Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-348
Haldusasi
F.K kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 13.01.2023 otsusele
Menetlusosalised
Kaebaja – F.K, esindaja Andreas Lunden Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks.
2.Jätta F.K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-348 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed ja aadressid tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-348 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Seoses Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-21-11229 teostasid Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) lastekaitse spetsialistid 22.12.2022 kodukülastuse aadressil XXX, kus lisaks tsiviilkohtumenetluses puudutatud 7-aastasele Qle viibis alaealine C. F.K. B. T eraldati emast 03.01.2023 kohtumäärusega nr 2-2111229 ning elab arvates sellest ajast isaga. Lastekaitsespetsialistid vestlesid C. F.Kga koolis 11.01.2023. C. F.K rääkis, et ema peksab teda ja tirib juustest, ähvardab lastekodu ja politseiga, on käskinud tal kodust ära minna, piirab suhtlust koolikaaslastega ega luba tal käia huviringides. 12.01.2023 suhtlesid lastekaitsetöötajad lapse isapoolsete vanavanematega, kes selgitasid, et ema ei luba lapsel nendega suhelda, kuna kardab, et seeläbi võib saada ilmsiks lapse väärkohtlemine. Lastekaitse poolt tuvastatud asjaolude ja info põhjal võeti seisukoht, et ema on C. F.Kt vaimselt, emotsionaalselt ja kehaliselt väärkohelnud sh last alaväärtustades, hirmutades ja karistades sellisel viisil, mis ohustab lapse vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist. Tuginedes asjaolude tõsidusele ja sekkumise vajaduse ajakriitilisusele, otsustati laps 13.01.2023 emast eraldada ja usaldada ta vanavanemate hoole alla. Samal päeval kell 13.30 teatas lastekaitse 72 tunniks C. F.K eraldamise otsusest lapse emale. Otsus vormistati kell
23.04.Otsus edastati ka XXX Gümnaasiumile. Samuti esitas Tallinna Linnavalitsus 13.01.2023 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras F.K hooldusõiguse peatamiseks alaealise C. F.K suhtes ja ajutise eestkostja määramiseks. Taotlus rahuldati 16.01.2023 kell 13.30 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-712. Lapse ajutiseks eestkostjaks määrati Tallinna Linnavalitsus mitte kauemaks kui 16.07.2023. Harju Maakohus võttis 27.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-712 menetlusse Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2023 avalduse F.K-lt alaealise C. F.K isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks ning lapsega suhtlusõiguse piiramiseks, lapse üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.F.K esitas 17.02.2023 esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse 13.01.2023 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, millega eraldati P. F.K ajutiselt perekonnast ja määrati viibimiskoht kuni 72 tunniks alates perekonnast eraldamisest. Haldusakt tehti kaebajale teatavaks suuliselt ning koostati 8 tundi peale lapse eraldamise fakti. Haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe sellist võimalust ette. Rikuti HMS § 29 lg-eid 1 ja 2. Haldusakt toimetati kaebajale kätte alles 7 päeva pärast teabenõude esitamist ja 5 päeva pärast selle kehtivuse lõppu. Haldusaktil puudub registreerimise number ning kindlaks pole võimalik teha selle väljaandmise aega. Haldusakti resolutsioon ei vasta selle vastuvõtmise ajale. Kaebajale ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, teda ei kaasatud menetlusse. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid lapse sõnu vägivalla esinemise kohta. Laps on juba varasemalt koolis ja politseis valetanud. Süüdistuste taga on lapse vanaema, kes vihkab kaebajat. Lapse isa pole last kunagi ametlikult tunnustanud, mistõttu puudub isa emal alus olla lapse vanaema.
