Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-590 30. september 2024 Maria Lõbus Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/879-1 ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 612/496-2 tühistamiseks Kaebaja – Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. oktoober 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla tunnistas 14. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/879-1 resolutsiooni punktiga 1 kinnipeetav Romeo Kalda (edaspidi kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumises ning karistas teda noomitusega. Käskkirja resolutsiooni punktiga 2 tunnistas vangla kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirjast nähtuvalt võeti 14. septembril 2021 kaebaja kambrist V813 voodi ülemiselt narilt ära 14. septembri 2021. a kuupäevaga ajaleht Õhtuleht, mis kuulus kinnipeetav M. Kasele, ning kerra keeratud neli lõnganööri, mis olid viie meetri pikkused. Kuna kaebaja kambrist leiti teisele kinnipeetavale kuuluv ajaleht, pani kaebaja ajalehe enda valdusesse võtmisega toime kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise. Vangla kodukorra sätetest ja seletuskirjast tuleneb täpselt ja selgelt, et üks kinnipeetav ei tohi teise kinnipeetava käest omandada asju ega hoida enda juures teise kinnipeetava asju. Kodukorra seletuskirjas selgitatakse punkti 8.2.2 kohta, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemete enda valdusesse saamiseks on keelatud. Kodukorra punkti 1.12.19 kohta märgitakse seletuskirjas, et kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja aineid omandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Neis selgitustes on üheselt ja selgelt rõhutatud ka valdusesse võtmise keelatust. Ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru enda teo keelatusest, sest kodukord ei tee ajalehtede osas erandit, st mistahes teise kinnipeetava eseme omandamine, vahendamine, valdamine ja laenamine on keelatud. Teo keelatus ei sõltu sellest, kas tegu on sama päeva või vanema ajalehega. Informatsiooni saamiseks on kinnipeetavatel võimalik lugeda vangla soetatud ajalehti ja isiklikke ajalehti. Ei ole võimalik ega ka vajalik kodukorras kehtestada esemete loetelu, mida kinnipeetavad üksteisele üle anda ja vastu võtta ei või. Kui kinnipeetavad võiksid enda isiklikke asju teistele kinnipeetavatele edasi anda, tooks see kaasa julgeolekuohu. Edasiantavatesse asjadesse saab peita keelatud esemeid ning nende kaudu pidada ebaseaduslikku kirjavahetust. Samuti põhjustab selline isiklike asjade edasiandmine järelevalve raskusi ja võimalikke ebaseaduslikke võlasuhteid. Kuivõrd vangla julgeolek on kaalukas väärtus, on selle ohtu seadmine läbi igasuguste esemete omandamise raske rikkumine. Vanglal tuleb anda selge signaal, et mistahes esemete ja ainete, olgu selleks siis kasvõi ajalehed, vahetamist vangla ei aktsepteeri. Seega on kaebajale karistuse määramine vajalik. Kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohane on kaebajat karistada noomitusega. See on piisav karistus, et kaebaja mõistaks enda rikkumise tõsidust ning teeks järeldused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Kuna kaebaja kambrist leiti neli viie meetri pikkust lõngast nööri, pani kaebaja toime kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise. Kuna kaebaja väitis, et lõng on olnud tema kambris vähemalt seitse aastat, võttis menetleja ütlused ametnikelt, kes tegid enne 14. septembrit 2021 kambris V813 viimased kolm läbiotsimist. Ükski ametnik ei kinnitanud kaebaja väidet, justkui oleks lõng kambris olnud juba varem. Vanglaametnikud otsivad kambreid läbi vähemalt kord kuus. Ei ole usutav, et seitsme aasta jooksul ei ole ükski vanglaametnik lõnga avastamise korral ära võtnud. Kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine ei eelda, et esemega peab olema võimalik tekitada vigastusi. Samas arvestades leitud nööride kogust ja pikkust, on ka nendest kahtlemata võimalik valmistada nöör, millega on võimalik vigastusi tekitada.
