Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-348
Haldusasi
F.K kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 13.01.2023 otsusele
Menetlusosalised
Kaebaja – F.K, esindaja Andreas Lunden Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-348 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-23-348 Lastekaitsetöötajal peab arvamuse andmiseks olema lapse olukorrast terviklik ülevaade. 22.12.2022 külaskäiku ei toimunud, puuduvad tõendid selle kohta. Pole teada, millistel tingimustel ja korras on otsusele lisatud lapse omakäeline kiri. Laps on vanaema poolt kallutatud. Vanavanemad annavad lapsele raha ja kommi. Politsei tegi kindlaks, et peksmist pole toimunud ja kriminaalasi lõpetati. Kui tõendid oleksid olnud, oleks lastekaitse tegutsenud juba 22.12.2022, mitte jätnud last kolmeks nädalaks ema juurde. 2023. a jaanuaris kinnitas laps, et füüsilist väärkohtlemist pole aset leidnud. Ka tsiviilasjas nr 2-23-712 ei küsinud kohus osapoolte arvamust ega suhelnud laste advokaadiga. Kohus tegi määruse kiirustades ning kaebaja on selle vaidlustanud. Vastustaja 10.04.2023 esitatud kodukülastuse akt on võltsitud. See on allkirjastamata, sellel kajastatud info on ametniku subjektiivne arvamus. Meta andmete kohaselt on akt loodud vahetult enne kohtule edastamist 09.04.2023 kell 14.58, mitte 22.12.2022.
3(7)
3-23-348 11.01.2023 ja vanavanematega 12.01.2023 toimunud vestluse põhjal järeldas vastustaja õigesti, et laps on hädaohus ja tuleb esimesel võimalusel eraldada teda ohustavast vanemast. Ehkki 13.01.2023 otsust lapse eraldamise kohta ei vormistatud kohe kirjalikult, ei tähenda see, et otsuse saab lugeda tehtuks alates selle kirjalikust vormistamisest 13.01.2023 kell
4(7)
3-23-348 suhtes vägivaldne. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma faktidest, mitte oletustest. Kui kaebaja oleks last peksnud, siis jääks sellest jäljed, mida laps oleks vanaema juures käies näidanud. Jälgi oleks saanud pildistada. Midagi sellist pole tehtud ning kõik süüdistused vägivallast ja füüsilise jõu kasutamisest on väljamõeldud ja tõendamata. Vastustaja ja kohus usuvad alusetult lapse vanaema poolt väidetut. Vanaema õpetas lapse valetama ning andis talle erinevaid maiustusi, mille tagajärjel olid lapsel tervisega probleemid. Kohus ei ole kontrollinud vastustaja tööd alates 2019. a-st. Kui vastustaja oli kaebaja väidetavast vägivaldsusest juba siis teadlik, on arusaamatu, miks nelja aasta jooksul midagi ei tehtud. Kohus leidis vääralt, et 2019. a juhtum, mil vanavanemad pöördusid politsei poole, ei oma asjaga puutumust. On oluline, et laps valetas siis vanaema palvel lastekaitsele ja politseile. Peale seda sündmust ei tundub lastekaitse 2023. a-ni pere vastu mingit huvi. Kohus võttis lubamatult asja materjalide juurde vastustaja poolt 03.06.2023 esitatud dokumendid, mis kinnitavad lapse põlvnemist, ning dokumendid, mis iseloomustavad kaebajat. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Kohus ei saa hinnata ühtegi dokumenti, mille loomuse kuupäev on hilisem. Kohtuotsusest ei nähtu, mille põhjal järeldas kohus, et laps oli hädaohus. Menetluses pole lapse ohustamise kohta esitatud ühtegi tõendit ega fakti. Kohus pidi kontrollima ning vastustaja tõendama, milles seisnes ohtu lapse elule. Laps väitis 11.01.2023, et ema peksab teda ja tirib juustest. Pole täpsustatud, millisest episoodist jutt käib. Sama väitis laps politseile juba 2019. a-l, kuid see osutus valeks. Vastustaja pidi välja selgitama, millal, kui tihti ja millistel asjaoludel see toimub ning millal on see lapse elu ja tervist ohustanud. Lisaks väitis laps 11.01.2023, et ema ähvardab teda lastekodu ja politseiga. Eeltoodu on tõendamata. Miks peaks last ähvardama ema, kes iga nädalavahetus sõitis lapsega kuskile ja tegeles temaga. Tõendamata on samuti lapse väited, et ema on käskinud tal kodust ära minna, piiranud suhtlust koolikaaslastega ega luba käia huviringides. Laps käis huviringides. Kunstiringis käimine lõppes, sest lapse vanaema hakkas käima koolis. Ujumine jäi ära, sest lapse vanaema andis lapsele krõpsu, küülauguleiba ja kummikommi, mille tagajärjel olid lapsel probleemid seedimisega. Eluliselt usutav pole lapse vanavanemate väide, et kaebaja ei luba neil lapselapsega suhelda, sest kardab, et seeläbi võib tulla ilmsiks lapse väärkohtlemine. Lapsel oli telefon, ta käis iga päev koolis ning suhtles piiramatult väljapool kodu. Menetluses ei ole tõendatud, kuidas muutus olukord 13.01.2023 ehk mille tõttu tekkis just siis hädaolukord. Kohus oleks pidanud välja selgitama, miks tekkis vastustaja tegevuses viivitus 22.12.2022‒09.01.2023. Vastustajal oli kohustus vormistada lapse perekonnast eraldamine kirjalikult ning edastada vastav akt allkirja vastu lapsevanemale. Kohus jättis arvestamata kaebaja tõendid, et 22.12.2022 kodukülastuse ülevaadet ei koostatud. Kaebaja tõi välja dokumendi metaandmed, kust nähtus dokumendi loomise, mitte salvestamise aeg. Vastustaja lõi tõendi üksnes kohtumenetluse jaoks. Kodukülastus on menetlustoiming, mille tegemisel oleks tulnud kaebajale selgitada tema õigusi ja kohustusi ning võtta selle kohta allkiri. Samuti pidi kaebajal olema võimalus esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Kohtule esitatud akt on ilma igasuguste allkirjadeta. Suurem osa akti tekstist on kopeeritud hoopis lapse perekonnast eraldamise otsusest. Kohus arvestas vääralt kooli psühholoogi 2023. a maikuu kirjaga. See on koostatud peale vaidlustatud haldusakti andmist. Samuti tugines kohus alusetult maakohtu esialgse õiguskaitse määrusele nr 2-23-712. Määrus oli tehtud vaidlustatud haldusakti alusel. Lapse olukorda ei tõenda ka maakohtu 26.05.2023 määrus, millega kaebajat kohustati leidma endale
5(7)
3-23-348 pereterapeut ning alustama vägivallast loobumise nõustamisega. Kaebajal ei jäänud muud üle, sest kohtud usuvad lastekaitse paljasõnalisi väiteid. Psühhiaater ei tuvastanud kaebaja käitumises mingeid anomaaliaid. Halduskohus leidis õigusvastaselt, et ametnik võib haldusakti allkirjastada ka peale tööpäeva lõppu. Tööajal eraldamisega tegeleb kohalik omavalitsus, töövälisel ajal aga SKA. Seega on tegemist formaalse, kuid väga olulise rikkumisega.
6(7)
3-23-348
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.