Karl Koiva kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Karl Koiva
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Karl Koiva tuvastamiskaebus.
2.Tagastada hüvitamiskaebus.
3.Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Määrus toimetatakse kaebajale kätte Tartu Vanglasse.
Kinnipeetav Karl Koiva nimel esitas Siim Grossberg esitas 15.1.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja õigusvastasuse tuvastamist (Mälupulga keeld USB-liidesega telekate omanikele ja liideste kasutamise absoluutne keeld).
2.Kaebaja teatas 15.1.2025, et ta on esitanud Tartu Vanglale volikirja 03.04.2024 nr 2-24/22/2191, et Siim Grossberg (39006282722) esindab teda antud haldusasjas ning omab õigust tutvuda kõigi dokumentidega mida antud menetluses esitatakse ning kasutatakse.
3.Tartu Vangla teatas 31.1.2025 vastuseks kohtunõudele, et 2024 /2025aastal ei esitanud Karl Koiva isiklikult vastava sisuga kahju hüvitamise taotlusi. Kõik taotlused olid esitatud esindaja kaudu.
4.Tartu Halduskohtu 22.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning puuduste kõrvaldamiseks anti aega seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse isiklikult kätte 22.1.2025. Kohus selgitas kaebajale ka, et seadus ei võimalda valida halduskohtumenetluses esindajat piiramatult. Isikud, kes võivad halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks, on sätestatud HKMS § 32 lg-s 1. Näiteks võib volitatud esindajaks olla advokaat, õigusteadusliku
3-25-109
kõrgharidusega isik või kaebaja teise kaebaja volitusel. Seega kolmas isik, kes pole advokaat või kellel pole õigusteaduses magistrikraadi, ei saa üldjuhul esindajaks olla. Kohtule ei nähtu, et Siim Grossberg oleks isik, kes saab olla kaebaja volitatud esindajaks käesolevas haldusasjas jj.
5.Kaebaja esitas kohtule 22.01.2025 arvamuse.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vastavalt 22.1.2025 määrusele pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama seitsme päeva jooksul pärast määruse kättesaamist. Kaebaja pidi hiljemalt 29.1.2025 kaebuse puudused kõrvaldama, kuid kaebaja pole kohtumäärust täitnud. Kohtule esitatud arvamus pole antud määruse täitmine.
7.HKMS § 45 lg 1 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tuvastamiskaebus lubatud, kuna selle tõhusaks õiguskaitsevahendiks on hüvitamisnõude esitamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas.
8.Haldusasja materjalide kohaselt kaebaja sooviks on heastada rahaliselt vangla õigusvastase tegevusega (mälupulga kasutamise keeld) talle tekitatud mittevaraline kahju. Tartu Vangla 31.1.2025 vastuse kohaselt pole aga kaebaja isiklikult vanglalt taotlenud kahju hüvitamist. Kohus selgitas puuduste määruses kaebajale, et HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus. Kaebajal tuleb kohtule kirjeldada puuduste kõrvaldamise avalduses lühidalt ja selgelt (maksimaalselt 2 leheküljel) mittevaralise kahju põhjustanud haldustegevust (kuupäeva täpsusega) ja märkida haldusorgan, kes talle väidetava kahju tekitas. HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seaduse §-le
37.Kohus mõistab praegu, et K. Koiva soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt, kusjuures hüvitamiskaebus on hõlmatud õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Kaebaja märgib kaebuses, et on vastustajale esitanud kahju hüvitise nõude 3000 eurot. Kaebajal tuleb kohtule esitada võimalusel tõendid, mis kinnitavad kohtueelse menetluse läbimist, st esitada asjakohane kahju hüvitamise taotlus ja taotluse kohta tehtud otsus. HKMS § 39 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, kes pole advokaat, kaebusele lisada volikiri. Kaebaja ei ole volikirja kohtule esitanud. Halduskohus selgitas kaebajale, et HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Kuna kohus ei pea S.Grossbergi volikirja puudumise tõttu K. Koiva volitatud esindajaks, ei luba kohus teha Siim Grossbergil kaebaja nimel menetlustoiminguid. Seepärast tuleb kaebajal kaebuses esinevad puudused ise kõrvaldada. Kaebaja 22.1.2025 kohtumäärust ei täitnud.
9.Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus tuleb ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Selle normi kohaselt tagastab
3-25-109
kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
11.Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul välistab taotlejale riigi õigusabi andmise ka see, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta reeglina riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi, mis õigustaks erandina riigi õigusabi andmist.
12.Kohus jätab seega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.