Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

tuua. Kui tegemist oli plagiaadiga, siis eeldatavalt järgnes sellele kooli poolt haldusakt. See sai kaasa tuua negatiivsed mõjud kaebaja jaoks, nt kui kaebaja eksmatrikuleeriti. Haldusakti oleks kaebaja saanud vaidlustada (tühistamiskaebus). Selleks on aega 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest. Kuna kaebaja sai tema väidetavast õiguste rikkumisest teada 2022/2023 õa lõpus, siis on tähtaeg mööda lastud ning ei ole teada selle põhjus. Kaebetähtaja ennistamine saaks tuleneda vaid objektiivsetest takistustest, mis 1,5 a hiljem ei ole usutavad. Seetõttu tegi kohus kaebajale ettepaneku heastamiskaebusest loobuda.

2(5)

Heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja õiguste kaitseks teda koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni. Samas ei sõltu haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks heastamiskaebuse esitamise võimalikkus sellest, kas on tuvastatud haldusakti õigusvastasus. Seda põhjusel, et heastamisnõude esitamine on täiendavalt piiratud riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2097, p-d 34 ja 35). Ka õiguskirjanduses on leitud, et haldusakti kehtivus välistab haldusaktiga siduvalt ettenähtud tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamise. Heastamiskaebusega edu saavutamiseks peab õigusvastased tagajärjed tekitanud haldusakt olema eelnevalt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada tühistamisnõue. Seega on heastamisnõude esitamine haldusaktiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võimalik üksnes juhul, kui see haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud. Käesoleval juhul saaks kaebaja õigusi rikkuda vastustaja võimalik tegevus: kaebaja õppetegevusega seoses plagiaadi tuvastamine, mis rikub tema head nime ja selle tagajärjel kaebaja eksmatrikuleerimine plagiaadi tõttu (vääritu käitumine). Kaebaja peaks sellisel juhul olema esitanud tühistamiskaebuse eksmatrikuleerimise otsuse, st haldusakti peale ja sellega seonduvalt heastamiskaebuse, nt teavitus koolis, et plagiaadi süüdistus oli alusetu.

võrdsetel

tingimustel

(kui

loobutakse

Kahjuks on õpilane kõiki neid ettepanekuid eiranud ning tema reageering on olnud negatiivne, vastuoluline ja vastuskirjad ettepanekutele kohati mõistetamatud. Kaebajale on koostatud kaks esildist, mille põhjal on talle vormistatud kaks direktori käskkirjaga noomitust (noomitus nr 2-20/57, 29.09.23 ja 2-20/61, 12.10.23). Kõike toimunut arvestades on kooli õpetajas- ja juhtkond jõudnud olukorda, kus läbirääkimised õpilasega ei ole andnud tulemusi ning see on hakanud segama nii õpilase, tekstiilkäsitöö õpperühma kui ka kaudselt kogu kooli üldist õhkkonda. 30.10.2023 tegi käsitöö suuna õppejuht direktorile ettepaneku kaebaja kooli nimekirjast välja arvata järgmisel põhjusel. Kaebaja on pöördunud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Politsei ja Tallinna Haridusameti poole. Teinud sinna erineva sisuga avaldusi, mille kohta on ametnikud küsinud täiendavaid selgitusi, sest pöördumiste sisu on jäänud arusaamatuks. Kaebaja oli kutsutud direktori juurde vestlusele 30.10.2023 kell 10.00. Ta ei ilmunud sinna. Kuna õpilasel oli koolipäev, siis mindi tema juurde klassi ja paluti klassist välja tulla, et uurida miks ta ei tulnud kokkulepitud vestlusele. Selle peale õpilane vastas, et tema ei ole ekirja selle kohta lugenud ja ei oleks niikuinii vestlusele tulnud. Kaebaja ütles ka, et on teinud vastavad avaldused ja pöördumised mingi asutuse või isiku poole (jäi arusaamatuks, mida õpilane sellega öelda tahtis). Kogu eelnevat infot arvestades ja kahe eelneva noomituse põhjal, teen ettepaneku õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja arvata.

4(5)

Tristan Ploom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.