2(7)
3-23-348 Lastekaitsetöötajal peab arvamuse andmiseks olema lapse olukorrast terviklik ülevaade. 22.12.2022 külaskäiku ei toimunud, puuduvad tõendid selle kohta. Pole teada, millistel tingimustel ja korras on otsusele lisatud lapse omakäeline kiri. Laps on vanaema poolt kallutatud. Vanavanemad annavad lapsele raha ja kommi. Politsei tegi kindlaks, et peksmist pole toimunud ja kriminaalasi lõpetati. Kui tõendid oleksid olnud, oleks lastekaitse tegutsenud juba 22.12.2022, mitte jätnud last kolmeks nädalaks ema juurde. 2023. a jaanuaris kinnitas laps, et füüsilist väärkohtlemist pole aset leidnud. Ka tsiviilasjas nr 2-23-712 ei küsinud kohus osapoolte arvamust ega suhelnud laste advokaadiga. Kohus tegi määruse kiirustades ning kaebaja on selle vaidlustanud. Vastustaja 10.04.2023 esitatud kodukülastuse akt on võltsitud. See on allkirjastamata, sellel kajastatud info on ametniku subjektiivne arvamus. Meta andmete kohaselt on akt loodud vahetult enne kohtule edastamist 09.04.2023 kell 14.58, mitte 22.12.2022.
3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses võetud seisukohtade juurde. Vastustaja sai lapse võimalikust abivajadusest aimu 09.01.2023 vestlusest kooliga. Lapse reaalsest abivajadusest sai linn teada 11.01.2023 (vestlus C. F.Kga) ning tõendatud kinnituse lapse hädaohus viibimise kohta 12.01.2023 (vestlus vanavanematega). C. F.K eraldamine emast toimus 13.01.2023 ehk viie päeva jooksul, mis on kooskõlas lastekaitseseaduse (LasteKS) § 29 lg-ga 3. Kohaliku omavalitsuse 13.01.2023 kell 14.00 tehtud otsus kehtis 72 tundi, millele vahetult järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023 kell 13.18 tehtud määrus tsiviilasjas nr 3-23-712. LasteKS § 33 lg 1 ütleb selgelt, et valla- ja linnavalitsusel ei ole üldist kohustust vormistada lapse perest eraldamist haldusaktiga. Praegusel juhul seda siiski tehti. Asjaolu, et otsuses on mõned vormistuslikud puudused ja kirjavead ning tekkis viivitus selle kättetoimetamisel, ei muuda tõsiasja, et õiguslikult on ka kell 23.04 allkirjastatud otsus õiguspärane. Pealegi tehti reaalne ja tegelik otsus 13.01.2023 ennelõunal ja see toimetati viivituseta kaebajale telefonitsi kätte. Ärakuulamist ei toimunud kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-dega 1 ja 4. Vastustaja usub kaebaja kahe lapse (C. F.K ja Q) kattuvaid väiteid ema vägivaldse käitumise kohta ning seda usub ka maakohus asjas nr 3-23-712 tehtud määruses.
4.Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja lähtus otsuse tegemisel LasteKS §-dest 30‒33. Otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda asjaoludest, mis olid vastustajale otsuse tegemise ajal teada. Hädasolevat last tuleb aidata viivitamatult (LasteKS § 32 lg 1 ls 1). Otsuses kajastatud informatsiooni põhjal oli vastustajal 13.01.2023 seisuga piisavalt alust arvata, et C. F.K elu ja tervis on ohus, ohtu põhjustava olukorra on põhjustanud kaebaja ning oht tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada. Valitud meede oli põhjendatud. Vastustaja esitas koheselt peale otsuse tegemist Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras kaebaja hooldusõiguse peatamiseks C. F.K suhtes ja lapsele ajutise eestkostja määramiseks. Vastustaja poolt 13.01.2023 kell 14.00 tehtud otsus kehtis 72 tundi, millele järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023 kell 13.18 tehtud määrus nr 2-23-712. Õige on kaebaja tähelepanek, et hädaohus olevat last tuleb abistada viivitamatult. Ei ole täielikult arusaadav, miks ootas vastustaja olukorra uurimise ja meetmete rakendamisega 22.12.2022‒09.01.2023. Samas ei muuda asjaolu, et vastustaja ei võtnud meetmeid varem tarvitusele, 13.01.2023 otsust õigusvastaseks. Koolilt 09.01.2023 saadud info, lapsega
3(7)
