X.X. kaebus Viru Vangla 14.10.2021. a käskkirja nr 63/879-1 ja 02.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/496-2 tühistamiseks Kaebaja/apellant – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14.09.2021 koostas Viru Vangla valvur ettekande nr 3-21-7002 (dtl 13), mille kohaselt 14.09.2021 kella 13.45 paiku avastati ja võeti ära Viru Vanglas viibivalt kaebajalt tema voodi ülemiselt narilt sama kuupäeva kandev ajaleht Õhtuleht, mis kuulus teisele kinnipeetavale. Lisaks võeti ülemiselt narilt ära ka kerra keeratult neli viiemeetrist lõnganööri tükki (dtl 13).
2.Viru Vangla tunnistas 14.10.2021. a käskkirjaga nr 6-3/879-1 (dtl 25–30) kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra p-de 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumises (keelatud on vallata teisele kinnipeetavale kuuluvaid esemeid, st antud juhul ajalehte) ning karistas teda noomitusega. Sama käskkirjaga tunnistas Viru Vangla kaebaja süüdi ka kodukorra p 7.1.2 rikkumises (kinnipeetavale on keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese, v.a esemed, mille on väljastanud vangla sihtotstarbeliselt kasutamiseks) ning karistas teda noomitusega.
3.Käskkirjast selgub, et kaebaja rikkumised on tõendatud ning tema väited, et rikkumisi ei esinenud, pole asjakohased. Viru Vangla leidis, et kohane on kaebajat karistada noomitusega, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi seoses analoogsete distsiplinaarrikkumistega kaebajal ei olnud.
4.Kaebaja esitas ülal viidatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale 15.11.2021 vaide (dtl 31–41), mille Viru Vangla jättis 02.02.2022. a vaideotsusega nr 6-12/496-2 (dtl 77–79) rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 07.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1–11) ja 05.08.2024 täiendava seisukoha (81–85). Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 14.10.2021. a käskkirja nr 6-3/879-1 ja 02.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/496-2. Kaebaja väitel määrati talle ühes käskkirjas kaks karistust ühel ja samal läbiotsimisel toime pandud väidetava rikkumise eest. Kaebaja sõnade kohaselt on vaidlusalune lõng olnud tema kambris juba seitse aastat ja seda nähtaval kohal. Kaebaja ei teadnud, et keelatud oli võtta ajalehte lugemiseks, samas kui vangla aktsepteeris 10 aastat seda, et kinnipeetavad andsid üksteisele ajalehti lugeda. Noomituse määramine oli ebaproportsionaalne karistus, vangla oleks pidanud piirduma vestlusega.
6.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a otsusega (dtl 87–96) kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus Viru Vanglaga, et tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-dest 1.12.19 ja 8.2.2 on keelatud ühel kinnipeetaval võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise kinnipeetava asju. See kehtib ka lühikeseks ajaks enda valdusesse teisele kinnipeetavale kuuluva ajalehe võtmise kohta. Halduskohus ei pidanud erinevalt kaebajast viidatud kodukorra punkte õigusselgusetuteks. Vangistusseaduse (VangS) § 30 kohaselt on kinnipeetaval õigus lugeda ainult vangla ja enda tellitud ajalehti ja ajakirju, mitte teise kinnipeetava tellitud ajalehti ja ajakirju. Halduskohus nõustus ka sellega, et kaebaja karistamine Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumise osas oli õiguspärane, sest kaebaja omas nelja viie meetri pikkust lõnganööri, mille omamine vastavalt viidatud kodukorra punktile on keelatud. Kahe valvuri seletustega on kinnitust leidnud asjaolu, et enne 14.09.2021 toimunud läbiotsimist kaebaja kambris lõnga ei olnud. Ühtlasi kinnitasid valvurid seda, et kui varasemate läbiotsimiste käigus oleks lõng leitud, oleks see ära võetud. Halduskohus märkis, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Kaebajat karistades ei ole rikutud topeltkaristamise keeldu. Määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased.