3-22-590 Nöörid ei ole ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne). Selliste esemete valdamist vanglas tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Keelatud esemetega seotud rikkumised on vanglas sagedased, mistõttu seesugusele rikkumisele reageerimata jätmisega annaks vangla kinnipeetavatele soovimatu signaali, et vangla justkui aktsepteeriks keelatud esemete omamist. Seega on kaebaja karistamine vajalik. Kuna kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete valdamise eest ei ole, on eesmärgipärane määrata karistuseks võimalikest karistusliikidest leebeim ehk noomitus. See on piisav karistus, et kaebaja saaks teha järeldusi edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks.
2.Kaebaja esitas 15. novembril 2021 vaide Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkirja peale. Kaebaja leidis, et käskkiri on õigusvastane, kaalutlusvigane, ebaproportsionaalne ja nõuetekohaselt motiveerimata. Vääralt on kohaldatud materiaalõigust ja eiratud on uurimisprintsiipi. Värske ajalehe teiselt kinnipeetavalt lugemiseks võtmine ei kvalifitseeru kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumisena. Need normid ei ole õigusselged. Kaebaja ei teadnud ega saanud aru, et keelatud on võtta teise kinnipeetava värsket ajalehte lugemiseks. Käskkirjas ei ole arvestatud kaebaja selgitusega, et eelneva kümne aasta jooksul pole vangla sellest probleemi teinud ning kaebaja ei tea kedagi, kes oleks selle eest karistada saanud. Kaebaja on arusaamisel, et sama päeva ajalehte võib lugemiseks võtta, kui selle samal päeval tagastad. Kaebaja sooviski ajalehte ainult lugeda ja selle samal päeval tagastada. Mingit kokkulepet kinnipeetav M. Kasega kaebaja poolt ajalehe omandamiseks polnud. Kaebaja palus distsiplinaarmenetluses eeltoodu kinnituseks võtta seletused kinnipeetav M. Kaselt, kuid menetleja ei teinud seda. Isegi kui nõustuda, et tegu oli rikkumisega, siis on määratud distsiplinaarkaristus ebaproportsionaalne ja ebavajalik. Käskkirjas on ebaõigesti leitud, et värske ajalehe lugemiseks võtmine oli vangla julgeolekut ohustav ja raske rikkumine. Vangla kaalutlus, et ajalehes võivad olla peidetud keelatud esemed, on ebaõige, sest kaebajalt ei ole Viru Vanglas 12 aasta jooksul keelatud esemeid leitud. Samuti on tõendatud, et Õhtulehe vahel ei olnud keelatud esemeid. Ka ei ole õige siduda seda juhtumit ebaseadusliku kirjavahetuse pidamisega. M. Kase ja kaebaja viibivad samas osakonnas ning saavad omavahel vabalt suhelda, mistõttu ei ole neil suhtlemiseks vaja kasutada ajalehte. Samuti on vangla ajalehte Postimees lubatud omavahel vahetada. Selles distsiplinaarasjas on asjakohatud ka viited järelevalve raskustele ja võlasuhetele. Seega ei nähtu kaalutlusi, et värske ajalehe paariks tunniks lugemiseks võtmine oleks raske rikkumine. Lõnga eest karistuse määramine ei ole vajalik ning karistamiseks puudub alus, sest lõng oli kaebaja valduses nähtaval kohal vähemalt seitse aastat ja vangla ei ole seda keelanud. Lõng oli vajalik, sest kaebaja parandas sellega villaseid sokke. Käskkirjast ei nähtu, miks eelistab menetleja valvurite selgitusi kaebaja väidetele. Liiatigi on valvurite seletused lubamatud tõendid, sest puudub menetleja kirjalik seletuste nõue (küsimused, millele valvurid on vastanud). Samuti ei saanud kaebaja läbi menetleja oma küsimusi valvuritele esitada, nt vangla poolt keelatuks loetud saapapaelte kohta, mida valvurid ei ole varasematel läbiotsimistel ära võtnud, kuigi on tõendamist leidnud, et need olid kaebaja kambris olemas vähemalt 25. juuni 2021. a seisuga. Lisaks, kuna valvurid ei kinnita üheselt, et seda lõnga ei ole varem kaebaja kambris olnud, siis tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine eeldab samuti selle tuvastamist, et esemega on võimalik tekitada vigastusi. Kodukorra punkt 7.1 sätestab, et VSKE §-s 641 nimetatud esemete kõrval keelatakse vangistusseaduse (VangS) § 15 lõike 4 alusel kinnipeetavatele VangS § 15 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastavad
3-22-590 järgmised esemed. Kodukorra seletuskirjas on punkt 7.1.2 otseselt seotud VSKE § 64 1 punktiga 1 ja on öeldud, et olemasolevat regulatsiooni täpsustatakse õigusselguse huvides. Lõnga ei ole kummaski normis nimetatud. Kaebajalt ära võetud lõng ei ole ohtlik ja sellega ei saa tekitada vigastusi: see läheb näppude vahel tõmmates hõlpsasti katki. Kaebaja ei ole sellest lõngast valmistanud kokkupunutud nööri ja see lõng ei ole ka koos ohtlik. Ei ole õiged vangla kaalutlused, et lõngast saab teha aasu ja riputuskonkse keelatud esemete peitmiseks nt ventilatsioonišahti ja WC-poti loputuskasti, sest kaebaja kambris ei ole WC-poti loputuskasti ega avatud ventilatsioonišahti. Käskkirjas ei ole arvestatud, et kaebajal ei ole vangistuses olnud keelatud esemeid, ta ei ole Viru Vanglas oldud 12 aasta jooksul olnud vägivaldne ega ennast vigastanud ega kuidagi olnud nööridega seotud. Käskkirjas on alusetult viidatud, justkui oleks varem kaebajaga läbi viidud vestlus seoses kolme rikkumisega. Mingeid rikkumisi ei ole kaebaja toime pannud ja nende ettekannete osas ei alustatud menetlust. Kaebaja karistamine noomitusega ei ole põhjendatud, vajalik ega eesmärgipärane. Piisanuks vestlusest, sest kaebaja vabandas ja tegi vajalikud järeldused oma selgitustes.
3.Viru Vangla jättis 2. veebruari 2022. a vaideotsusega nr 6-12/496-2 kaebaja vaide rahuldamata. Jääb arusaamatuks, kuidas jõuab kaebaja järeldusele, et kaaskinnipeetavalt värske ajalehe võtmine lugemiseks on lubatud tegevus, mis muutub keelatuks alles siis, kui ajalehte samal päeval selle omanikule ei tagastata. Kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2 keelavad selgelt kinnipeetaval võtta oma valdusesse asju teiselt kinnipeetavalt, seejuures ei oma tähtsust ajaline kestus, mil ese kinnipeetava valduses on olnud. Kodukord keelab ka teiselt kinnipeetavalt esemeid laenata ja ajutiseks kasutamiseks võtta. Vastasel juhul võiks kinnipeetav mistahes eseme omandamisel viidata sellele, et ta kavatses selle samal päeval kaaskinnipeetavale tagastada. Seega ei ole oluline, kas kaebajal oli plaanis ajaleht tagastada või mitte, kuivõrd see ei oleks tohtinud tema valduses üldse olla. M. Kase ütlused ei oleks kuidagi mõjutanud distsipliinirikkumise toimepanemise fakti ega kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa aidanud. Samuti ei oma tähtsust rikkumise kvalifitseerimiseks kodukorra punktide 1.12.19 või 8.2.2 järgi, millise konkreetse eseme või ainega tegu on. Seetõttu ei saa kaebajat vastutusest vabastada asjaolu, et ese, mis tema valdusest ära võeti, oli värske ajaleht. Põhjendamatu on kaebaja väide, justkui oleks vangla siiamaani aktsepteerinud kinnipeetavate vahelist isiklike ajalehtede vahetamist või sarnast tegevust. Kodukorra punkt 7.1.2 täpsustab VSKE § 64 1 punkti 1 eesmärgiga keelata kinnipeetavale VSKE § 641 punktis 1 nimetatuile küll sarnased esemed, kuid mitte üksnes põhjusel, et nendega on võimalik tekitada vigastusi, vaid sest need ohustavad ka muul viisil vangla julgeolekut. Kummaski normis toodud loetelu ei ole ammendav. Lõng on kahtlemata paelale sarnane ese, mistõttu ei ole ka seda lubatud kinnipeetaval omada. Juhul kui kaebajalt leitud lõngaga isegi ei ole võimalik kellelegi vigastusi tekitada, võib see julgeolekuohuks osutuda muul käskkirjas kirjeldatud viisil. See, et kaebaja kambris WC-loputuskast puudub, ei tähenda, et temale sellised esemed lubatud on. Menetluse materjalidest ei nähtu põhjust, miks tuleks vanglaametnike väited kahtluse alla seada, kuivõrd ei esine mõistlikku põhjust, miks annaksid ametnikud tõele mittevastavaid ütluseid. Kaebajal see-eest on selleks aga selge motiiv distsiplinaarvastutusest vabanemine. Samuti ei selgu vaidest, miks on vanglaametnike antud ütlused lubamatud tõendid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt menetlustoiming protokollitakse muu hulgas siis, kui toimingu sisu on ütluse andmine haldusorganile. HMS § 18 lõige 2 sätestab, et protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid; 3)
3-22-590 menetlustoimingu eesmärki; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust. Vangla hinnangul vastavad menetluse käigus koostatud toimingute protokollid eeltoodud nõuetele.