3-23-348 11.01.2023 ja vanavanematega 12.01.2023 toimunud vestluse põhjal järeldas vastustaja õigesti, et laps on hädaohus ja tuleb esimesel võimalusel eraldada teda ohustavast vanemast. Ehkki 13.01.2023 otsust lapse eraldamise kohta ei vormistatud kohe kirjalikult, ei tähenda see, et otsuse saab lugeda tehtuks alates selle kirjalikust vormistamisest 13.01.2023 kell
23.04.HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Kavatsus lapse kell 14.00 eraldamiseks tehti kaebajale suuliselt teatavaks kell 13.36. Seega tuleb haldusakti andmise ajaks lugeda 13.01.2023 kell 14.00, millest hakkas kulgema ka lapse vanemast eraldamise ajapiirang. Otsus vormistati kirjalikult viivitamatult ehk samal päeval kell 23.04. Asja materjalide juures on 22.12.2022 kell 18.00 toimunud kodukülastuse ülevaade. Dokument ei ole allkirjastatud. Samas ei ole kaebaja eitanud, et kodukülastus toimus. Hilisemas menetluses on kodukülastuse aktis kirjeldatud kahtlused leidnud kinnitust, mistõttu pole alust kahelda akti õigsuses. Põhjendatud pole kaebaja viited, et kodukülastuse akt on koostatud oluliselt hiljem kui sellel näidatud kuupäev. Kaebaja esitatud arvuti ekraanifotolt nähtub vaid see, et mingi ajal on dokument kusagile salvestatud. Pole põhjust kahelda lapse poolt väljendatus. Lapsel ei ole põhjust lastekaitse ametnikele valetada. Samal arvamusel oli ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-23-712 tehtud määruses, milles kohus peatas esialgse õiguskaitse korras kaebaja isiku- ja varahooldusõiguse C. F.K osas tsiviilasja kohtumenetluse ajaks ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis nimetatud määruse oma 21.04.2023 määrusega muutmata. Vastustaja esitas tõendina Harju Maakohtu 26.05.2023 määruse nr 2-23-712, millega kaebajat kohustati leidma endale pereterapeut ja alustama Vägivallast Loobumise individuaalnõustamisega. Nimetatud määrus tõendab vaidlusaluses otsuses kirjeldatut, mille kohaselt on 11-aastane laps kogenud ja kannatanud pikka aega kodus oma ema vaimse ja emotsionaalse vägivalla all. Oma vanemliku võimetusega on kaebaja seadnud ohtu lapse elu ja tervise. Eelnimetatut ei lükka ümber kaebaja tõend, mille kohaselt ei esine tal psüühikahäirena käsitatavat vaimse tervise kõrvalekallet. Vastustaja seisukohti ei lükka ümber ka kaebaja esitatud fotod, millelt on näha lapse igapäevaseid tegevusi. Fotod ei anna ülevaadet lapse tegelikust olukorrast ja tema suhetest emaga. Samuti ei kinnita kaebaja väiteid kaebaja ja lapse vanavanemate vaheline suhtlus. Kirjalikult vormistatud haldusakti kättetoimetamisel esines viivitusi. Kaebaja esitas 13.01.2023 kell 14.24 vastustaja teabenõude, milles palus teavet lapse eraldamise õigusliku aluse kohta. Vastustaja vastas alles 20.01.2023. Samas ei muuda see rikkumine haldusakti õigusvastaseks (HMS § 58). Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et haldusakti kirjalik vormistamine peale ametniku tööpäeva lõppu polnud lubatav. HMS § 40 lg 3 p 1 alusel ei pidanud kaebajat enne otsuse tegemist ära kuulama. Saades info hädaohus olevast lapsest ja arvestades kaebaja eelnevat käitumist, ei saa vastustajale ette heita kiiret tegutsemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.F.K palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus jättis vääralt arvestamata fotod, mis tõendavad, kuidas laps ema juures elas, kus käidi, mida talle osteti jne. Ei ole järgitav, mille põhjal kohus järeldas, et kaebaja on lapse
4(7)
