustatud korralduses märgitud küttimismahu realiseerimine ohustab karu asurkonna soodsat seisundit. Paljasõnaline on väide, et maakondlikud küttimisload tähendavad, et tapetakse isendeid, kes kunagi kahju ei tekitaks. Vaidlustatud korralduse lisas 1 on toodud küttida lubatud isendite arv ja tingimused maakondade kaupa, seejuures on KeA aluseks võtnud KAUR poolt seirearuandes oleva küttimisettepaneku. Seirearuanne on riigi parim teadmine ja KeA-l on kohustus arvestada küttimismahu määramisel KAUR esitatud küttimissoovitustega. 4) Erandimeetme kasutamisele puudub rahuldav alternatiiv. Korralduses on põhjendatud (p 2.8 alap 2), et küttimine ei ole ennetusmeetmena kasutatav esmane alternatiiv. Välja on toodud kasutusel olevad mitteletaalsed alternatiivid kahjude vähendamiseks. Korralduse andmisel on KeA kaalunud vastanduvaid avalikke huvisid ning leidnud, et avalik huvi tagada elanikkonna ohutus kaalub üle looduskaitselise avaliku huvi. Vaidlustatud korraldus ei kahjusta looduskaitselist huvi, kuna pruunkarude populatsiooni soodne seisund on tagatud. Karude arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus inimese ja karu vaheliseks konfliktiks ning arvestades karu asurkonna positiivset juurdekasvu trendi, on tegemist ajas kasvava tõenäosusega. Korralduse kohaselt on tõusnud mh pruunkaruga seotud liiklusõnnetuste arv. Arvestada tuleb ka sotsiaalseid aspekte, sh inimese hirmu suurkiskjate ees ning sellest tulenevat ühiskonna taluvuspiiri nende arvukuse osas. Pikemas perspektiivis jätkab karude populatsioon prognoositavalt pigem kasvu või püsib stabiilsena ning kahjustuste ja ohuolukordadega seotud probleemid suure tõenäosusega süvenevad. 2021. aastaga võrreldes oli 2022. aastal ja on ka 2023. aastal olemasolevate andmete põhjal karude poolt tekitatud kahju juhtumite arv oluliselt väiksem, mis näitab, et korralduses välja toodud alternatiivsed meetmed täidavad koosmõjus oma eesmärki. Korralduse p-s 10 on toodud, et võrreldes varasemaga olid 2023. a-l korralduse andmise seisuga pruunkarude poolt tekitatud kahjud märkimisväärselt vähenenud. Järelikult on vähenenud kahju avalikule huvile (riigi rahaline kulu looma tekitatud kahjude hüvitamiseks) ning kolmandatele isikutele (varalise kahju suurus eeskätt mesinikele ja põllupidajatele). Alternatiivsete meetmete rakendamisest sõltumata on ka juhtumeid, kus karud tungivad nõuetekohastesse aedikutesse või ründavad lisaks jahimeestele seenelisi ja marjulisi, st teavitusmeede ei ole piisavalt tõhus. Seega annab 6(15)