4.Kaebaja esitas 7. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkirja ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et jääb kõikide distsiplinaar- ja vaidemenetluses esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja osutas täiendavalt sellele, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõikes 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõttega ja VangS § 63 lõike 3 teise lausega, sest ühe ja sama distsipliinirikkumise eest on kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Kaebajale määrati ühes käskkirjas kaks karistust ühel ja samal läbiotsimisel toime pandud väidetava rikkumise eest. Kohtupraktikas on leitud, et läbiotsimisel leitud erinevate esemete kogumi eest võib määrata vaid ühe karistuse ning see, milliseid erinevaid esemeid kinnipeetav valdas, on oluline vaid rikkumise raskuse hindamisel ja karistuse määramisel.
5.Vastustaja palus 20. jaanuari 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märkis, et jääb 14. oktoobri 2021. a käskkirjas ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja väide ühe teo eest topeltkaristamise kohta ei vasta tegelikkusele. Esimesel juhul karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise eest põhjusel, et kinnipeetaval on keelatud omandada teiselt kinnipeetavalt esemeid, praegusel juhul oli tegemist teisele kinnipeetavale kuuluva ajalehega. Teisel juhul karistati kaebajat kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest, kuna tema kambrist leiti keelatud esemed neli viie meetri pikkust lõngast nööri. Tegemist on eraldi rikkumistega ja vanglal oli õigus nende eest kohaldada eraldi karistusi.
Kaebaja esitas 5. augustil 2024 täiendava seisukoha.
On jäänud kõrvaldamata kahtlus, et vaidlusalune lõng oli kaebaja kambris juba seitse aastat. Lõng oli kerra keeratud ja nähtaval kohal (ülemise nari peal). Valvurid on menetlejale väitnud, et ei ole näinud ega märganud varasematel läbiotsimistel seda lõnga, mis aga ei lükka ümber kaebaja väidet, et vaidlusalune lõng oli kaebaja kambris juba seitse aastat. Distsiplinaarmenetluses tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 14. septembri 2021. a läbiotsimisel võeti lõngaga samast kohast ära ka üks katkine saapapael, kuid teine terve saapapael jäeti alles, kuigi ka see on kodukorra järgi keelatud ese. Kaebaja andis ise terve saapapaela menetlejale välja. Peale seda lõpetati kohe menetlus saapapaela osas. Sellega vältis menetleja valvuritele ebameeldiva küsimuse esitamist, kas varasematel läbiotsimistel olid saapapaelad kambris ja miks neid siis ära ei võetud. Sellise käiguga võeti kaebajalt võimalus tõendada, et valvurid ei ole varasematel läbiotsimistel saapapaeltele ja lõngale tähelepanu pööranud ning neid ära võtnud. Õhtulehe osas on asjas tegu ka ebavõrdse kohtlemisega, sest kinnipeetav M. Kaset ei karistatud, kuigi ka tema võttis kaebajalt vastu värske Postimehe. Kodukorras ei ole välja toodud, et ajalehti ei tohi võtta lugemiseks. Vastustaja moodi kodukorda tõlgendades võib jõuda järeldusele, et keelatud on ka kinnipeetavate vaheline kirjavahetus, kuna paberit, ümbrikku ja postmarki ei tohiks ka saata teisele kinnipeetavale ja vastu võtta kirja. Praktikas aga see nii ei ole ja ka ajalehtede osas see nii ei olnud. Kaebaja sai alles selles distsiplinaarmenetluses esimest korda teada (nagu ka kõik teised osakonnas viibivad kinnipeetavad), et ajalehe lugemiseks võtmine on keelatud. Kaebaja leiab, et selle eest karistuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Vangla sai aru, et kaebaja ega teised kinnipeetavad ei teadnud, et vangla oli otsustanud
3-22-590 kümme aastat hiljem kodukorra tõlgendamise praktikat muuta. Sellisel juhul oleks vangla pidanud piirduma selgitustega ja karistust mitte määrama.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Vaidluse all on, kas on õiguspärane kaebajale Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkirjaga distsiplinaarkaristustena noomituse määramine Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise eest ning noomituse määramine Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest.