3-23-348 suhtes vägivaldne. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma faktidest, mitte oletustest. Kui kaebaja oleks last peksnud, siis jääks sellest jäljed, mida laps oleks vanaema juures käies näidanud. Jälgi oleks saanud pildistada. Midagi sellist pole tehtud ning kõik süüdistused vägivallast ja füüsilise jõu kasutamisest on väljamõeldud ja tõendamata. Vastustaja ja kohus usuvad alusetult lapse vanaema poolt väidetut. Vanaema õpetas lapse valetama ning andis talle erinevaid maiustusi, mille tagajärjel olid lapsel tervisega probleemid. Kohus ei ole kontrollinud vastustaja tööd alates 2019. a-st. Kui vastustaja oli kaebaja väidetavast vägivaldsusest juba siis teadlik, on arusaamatu, miks nelja aasta jooksul midagi ei tehtud. Kohus leidis vääralt, et 2019. a juhtum, mil vanavanemad pöördusid politsei poole, ei oma asjaga puutumust. On oluline, et laps valetas siis vanaema palvel lastekaitsele ja politseile. Peale seda sündmust ei tundub lastekaitse 2023. a-ni pere vastu mingit huvi. Kohus võttis lubamatult asja materjalide juurde vastustaja poolt 03.06.2023 esitatud dokumendid, mis kinnitavad lapse põlvnemist, ning dokumendid, mis iseloomustavad kaebajat. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Kohus ei saa hinnata ühtegi dokumenti, mille loomuse kuupäev on hilisem. Kohtuotsusest ei nähtu, mille põhjal järeldas kohus, et laps oli hädaohus. Menetluses pole lapse ohustamise kohta esitatud ühtegi tõendit ega fakti. Kohus pidi kontrollima ning vastustaja tõendama, milles seisnes ohtu lapse elule. Laps väitis 11.01.2023, et ema peksab teda ja tirib juustest. Pole täpsustatud, millisest episoodist jutt käib. Sama väitis laps politseile juba 2019. a-l, kuid see osutus valeks. Vastustaja pidi välja selgitama, millal, kui tihti ja millistel asjaoludel see toimub ning millal on see lapse elu ja tervist ohustanud. Lisaks väitis laps 11.01.2023, et ema ähvardab teda lastekodu ja politseiga. Eeltoodu on tõendamata. Miks peaks last ähvardama ema, kes iga nädalavahetus sõitis lapsega kuskile ja tegeles temaga. Tõendamata on samuti lapse väited, et ema on käskinud tal kodust ära minna, piiranud suhtlust koolikaaslastega ega luba käia huviringides. Laps käis huviringides. Kunstiringis käimine lõppes, sest lapse vanaema hakkas käima koolis. Ujumine jäi ära, sest lapse vanaema andis lapsele krõpsu, küülauguleiba ja kummikommi, mille tagajärjel olid lapsel probleemid seedimisega. Eluliselt usutav pole lapse vanavanemate väide, et kaebaja ei luba neil lapselapsega suhelda, sest kardab, et seeläbi võib tulla ilmsiks lapse väärkohtlemine. Lapsel oli telefon, ta käis iga päev koolis ning suhtles piiramatult väljapool kodu. Menetluses ei ole tõendatud, kuidas muutus olukord 13.01.2023 ehk mille tõttu tekkis just siis hädaolukord. Kohus oleks pidanud välja selgitama, miks tekkis vastustaja tegevuses viivitus 22.12.2022‒09.01.2023. Vastustajal oli kohustus vormistada lapse perekonnast eraldamine kirjalikult ning edastada vastav akt allkirja vastu lapsevanemale. Kohus jättis arvestamata kaebaja tõendid, et 22.12.2022 kodukülastuse ülevaadet ei koostatud. Kaebaja tõi välja dokumendi metaandmed, kust nähtus dokumendi loomise, mitte salvestamise aeg. Vastustaja lõi tõendi üksnes kohtumenetluse jaoks. Kodukülastus on menetlustoiming, mille tegemisel oleks tulnud kaebajale selgitada tema õigusi ja kohustusi ning võtta selle kohta allkiri. Samuti pidi kaebajal olema võimalus esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Kohtule esitatud akt on ilma igasuguste allkirjadeta. Suurem osa akti tekstist on kopeeritud hoopis lapse perekonnast eraldamise otsusest. Kohus arvestas vääralt kooli psühholoogi 2023. a maikuu kirjaga. See on koostatud peale vaidlustatud haldusakti andmist. Samuti tugines kohus alusetult maakohtu esialgse õiguskaitse määrusele nr 2-23-712. Määrus oli tehtud vaidlustatud haldusakti alusel. Lapse olukorda ei tõenda ka maakohtu 26.05.2023 määrus, millega kaebajat kohustati leidma endale
5(7)
3-23-348 pereterapeut ning alustama vägivallast loobumise nõustamisega. Kaebajal ei jäänud muud üle, sest kohtud usuvad lastekaitse paljasõnalisi väiteid. Psühhiaater ei tuvastanud kaebaja käitumises mingeid anomaaliaid. Halduskohus leidis õigusvastaselt, et ametnik võib haldusakti allkirjastada ka peale tööpäeva lõppu. Tööajal eraldamisega tegeleb kohalik omavalitsus, töövälisel ajal aga SKA. Seega on tegemist formaalse, kuid väga olulise rikkumisega.
