T.D kaebus Eesti Töötukassa 08.01.2025 otsuse nr 78.1/25/0020 „Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmineˮ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.D Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.D määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse T.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-110 resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta T.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
T.D esitas 27.11.2024 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
2.Eesti Töötukassa jättis 08.01.2025 otsusega nr 7-8.1/25/0020 taotluse Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024‒2029“ § 29 lg 8 p 6 alusel rahuldamata, kuna T.D äriplaan on suure riskiga.
3.T.D esitas 15.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.01.2025 otsuse nr 7-8.1/25/0020 tühistamiseks.
3-25-110
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduse kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada vormikohane menetlusabi taotlus koos teatisega kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad, samuti filtreerimata pangakonto väljavõte kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu osas.
5.T.D esitas 23.01.2025 halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest. Kaebaja on töötu ja elab sügavas vaesuses. Kaebaja sissetulek on töövõimetoetus 656,82 eurot, kaebaja maksab igakuiselt elatist 225 eurot. Tema vältimatud püsikulutused ühes kuus on transpordikulud 75 eurot, kulutused toidule 250 eurot, ravimitele 80 eurot ja telefonile 11 eurot ning muud kulud 15,82 eurot.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid (filtreerimata kontoväljavõtteid) oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kuna kaebaja pole esitanud usaldusväärseid andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, ei saa kohus võtta lõplikku seisukohta kaebaja majandusliku seisundi kohta. Arvestades aga seda, et kaebaja igakuine sissetulek on 656,82 eurot, millest ta maksab ära elatise 225 eurot, jääb talle kasutamiseks iga kuu 431,82 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum on praegusel hetkel 345,80 eurot. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisund selline, mille tõttu poleks kaebaja suuteline tasuma 20 euro suurust riigilõivu. Lisaks on menetlusabi andmise eeldus kavandatava menetluse edukus. Praeguses asjas teadaolevate asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et vaidluse eduväljavaated oleksid kaebaja suhtes ülemäära suured. Toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetust saada. Toetuse andmise/mitteandmise otsuste puhul on töötukassal küllaltki laialdane kaalutlusõigus, mistõttu ei saa kohus kohtumenetluse tulemusel teha töötukassa eest sisulist otsust toetuse andmise või sellest andmisest keeldumise kohta. Kohus saab vaid hinnata, kas töötukassa on kaalutlusõigust õigesti kasutanud ning kas töötukassa on oma kaalutlusi piisavalt ja kohaselt põhjendatud. Vaidlustatud otsuses on töötukassa oma kaalutlused välja toonud ja põhjendused taotluse rahuldamata jätmise kohta esitanud ning käesolevas menetlusstaadiumis ei ole põhjust asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses toodud kaalutlused oleksid ilmselgelt asjakohatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.T.D palub 29.01.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määrus ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus. Kaebajal ei ole hetkel üldse raha. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja läbis töötukassas ettevõtluskoolituse ja vestles paljude töötukassa spetsialistidega, kes kõik pidasid kaebaja ettevõtlust edukaks. Kaebaja on teinud eelkokkulepped firmadega, et pärast toetuse saamist töödega alustada. Kaebaja firma juba töötaks, kui ta oleks saanud toetuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses 2(4)
3-25-110 osalemine on edukas. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on võimalik arvata isiku sissetulekust maha sättes nimetamata vältimatuid kulutusi (sh toidule) ning üldjuhul katab sellised igakuised vältimatud kulutused pool töötasu alammäärast (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 49‒51).
9.Kaebajal n-ö kättejääva sissetuleku kindlaksmääramisel tuleb võtta seega aluseks kaebaja menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuu sissetulekute põhjal leitud keskmine kahekordne kuusissetulek ning arvata sellest maha maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused igakuiselt poole töötasu alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 järgi oli 2024. a-l töötasu alammäär 820 eurot. Halduskohus on vaidlustatud määruses ekslikult järeldanud, et kaebajale jääb igakuiselt kasutamiseks 431,82 eurot ja tuginenud arvestuslikule elatusmiinimumile 345,80 eurot. Menetlusabi taotluse lahendamisel hinnatakse taotleja majanduslikku võimekust kindla valemi alusel (HKMS § 112 lg 1 p 1).
10.Kaebaja on menetlusabi taotluses välja toonud, et ta on töötu ja tema sissetulek on töövõimetoetus 656,82 eurot. Kaebaja maksab elatist 225 eurot kuus, kulutused toidule on 250 eurot, transpordile 75 eurot ravimitele 80 eurot ja telefonile 11 eurot kuus ning muud kulud on 15,82 eurot. Kaebaja ei ole esitanud enda pangakonto väljavõtet, kuid menetlusabi taotlusest ja vaidlustatud töötukassa otsusest nähtub, et kaebaja pangakonto on arestitud ja tema suhtes on 2024. a-l algatatud kaks täitemenetlust. Võttes arvesse taotluses esitatud andmeid ja HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud alust menetlusabi taotleja majandusliku võimekuse hindamiseks, ei võimalda kaebaja taotluse esitamisele eelnenud keskmine kahekordne kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 20 euro suurust riigilõivu tasuda. Seega on kaebaja puhul täidetud HKMS § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise majanduslik eeldus.
11.Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja on vaidlustanud töötukassa otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Vastustaja keeldus toetuse rahuldamisest määruse nr 90 § 29 lg 8 p 6 alusel. Viidatud sätte järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetust saada. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toetuse andmise või sellest keeldumise otsuste tegemisel on töötukassal kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse kasutamise üle on kohtulik kontroll piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Töötukassa on 08.01.2025 otsuses toonud välja kaalutlused ja põhjendused taotluse rahuldamise jätmise kohta. Ringkonnakohus nõustub, et esile toodud kaalutlusi ei ole põhjust pidada asjakohatuteks. Kuna kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks, ei ole 3(4)
3-25-110 menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.