8.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. I
9.Viru Vangla karistas kaebajat Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise eest, kuna kaebaja kambrist leiti 14. septembril 2021 teise kinnipeetava M. Kase ajaleht.
10.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada esemeid ja aineid teistelt kinnipeetavatelt. Eesti Keele Instituudi loodud sõnaveebi kohaselt on sõnal „omandama“ järgmised tähendused: midagi endale omandiks soetama või saama; midagi oma valdusse võtma; (omandi)õigusi saama. 1 Seega on kodukorra punkti 1.12.19 kohaselt muu hulgas keelatud teise kinnipeetava asja enda valdusesse võtmine ning tingimata ei pea tegu olema omandiõiguse üleminekuga. Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 1.12.19 kohta selgitatud järgmist: „Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamisega muutub kontrolli teostamine raskendatuks või isegi võimatuks, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht. Samuti võivad olla edasiantavasse või vahendatavasse esemesse peidetud keelatud esemed, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu.“ Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.2 järgi on kinnipeetaval keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot). Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 8.2.2 kohta selgitatud järgmist: „VSKE § 57 lõike 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemeid enda valdusesse saada on keelatud.“
11.Eeltoodust ilmneb selgelt, et ühel kinnipeetaval on keelatud võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise kinnipeetava asja. Seejuures ei tee kodukorra sätted ega selle seletuskiri vahet, kui pikaks ajaks asja enda valdusesse võetakse keelatud on asja enda kätte võtta ka lühikeseks perioodiks. Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited selle kohta, et ta oli ajalehe enda kätte võtnud ajutiselt ja soovis selle samal päeval M. Kasele tagastada. Ka selline ajutine asjade enda valdusesse võtmine on keelatud.
12.Samuti ilmneb eeltoodust selgelt, et keelatud on enda valdusesse võtta teise kinnipeetava ükskõik millist asja. Erandid kehtivad ainult neile kinnipeetavatele, kes soovivad kasutada kambrikaaslase televiisorit või raadiot. Seega on kodukorra ja selle seletuskirja põhjal selge, et kinnipeetav ei tohi enda valdusesse võtta ka teise kinnipeetava isiklikku ajalehte. Asjaolu, et kodukorra punktides 1.12.19 ja 8.2.2 ei ole eraldi nimetatud ajalehte, ei tähenda, et kaebajal oli õigus seda teise kinnipeetava käest võtta. Ei ole mõeldav, et kodukorras loetletakse üles kõikvõimalikud erinevad esemed, mille enda valdusesse võtmine teiselt kinnipeetavalt on keelatud.
13.Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et ajalehel on ainult informatsiooniline väärtus ja tegu ei ole esemega, mille valdamise eest saaks määrata distsiplinaarkaristuse. Nagu kohus eespool selgitas, siis keelavad Viru Vangla kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2 selgelt võtta enda valdusesse teise kinnipeetava ükskõik millist asja, sõltumata selle asja olemusest ja väärtusest.
14.Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, et vastustaja moodi kodukorda tõlgendades võib jõuda järeldusele, et keelatud on ka kinnipeetavate vaheline kirjavahetus, kuna paberit, ümbrikku ja postmarki ei tohiks ka saata teisele kinnipeetavale ja vastu võtta kirja. Kohus märgib, et VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ning kodukorra sätteid tuleb tõlgendada selle regulatsiooniga kooskõlas, st kinnipeetaval on lubatud kirjavahetuse pidamise raames edastada selleks vältimatuid esemeid (paber, ümbrik, postmark) ja kirja adressaadil on õigus neid esemeid vastu võtta. VangS ega ükski muu õigusakt ei näe aga ette, et kinnipeetavatele peab olema tagatud võimalus vahetada omavahel isiklikke ajalehti. VangS § 30 kohaselt on kinnipeetaval õigus lugeda ainult vangla ja enda tellitud ajalehti ja ajakirju, mitte teise kinnipeetava tellitud ajalehti ja ajakirju.