6.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Lastekaitse suhtles 20.09.2023 lapsega ning selgus, et laps ei soovi jätkuvalt emaga suhelda, jutt emast tekitab temas stressi, laps muutub kiiresti kurvaks ja vaikivaks. Kaebaja näitab ükskõiksust, soovimatust ja oskamatust lapsega kontakti leida. Laps on olnud pool aastat vanaema ja isa kasvatada ning ema pole kordagi lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Ka lapse sünnipäev jäi ema poolt tähelepanuta. Ükskõiksus ja ignoreerimine on kauakestev emotsionaalne väärkohtlemine lapse suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub tõendina asja juurde võtta järgmised dokumendid: 1) Delfis 02.10.2023 ilmunud artikkel „Mustamäe lastekaitseametnik diagnoosis emal psüühikahäire. Seejärel võeti emalt lapse hooldusõigus“. Taotluse kohaselt ilmestab artikkel Mustamäe lastekaitseametnike käitumist; 2)Eesti Päevalehe 31.10.2023 artikkel „Kohtusse kaevatud Mustamäe sotsiaalosakonna juht lahkub ametist“; 3)16.01.2023 kõnesalvestised, kust kaebaja hinnangul nähtub lastekaitseametnik suhtumine. Ringkonnakohus leiab, et taotlus pole põhjendatud (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Lastekaitseametniku võimalik eksimus mingis teises asjas või probleemid suhtlemisel, ei aita lahendada küsimust, kas 13.01.2023 esines alus lapse kaebajast eraldamiseks.
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusele esitatud kriitika ei ole põhjendatud. Halduskohus on kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid igakülgselt hinnanud. Asjas on määrav küsimus, kas vastustajal oli 13.01.2023 piisav alus arvata, et C. F.K puhul on tegemist hädasoleva lapsega, kes tuleb emast eraldada. Kaebaja etteheited vastustajale, et kui laps oleks olnud päriselt hädas, oleks vastustaja tegutsenud juba varem, ei ole põhjendatud. Küsimus, kas vastustaja tegutses lapse kaitsel piisavalt efektiivselt, väljub praeguse vaidluse piiridest. Halduskohus selgitas õigesti, et võimalikud vormi- või menetluslikud puudused lapse eraldamisel ei too käesolevas asjas kaasa lapse eraldamise õigusvastasust. Sel põhjusel puudub vajadus neid pikemalt analüüsida. Vastustajal puudus alus arvata, et nii laps kui vanavanemad valetavad kaebaja kohta. Vastustaja oli pere probleemidega kursis, kuna üks pere laps oli emast eraldatud juba varem. Harju Maakohtu 03.05.2024 määrusega asjas 2-23-712 (jõustunud 28.05.2024) võeti kaebajalt täielikult ära C. F.K isiku- ja varahooldusõigus. Eelnevast nähtub, et vastustaja 13.01.2023 hinnang polnud ennatlik ega alusetu. Kaebaja fotod, mis kajastavad last erinevates elusituatsioonides, ei lükka ümber vastustaja ohuhinnangut.
6(7)
3-23-348
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
10.Otsuse avaldamisel asendada kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.