Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 22.01.2025, Tartu 3-24-3198 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 19.08.202412.09.2024 öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga S1 eluosakonnas (mustus) Tartu Halduskohtu 20.01.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.-i määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 20.01.2025. a määrus osas, millega esitatud hüvitamiskaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
2.Ülejäänud osas jätta halduskohtu 20.01.2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla jättis 20.11.2024. a otsusega nr 1-13/24/529-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutas öörahu häiritust kuni 19.08.2024 ja 24.-25. augusti 2024. a öösel. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes S1 osakonnas ajavahemikul 31.07. kuni 09.10.2024. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 12.09.2024, siis saab tema taotlus puudutada perioodi 31.07. kuni 12.09.2024. Kaebaja taotlus on osaliselt kattuv tema varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotlustega. Olukorras, kus vangla on kahjunõude sisuliselt läbi vaadanud ja selliste asjaoludega seonduvalt on tema hüvitamisnõue ka juba kohtumenetluses, siis ei saa sama ajaperiood olla uuesti kaebaja hüvitamisnõude aluseks. Tartu Vangla viitab oma varasematele otsustele ning haldusasjale nr 3-24-2927. Kaebaja väited öörahu rikkumise ja ametnike provotseeriva käitumise osas on üldsõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi sündmust, mille aset leidmist oleks vanglal võimalik tagantjärele kontrollida. Vangla praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja püüavad isikuga rääkides veenda, et viimane sellise tegevuse lõpetaks. Paraku on ametnikel väga
piiratud võimalused takistada sellist tegevust lõhkuja enda isikust sõltumata. Kaebaja ei ole esitanud alates 31.07.2024 vanglale avaldusi seoses öise lärmi ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega on üldsõnalised. Vanglas koristatakse regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu võib olla osakonnas ebameeldivat lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist koristatakse alati ära ka nende kasutuses olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei ole kaebaja alates 31.07.2024 esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna koristamist. Ka kaebaja enda käitumine ei ole samuti kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.
2.X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kurdab, et perioodil 19.08.2024-12.09.2024 purjus isikud karjusid ja lõhkusid öösel ning lõhnasid rooja järgi Tartu Vangla S1 eluosakonnas. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot.
3.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 25.11.2024 ja esitas kohtule 20.11.2024. a otsuse nr 1-13/24/529-2.
4.Tartu Halduskohus tagastas 20.01.2025. a määrusega esitatud hüvitamiskaebuse, jättis kaebaja poolt tasutud riigilõivu tema enda kanda ja jättis X.X.-i muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.
4.1.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 12.09.2024 esitatud kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga perioodil 19.08.2024-12.09.2024.
4.2.Kohus peab vajalikuks märkida, et seoses öörahu häirimisega ja lõhnahäiringutega (mustus) on varasemalt kaebaja juba esitanud kohtule kaebusi asjades nr 3-24-2927 ja nr 3-24-3085. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses (3-24-3085 pole veel jõustunud ja 3-24-2927 on kohtu menetluses).
4.3.Öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024 võis kaebaja öörahu olla mõningatel öödel häiritud ning et ta pidi vahepeal taluma kainenema toodud isikutest tulenevat ebameeldivat lõhnahäiringut ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul ning tegemist ei ole selliste ebameeldivustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja on ka ise käitunud viisil, mis põhjustas tõenäoliselt teistele isikutele olulisi heli- ja lõhnahäiringuid (vt Tartu Vangla 20.11.2024. a otsust nr 1-13/24/529-2 ja seal viidatud ettekandeid).
5.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle
võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt RKHK 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 4 1 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tekitada teatud lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab 20.11.2024. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Halduskohtul puudub alus vangla väidete tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka konkreetseid intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või tegevusetuse õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud vanglale alates 31.07.2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes välja toodud asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
4.4.Kirjeldatu alusel tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
4.5.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja ülejäänud taotlusi ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata (valvekaamerate salvestuste väljanõudmine, istungitaotlus).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X.X. esitas 20.01.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta märkis, et vaidlustab halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta ja leidis, et kaebus on alusetult tagastatud ning enne tagastamist ei oleks pidanud nõudma riigilõivu tasumist. Menetlusõiguse oluline rikkumine on see, kui pärast riigilõivu tasumist kaebus tagastatakse, aga raha tagasi ei maksta. Öörahu häirimine kehtib vanglas tänapäevani ja purjus inimesed lõhuvad ning sektor haiseb kogu aeg. Sellisel juhul ei ole tegemist väheintensiivne riivega. Kohus oleks saanud tuvastada ka õigusvastasuse või teha ettekirjutuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et esineb alus tagastada esitatud hüvitamiskaebus ka kui korduv kaebus, viidates haldusasjadele nr 3-24-2927 ja nr 3-24-3085 ning leides, et kaebajal on kaebuses kirjeldatud probleemidega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas kohtumenetlus juba käimas. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole haldusasjas nr 3-24-3085 kaebust esitanud X.X.. Tegemist on J. Laineste kaebusega Tartu Linnavolikogu otsuse tühistamiseks. Seda, millist haldusasja võis halduskohus tegelikult silmas pidada, ei ole võimalik vaidlusalusest määrusest välja lugeda. Haldusasjas nr 3-24-2927 on X.X. esitanud kaebuse Tartu Vanglalt kahjuhüvitise
väljamõistmiseks seonduvalt öörahu häirimise ja lõhnahäiringutega ja see on halduskohtu menetluses, kuid tegemist ei ole HKMS § 121 lg 1 p 3 mõistes kaebusega, mis oleks esitatud käesoleva haldusasjaga võrreldes samal alusel. Käesolevas haldusasjas on halduskohtule esitatud kaebus Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks seonduvalt perioodiga 19.08.12.09.2024. Haldusasjas nr 3-24-2927 on vaidlusaluseks perioodiks 31.07.-14.08.2024. HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kui esitatud hüvitamiskaebused puudutavad erinevaid ajaperioode, siis ei ole tegemist samal alusel esitatud hüvitamiskaebustega. Seega leidis halduskohus vaidlustatud määruses ebaõigesti, et kaebajal on käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses kirjeldatud probleemidega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohtumenetlus juba käimas ja tegemist on korduva kaebusega. Eeltoodut arvestades puudus halduskohtul alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
8.Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 20.01.2025. a määruse osas, millega esitatud hüvitamiskaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
9.Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu 20.01.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
10.Mis puudutab kaebaja poolt tasutud riigilõivu tema enda kanda jätmist ja kaebaja muude menetluslike taotluste läbi vaatamata jätmist, siis on halduskohtu vaidlusalune määrus põhjendatud ka nimetatud osas. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv siis, kui kohus kaebuse tagastab, välja arvatud juhul, kui kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastas halduskohus esitatud hüvitamiskaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mistõttu HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt sellisel juhul tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata. Olukorras, kus halduskohus tagastab kaebuse, puudub kohtul vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi ning kohus võis jätta need taotlused läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.