15.Kohus on seisukohal, et kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2 on piisavalt õigusselged ning kaebajale pidi neid sätteid lugedes olema arusaadav, et ta ei tohi kaaskinnipeetava isiklikku ajalehte ka lühiajaliselt lugemiseks enda valdusesse võtta. Kuna kaebaja siiski võttis
14.septembril 2021 kaaskinnipeetava ajalehe enda valdusesse, pani ta sellega toime kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 süülise rikkumise.
16.Kaebaja väited selle kohta, et varasema kümne aasta jooksul pole vangla sellest probleemi teinud, kui kinnipeetav on teise kinnipeetava isikliku ajalehe lugemiseks võtnud, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile, kus vangla oleks kinnipeetava valdusest avastanud teise kinnipeetava isikliku ajalehe, kuid oleks sellele reageerimata jätnud. Asjaolu, et selline isiklike ajalehtede laenutamine võis toimuda vanglaametnike teadmata, ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka tema võis nii teha ja selle eest distsiplinaarkorras mitte karistada saada.
17.Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet, et teda on M. Kasega võrreldes ebavõrdselt koheldud, sest M. Kaset ei karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta võttis
3-22-590 kaebajalt vastu ajalehe Postimees. Kaebaja on vaides ise täpsustanud, et tegu oli värske vangla tellitud ajalehega Postimees. Järelikult ei olnud Postimees kaebaja isiklik ajaleht, vaid tegu oligi kõigile kinnipeetavatele lugemiseks mõeldud ajalehega. Seega ei ole kaebaja ja M. Kase teod samaväärsed ning väide ebavõrdse kohtlemise kohta on alusetu.
18.Kohus leiab, et uurimispõhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, et vangla ei võtnud M. Kaselt seletusi. Kaebaja soovis M. Kase seletustega tõendada seda, et kaebaja võttis ajalehe ainult lugemiseks ja soovis selle samal päeval tagastada ning nii oli kaebaja ka varem toiminud. Kohus on juba eespool selgitanud, et kaebajal oli keelatud võtta M. Kase ajalehte ka ainult lühiajaliselt lugemiseks ning kaebaja vastutust ei välista see, et ta plaanis ajalehe samal päeval tagastada. Oluline on see, et kaebaja valdusest leiti 14. septembril 2021 kaaskinnipeetava ajaleht, ning mingit tähtsust ei oma see, kui pikaks ajaks pidi leht kaebaja ja M. Kase kokkuleppe kohaselt kaebaja valdusesse jääma ning kas kaebaja plaanis ajalehe tagastada. Seetõttu puudus vajadus kaebaja väidete tõendamiseks M. Kaselt seletusi võtta. II
19.Viru Vangla karistas kaebajat Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest, kuna kaebaja kambrist leiti 14. septembril 2021 neli viie meetri pikkust lõnganööri.
20.Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.2 sätestab, et VSKE §-s 64 1 nimetatud esemete kõrval keelatakse VangS § 15 lõike 4 alusel kinnipeetavatele VangS § 15 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael. Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 7.1.2 kohta selgitatud järgmist: „Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada (sh lühikestest nööridest, paeltest jm) riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne).“
21.Kohus leiab, et lõng kuulub kodukorra punktis 7.1.2 nimetatud esemete hulka, sest tegu on paelaga sarnase esemega. Seega on lõng vanglas kinnipeetavatele keelatud ese. Kaebaja väited selle kohta, et lõng oli talle vajalik, ei muuda lõnga talle lubatavaks. Kodukorra punkt 7.1.2 on piisavalt õigusselge.
