Kohtuasja number
3-24-3198
Määruse kuupäev
20.1.2025
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024 öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga S1 eluosakonnas (mustus)
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3-24-3198 ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega on üldsõnalised. Vanglas koristatakse regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu võib olla osakonnas ebameeldivat lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist koristatakse alati ära ka nende kasutuses olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei ole kaebaja alates 31. juulist 2024 esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna koristamist. Ka kaebaja enda käitumine ei ole kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.
3-24-3198 RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tingida teatud lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab 20. novembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Halduskohtul puudub alus vangla väidete tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka konkreetseid intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või tegevusetuse õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud vanglale alates 31. juulist 2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes välja toodud asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
3-24-3198
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.