3-23-1659 soovitud tulemuse nii letaalsete kui ka mitteletaalsete meetmete kasutamine koosmõjus. Järelikult on täidetud erandimeetme rakendamise tingimus, mille kohaselt meetme rakendamine peab olema proportsionaalne. Inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimise seisukohast ei pea karude juurdekasvu piiramise otsustamiseks jääma ootama inimese surma või vigastusega lõppenud rünnakut. Riigil on kohustus inimelu kaitsta. 5) KeA halduspraktika, mille kohaselt KeA lubab siseriiklikku õigusesse ülevõetud direktiivi erandi alusel ennetavalt karusid küttida (sh väljastab jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja eelkõige piirkonnas, kus karude arvukus on suurem ning on esinenud karude tekitatud kahjustusi või on kahjustuste tekkimine tõenäoline), liiki kõige vähem häirivamal perioodil, arvestades karude tekitatud kahjustuste piirkondi ning üksnes rangelt korralduses toodud tingimustel, kooskõlas nii siseriikliku õiguse, loodusdirektiivi kui ka kohtuasjas C-342/05 Euroopa kohtu seisukohaga. Direktiivi meetmeid võib rakendada ka kahjude ja ohu ennetamiseks. Järelikult ei saa eelnevalt ära määratleda konkreetseid isendeid, keda tuleb eelnenud kahjujuhtumite või rünnakute puhul hakata metsast tagantjärele üles otsima. 6) Puudub mõistlik vaidlus, et teoreetiliselt saavad põllumajandustootjad alati oma vara kaitseks täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kuid praktikas ei ole see alati teostatav. Põllumajandustootjad on motiveeritud oma vara kaitsma ja teevad vastavalt oma võimalustele parima (ka hüvitise maksmisel võetakse kaitseabinõude rakendamist arvesse). Kasutatav meede sõltub tootja võimalustest. Kaebaja kirjeldatud meetmed (silorullide vedamine ladudesse, piirdeaiad, elektrikarjused) ei pruugi olla igale põllumajandustootjale jõukohased ja võivad viia tootmise lõpetamiseni. 7) Kaebaja esitatud kahjude analüüs puudutab 5-10 a tagasi tekitatud karude kahjusid ja nende ennetamiseks rakendatud meetmeid, mis on konkreetse vaidluse kontekstis vananenud info. Korraldusest nähtub selgelt, et vaatamata karude arvukuse jätkuvale tõusule on kahjujuhtumite arv oluliselt vähenenud, mis näitab ühemõtteliselt ennetusmeetmete koosmõjulist toimimist. Kuna viljapõldudel tekitatud kahjusid karude puhul ei kompenseeritud, ei olnud põllumajandustootjatel ka huvi sellest KeA-le teada anda, kuid see ei tähenda, et neid ei esineks ja see ei oleks probleemiks. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda on 11.07.2023 märgukirjas teada andnud, et karude tekitatud kahjud põllumajanduskultuuridele on suur probleem. Seoses kaebaja väitega, et KeA peaks tõendama, et pärast 2018. a on kasutusel adekvaatsed ennetusmeetmed, tuleb arvestada, et kui ennetusmeetmeid on edukalt rakendatud, siis karu mesilasse üldjuhul ei jõua ja nii ei saa ka statistikas midagi näidata ega tõendada. Viimase aasta statistikast on tuua näiteid, kus karu jõuab hästi ja nõuetekohaselt kaitstud mesilasse (2023. a-l 5 juhtumit). See kinnitab veelkord, et soovitud tulemuse annab mitteletaalsete ja letaalsete meetmete kasutamine koosmõjus. 8) Kaebuses ei ole välja toodud, milles seisneb vaidlustatud korralduse õigusvastasus osas, mis puudutab pruunkarude küttimist inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutlustega, ei anna alust väita, et otsus on kaalutlusveaga. KeA on erialakirjanduses esitatud seisukohtadele tuginedes asunud seisukohale, et kütitavas populatsioonis on loomad inimese suhtes ettevaatlikumad kui kaitstud populatsioonis, nad on aremad ka madalama asustustihedusega populatsioonis (KeA seisukoha aluseks olevad teadusartiklid vastuse lisas 2). Lisaks on veel mitmeid teadusuuringuid, mis kinnitavad, et küttimine suurendab inimpelglikkust. 9) Kaebaja viide kiletiivaliste põhjustatud ohule on tõendamata ja võrdlus on kohatu, kuna kiletiivaliste puhul võib letaalse tagajärje kaasa tuua allergiline reaktsioon, mis on üldiselt ravitav. Karude rünnete või nende põhjustatud liikluskahjudest saadud tervisekahjude vältimiseks ravimit ei ole. Kuna üha enam satuvad karud inimasustuste lähedusse, on karuga

7(15)

3-23-1659 kohtumist ka metsas mittekäival inimesel pea võimatu vältida. Kohtul tuleb vastanduvate avalike huvide kaalumisel arvestada, et karude asurkond on Eestis väga heas seisundis ning tema kaitsestaatust vaidlustatud korraldusega ei ohustata. KeA on korralduses põhjendanud, miks käesolevalt prevaleerub avalik huvi tagada elanikkonna ohutus. 10) Erinevalt kaebaja väidetest on KeA andnud välja eestikeelsed juhised ja soovitused tõrjeaedade rajamiseks (kodulehel). KeA on välja toonud, et pruunkaru tekitatud mesitaru ja viljapuuistanduse kahjustuse korral loetakse ennetustegevus piisavaks, kui mesitaru asub asustatud hoonele lähemal kui 100 m või mesila on ümbritsetud nõuetekohase kiskjatõrjeaiaga. 11) KeA on arvestanud kohtuasjas 3-22-1629 Tallinna Halduskohtu poolt osundatud põhjendamispuudustega. Tallinna Ringkonnakohtu osundatud põhjendamispuudused on kõrvaldatavad järgmistel aastatel küttimismahu kehtestamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(15)