22.Vangla on õigesti leidnud, et kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine ei eelda selle tuvastamist, et seal nimetatud esemega on võimalik tekitada vigastusi. Vigastuste tekitamise eeldus on oluline VSKE § 641 punkti 1 puhul, kuid kodukorra punkti 7.1.2 ei tule tõlgendada VSKE § 641 punktist 1 lähtuvalt. Kodukorra punkt 7.1.2 on eraldiseisev õiguslik alus, mis on selle punkti sõnastusest ja seletuskirjast nähtuvalt kehtestatud VSKE § 64 1 punktis 1 nimetatud keelatud esemete loetelu täiendamiseks, et keelata ka esemed, millega ei pruugi olla võimalik tekitada vigastusi, ent mis on vanglas vaja keelata muul põhjusel. Kodukorra punkt 7.1.2 on kehtestatud VangS § 15 lõike 4 alusel, mitte VSKE § 64 1 punkti 1 alusel. VangS § 15 lõikest 4 tuleneb, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid,
3-22-590 mis ei ole VSKE-s toodud keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lõike 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kodukorra seletuskirjast nähtuvalt on paelad ja muud sarnased esemed (sh lõng) keelatud, sest need ohustavad vangla julgeolekut ka siis, kui neid ei ole võimalik vigastuste tekitamiseks kasutada. Seega pole kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täidetuks lugemise puhul olulised kaebaja väited selle kohta, et temalt ära võetud lõngaga ei saa vigastusi tekitada. Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et tema kambris pole avatud ventilatsioonišahti ega WC-poti loputuskasti, kuhu saaks lõngast tehtud aasade ja konksudega keelatud esemeid peita. Viru Vangla kodukord on kehtiv haldusakt ja täitmiseks kohustuslik kõikidele kinnipeetavatele, sh kaebajale. Kaebaja ei saa nõuda, et tema puhul loetaks lõng lubatavaks esemeks, sest tal ei ole võimalusi seda keelatud otstarveteks kasutada. Lõng on ka kaebaja jaoks keelatud ese, sõltumata sellest, kas tal on kavatsusi või võimalusi seda keelatud eesmärgil kasutada.
23.Kaebaja on väitnud, et lõng oli tema kambris nähtaval kohal (ülemise nari peal) vähemalt seitse aastat ja valvurid ei ole varasemate läbiotsimiste käigus seda ära võtnud. Kaebaja leidis, et seda väidet kinnitab ka asjaolu, et kaebaja kambris on lõngaga samas kohas olemas olnud ka saapapaelad, mis on keelatud esemed ja mille olemasolust on vanglaametnikud teadlikud olnud, kuid pole neid läbiotsimiste käigus ära võtnud. Alles 14. septembri 2021. a läbiotsimisel võeti lõngaga samast kohast ära üks katkine saapapael, kuid terve saapapael jäeti alles, kuigi ka see on keelatud ese. Kaebaja leiab, et kui varasemate läbiotsimiste käigus pole saapapaelu ära võetud, pole järelikult ka lõnga ära võetud. Vastustaja võttis distsiplinaarmenetluses seletused kahelt valvurilt, kes olid teinud enne 14. septembrit 2021 kaebaja kambris kolm viimast läbiotsimist. Vastustaja on kohtule esitanud seletuste võtmise kohta 11. ja 12. oktoobril 2021 koostatud menetlustoimingu protokollid. Kohtu hinnangul on tegu lubatud tõenditega, sest menetlustoimingu protokollide koostamisel on järgitud HMS § 18 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Protokollidest saab selgelt aru, millisele küsimusele on valvurid vastanud (s.o kas nad on näinud enne 14. septembrit 2021 toimunud viimase kolme läbiotsimise käigus kaebaja kambris V813 lõnga). Vanemvalvur U. Võhma selgitas, et nii palju, kui tema on kambrisse V813 sattunud läbiotsimiste, loenduste või muude käikude raames, ei mäleta ta mingisuguseid lõngasid. Valvur A. Roosimägi, kes osales 14. septembri 2021. a läbiotsimisel, selgitas, et ta tegi ka 6. juunil 2021 ja 10. augustil 2021 kambris V813 läbiotsimisi ning nende läbiotsimiste käigus ei näinud ta kusagil seda lõnga, mis 14. septembril 2021 ära võeti. A. Roosimägi kinnitas, et kui ta oleks varasemate läbiotsimiste käigus selle lõnga leidnud, oleks ta selle ära võtnud. Seega on U. Võhma ja A. Roosimägi selgelt kinnitanud, et enne 14. septembrit 2021 kaebaja kambris toimunud viimase kolme läbiotsimise käigus nad mingit lõnga kaebaja kambris ei näinud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust valvurite seletuste usaldusväärsuses kahelda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka võimalust, et valvuritele oleks nende läbiotsimiste käigus jäänud märkamatuks väidetavalt ülemisel naril asunud lõng. Kui valvurid suutsid lõnga leida ülemiselt narilt 14. septembri 2021. a läbiotsimise käigus, oleksid nad selle olemasolu korral leidnud ülemiselt narilt ka varasemate läbiotsimiste käigus. Seega tõendavad valvurite seletused, et kaebaja kambris enne 14. septembrit 2021 kõnealust lõnga ei olnud. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et kaebaja kambris olid nende keelatusest ja valvurite teadmisest hoolimata vähemalt alates
25.juunist 2021 saapapaelad, mis võeti ära alles 2021. a septembris ja oktoobris. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et valvurid on eitanud, et enne 14. septembrit 2021 olid kaebaja kambris saapapaelad, ja väitnud, et nad ei olnud nende olemasolust teadlikud. Seega
3-22-590 ei ole vangla enda eksimust seoses saapapaeltega eitanud ning valvurid ei ole andnud saapapaelte kohta seletusi, mis võiksid ka lõngaga seonduvalt antud seletuste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Sellest aga, et vangla oli saapapaelte osas eksinud, ei saa automaatselt järeldada, et vangla eksis ka lõnga osas. Nagu öeldud, on valvurid selgelt öelnud, et enne 14. septembrit 2021 nad lõnga kaebaja kambris ei näinud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Kaebaja väidete usaldusväärsust kahandab aga asjaolu, et ta on ilmselgelt huvitatud distsiplinaarkaristuse vältimisest.
24.Kuna kaebaja valdas oma kambris lõnga, pani ta sellega toime Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 süülise rikkumise. III
25.Kohus leiab, et kaebaja väited topeltkaristamise keelu rikkumise kohta on alusetud. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat oleks ühe ja sama teo eest korduvalt karistatud. Kaebaja on oma erinevate tegudega toime pannud erinevate Viru Vangla kodukorra punktide rikkumised: teise kinnipeetava ajalehe valdamisega pani kaebaja toime kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise ning lõnga valdamisega pani kaebaja toime kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise. Asjaolu, et kaebaja rikkumised avastati ühe ja sama läbiotsimise käigus, ei muuda neid üheks rikkumiseks. Seetõttu on vangla õigesti käsitlenud kaebaja kahte erinevat tegu kahe erineva distsiplinaarsüüteona ning määranud nende eest kaks eraldi karistust.
26.Kohtu hinnangul on 14. oktoobri 2021. a käskkirjas ära näidatud kaalutlused, miks on vaja kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Samuti on distsiplinaarkaristuste valikut põhjendatud piisavalt ja asjakohaselt. Seejuures on arvestatud, et kaebajal ei olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaebajale määrati mõlema rikkumise eest karistuseks kõige leebemad karistused noomitused. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleksid noomitused ebaproportsionaalsed karistused. Vangla on käskkirjas selgitanud, kuidas teiselt kinnipeetavalt ajalehe saamine ning lõnga valdamine võivad ohustada vangla julgeolekut. Seejuures ei ole määravat tähendust sellel, kas konkreetsetel juhtumitel vastavad ohud ka tegelikult realiseerusid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda distsiplinaarkorras ei karistataks, vaid piirdutaks vestlusega ning seetõttu ei ole määravat tähendust sellel, kas menetleja oli juba varem võimalike rikkumistega seoses kaebajaga vestlusi läbi viinud. Vanglal on õigus kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada ka siis, kui vestlust pole eelnevalt läbi viidud. IV
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkiri ja 2. veebruari 2022. a vaideotsus on õiguspärased, nendest ei nähtu kaalutlusvigu ning need on piisavalt põhjendatud. Seega leiab kohus, et nende tühistamiseks ei ole alust. Kaebus jääb rahuldamata.
28.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3-22-590
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.