7.Kaebaja esitas 30.10.2024 Tartu Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse (dtl 97–110) Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et ta ei teadnud ja ei saanud aru, et kodukorrast tulenevalt on keelatud võtta lugemiseks teisele kinnipeetavale kuuluvat värsket ajalehte. Varasemalt ei ole vangla ajalehe lugeda võtmisest probleemi teinud. Kinnipeetav, kellelt ta ajalehe lugeda võttis, karistada ei saanud, kuigi tema pani samuti toime keelatud teo, milleks on isikliku ajalehe edasiandmine. Ka lõnga omamise osas ei saanud kaebaja aru, et see on keelatud, kuna Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 ei nimeta lõnga. Lõng oli seitse aastat kaebaja kambris nähtaval kohal ning vangla ei teinud sellest probleemi. Seega ei ole keelunorm õigusselge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
9.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras. Kuigi kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristust, on tegemist noomitusega, mis on VangS § 63 lg 1 järgi kergeim võimalik distsiplinaarkaristus, 1 millega ei kaasne täiendavat vabaduse piirangut.
11.Kaebaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole talle määratud karistus, s.o noomitus, proportsionaalne. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukorra p-d 1.12.19, 8.2.2 ja 7.1.2 ei ole õigusselged. Ühtlasi ei ole vangla kunagi mitte kedagi karistanud selle eest, et üks kinnipeetav on teisele andnud lugemiseks isikliku ajalehe, kuigi taoline kinnipeetavate vaheline tegevus on toimunud üle kümne aasta. Kaebaja kambris on ülemisel naril olnud lõngakera viimased seitse aastat ning enne 14.09.2021 aset leidnud läbiotsimiste käigus neid ära ei võetud. Järelikult pole tegemist keelatud esemega.
12.Halduskohus on õigesti Viru Vangla kodukorra p-dest 1.12.19 ja 8.2.2 järeldanud, et ühel kinnipeetaval on keelatud võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise kinnipeetava asja, seejuures ei oma tähtsust see, kui asi võetakse valdusesse lühiajaliselt. Asjaolu, et kodukorra viidatud punktid ei nimeta konkreetselt küll ajalehte kui keelatud eset, ei tähenda, et ajalehe üleandmine ja/või vastuvõtmine selliselt oleks lubatud. Ei ole mõeldav, et kodukorras oleks üles loetletud kõikvõimalikud esemed, mille enda valdusesse võtmine on keelatud. Õige on halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja võttis enda valdusesse teisele kinnipeetavale kuuluva ajalehe, pani ta toime distsiplinaarrikkumise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et varasem keelatud tegevuste lubamine või nendele reageerimata jätmine ei saa luua kinnipeetavale õiguspärast ootust, et keelatud tegevusega jätkamise eest karistust ei järgnegi. Ühtlasi ei tähenda kaebaja karistamine ja väidetavalt kaebajale ajalehe andnud teise kinnipeetava karistamata jätmine seda, et tegemist oleks ebavõrdse kohtlemisega vms. Käesoleval juhul ei ole arutluse all teise kinnipeetava karistamine või väidetav karistamata jätmine, vaid kaebajale määratud distsiplinaarkaristus.
13.Halduskohus leidis, et kaebajal oli keelatud omada kambris ka nelja viiemeetrist lõnganööri, sest tegemist on keelatud esemega Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole kinnipeetavale lubatud esemega. Ühtlasi ei ole õige kaebaja väide, et nimetatud kodukorra punkt oleks õigusselgusetu. Kaebaja viitab küll sellele, et see lõng on olnud tema kambris aastaid ilma, et läbiotsimiste käigus oleks seda ära võetud, kuid sellest ei järeldu, et kaebaja võiks keelatud eset omada või et olukorras, kus keelatud ese avastatakse, jäetakse see ikkagi kaebajale alles.
14.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti tõendeid hinnanud ja oluliselt kohtumenetluse normi rikkunud, nagu väidab kaebaja apellatsioonkaebuses. Ükski kaebaja poolt väljatoodud asjaolu ei viita sellele, et vangla oleks kaebajale distsiplinaarkaristust määrates rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, on vanglal võimalik valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel. Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus. VangS § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Viidatud sättest tulenevalt on käesolevaks ajaks kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustunud ega mõjuta enam kuidagi kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud
Vt RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 20; 16.02.2016, 3-3-1-62-15, p 14.
tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud tingimused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus.
17.Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot oma vanglasiseselt arvelt. Kuna ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuulub tagastamisele ka tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3. Vastavalt HKMS § 104 lg-le 8 lausele 2 võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada ka omal algatusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.