3-23-1659

3-23-1659 eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud rahuldavad lahendused ning jahipidamine ei kahjusta pruunkarude soodsa kaitsestaatuse säilitamist. Seejuures ei ole välistatud võimalus kasutada küttimist ka kahjustuste ennetamiseks. Tallinna Ringkonnakohus selgitas Euroopa Kohtu praktikale tuginedes, et erandi kohaldamiseks ei pea kahjustused olema juba tekkinud, siiski peab esinema oluliste kahjustuste tekkimise suur tõenäosus (vt ka Euroopa Kohtu 11.07.2024 otsus C-601/22, p-d 70-72). Oluliste kahjustuste tekkimise suurt tõenäosust saab KeA põhjendada mh varasemate kahjustuste juhtumitega. Sellele viitab ka nimetatud punkti b Eesti õigusesse üle võttev jahieeskirja § 5 lg 1, mis lubab küttimist justnimelt karu tekitatud kahjustuste piirkonnas tulevaste karu tekitatud kahjustuste vältimise eesmärgil (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 otsuse p 21). Erandi kohaldamise eelduste olemasolu peab tõendama vastustaja.

3-23-1659 suhteliselt sarnane. Samas on 2022. a ja 2023. a KeA-le teavitatud karu tekitatud kahjustuste hulk nii KeA selgitusel kui ka KAUR 2023. a seirearuandest nähtuvalt oluliselt vähenenud, seevastu 2020. a ja 2021. a oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem kui kunagi varem. Seega ei nähtu kohtule, et just karude küttimine, mille suurusjärk on olnud viimastel aastatel väga sarnane, oleks mesilate rüüstamisega seotud kahjude vältimise osas positiivset mõju omanud.

11(15)

3-23-1659 2020 ja 2021 on seega eelduslikult ennekõike mitteletaalsete meetmete kasutamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, ei ole ühtlasi piisavalt põhjendatud ega tõendatud, et olemas ei oleks rahuldavat alternatiivset lahendust, mis võimaldaks saavutada taotletava eesmärgi. Sellist järeldust kinnitab suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava, milles märgitakse, et üldiselt soovitatakse maailmas suurkiskjate kahjustuste puhul toetada kahjustuste ennetusmeetmeid ning need on viimasel aastakümnel tugevalt tõusnud (dtl 703). Tegevuskavas on seejuures analüüsitud aastateks 2012–2021 koostatud suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava täitmist ning leitud, et on selgeid signaale, et ellu viidud ennetusmeetmed (kiskjatõrjeaiad ja karjavalvekoerad) on väga tõhusad (vt dtl 713). Elektrikarjuse kasutamise võimalusele kui tõhusa meetme olemasolule viitas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 18.10.2024 otsuses (p 34). Vaidlustatud korralduses on KeA samuti selgitanud, et korralduses nimetatud alternatiivide aktiivsel propageerimisel ning toetuste tulemusel on paaril viimasel aastal vähenenud mesitarude kahjustused. Seega ei ole antud juhul täidetud ka muude rahuldavate vahendite puudumine kui teine erandile b tuginemise eeldus.

3-23-1659 inimesed on karusid näinud metsas käies või on märkimisväärselt suurenenud karude kohtamine just aktiivse inimtegevusega aladel. Kuigi korralduses kirjutatakse, et paljud kohtumistest leidsid aset asulate läheduses, on ka see viide väga üldine, jättes selliste kohtumiste osas täpsustamata isegi suurusjärgu, samuti selle, kas või kuidas karude viibimine asulate läheduses on varasemaga võrreldes muutunud. Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavast nähtub, et karud üldiselt väldivad aktiivse inimtegevuse (nt linnade) lähedust (dtl 693). Ehkki karuga kohtunud inimestes tekkinud hirmule on korralduses viidatud, ei selgu sellest ka üldistatult, mitmel juhul karuga kohtunud inimene karu rünnaku ees reaalset hirmu tundis ja kus selline kohtumine toimus (kas metsas või asula läheduses; millistes maakondades või jahipiirkondades). Samuti ei nähtu esitatud põhjendustest hinnangut, kui palju suureneb tõenäosus karurünnakuteks seoses karude arvukuse kasvuga. Isegi kui karudega kokkupuudete sagenemisest järeldada karude arvukuse tõusu, ei saa ainuüksi sellega automaatselt põhjendada suuremat ohtu elanikkonnale.

https://issuu.com/menuk/docs/jahimees_03_2022_issuu/s/16592951

13(15)

3-23-1659 ohtlikkuse erinevust paigus, kus liiki kütitakse ja kus ei kütita, tuues küll välja, et võib olla ka teistsuguseid seisukohti. Sarnaselt on E.T oma arvamuses esile toonud, et uuringud ei kinnita küttimise olulisust karurünnakute vähendamisel (dtl 11).

https://www.jstor.org/stable/3872997 https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2664.12700

14(15)

3-23-1659

Neil põhjustel tuleb kaebus rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.