A.N-i kaebus Tallinna Vangla kodukorra muutmise peale
Menetlusosalised
Kaebaja A.N Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta A.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Jätta A.N-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktor muutis 29.10.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/79 Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1-/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja vanglas tervishoiu korraldamist puudutavates küsimustes.
2.A.N esitas Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile 07.11.2024 vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles viitas kodukorrale ja selle seletuskirjale ning esitas mitmeid küsimusi, mille kohta soovis selgitusi. Samuti soovis ta, et talle tutvustaks kodukorra lisa nr 10.
3.Tallinna Vangla andis 08.11.2024 kirjaga avaldajale 10-päevase tähtaja kõrvaldada vaide puudused. Tal tuli märkida, kas ta on esitanud vaide või selgitustaotluse. Vaide esitamise korral pidi avaldaja märkima, millist konkreetset kodukorra punkti ta vaidlustab ning selgitama, kuidas see punkt tema õigusi rikub ja mida ta selle punkti osas vaidega taotleb. Kuna A.N vangla määratud tähtajaks vaide puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tallinna Vangla
3-24-3356 direktor 28.11.2024 kirjaga vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult.
4.A.N esitas 12.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitab kodukorrale ja selle seletuskirjale ning toob välja 07.11.2024 vaides Tallinna Vanglale esitatud ebaselgused ja küsimused. Samuti osutab kaebaja vangla töö korraldamises esinevatele puudustele (vaimselt haigetest isikutest kinnipeetavatele tekkivad häiringud ja ohud) ja teadmatusele, kelle poole nendega seoses pöörduda. Lisaks toob kaebaja välja, et tal on jalad paistes, kuid ta jäeti vanglas ravita.
5.Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2025 määrusega kaebus käiguta osas, milles kaebaja väidab, et ta jäeti ravita (resolutsiooni p 1), ja tagastas ülejäänud osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2). HMS § 79 lg 1 p 2 näeb ette, et vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Vangla tagastas vaide selle sätte alusel õiguspäraselt. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et vaie oli tegelikult puudusteta või et ta on puudused tähtaegselt kõrvaldanud. Vaides käsitletud küsimustes kaebusega halduskohtu poole pöördumine ei ole lubatav, sest kaebajal on läbimata vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-s 5 sätestatud kohtueelne menetlus. Lisaks vaides käsitletule on kaebaja osundanud kaebuses ka muudele vangla tegevuse korraldamisel tema hinnangul esinevatele puudustele (vangla ei suuda kaebaja arvates kõrvaldada vaimselt haigetest kinnipeetavatest teistele kinnipeetavatele tekkivaid häiringuid ja ohtusid ning pole selge, kelle poole sellega seoses pöörduda). Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks ka selles osas läbinud enne kaebusega kohtu poole pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastada. Kaebus tuleb ravist ilmajätmise väiteid puudutavas osas jätta käiguta.
6.A.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse peale. Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse. Ta esitas vangla direktorile vaide vormil vaide. Kaebaja ei pidanud vajalikuks vastata vaide puuduste kõrvaldamise kirjale, kuna see sisaldas vangla juristi üleolevat juriidikat. Kaebaja ei ole juriidikas tugev. Kaebaja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on maksejõuetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtule on arusaadav kaebaja tahe esitada määruskaebus, mis sisaldab taotlust, et halduskohtu määrus tühistataks kaebuse tagastamist puudutavas osas ja asi saadetaks esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on selles osas seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata.
8.Kuigi määruskaebusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi taotluse (täidetud) vorm, ei ole A.N ringkonnakohtult riigi õigusabi andmist taotlenud. Ilmselt on kaebaja selle täitnud seetõttu, et halduskohus edastas kaebajale riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamiseks vale vormi1. Ringkonnakohus mõistab kaebaja tahet nii, et ta on soovinud vormi täitmisega anda ülevaate oma majanduslikust olukorrast riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärgil. Ringkonnakohtul ei ole aga vaja kaebaja majanduslikku
Õige vorm on kättesaadav kohtu veebilehel www.kohus.ee: Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta
2(4)
3-24-3356 seisundit hinnata, sest määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9) ning tagastamata jäänud osas kaebuse pealt riigilõivu tasumisest vabastamine on esimese astme kohtu pädevuses.
9.Halduskohtu määrus kaebuse osalise tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja ei ole siinses asjas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seetõttu oli kaebuse tagastamine HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.
10.VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (nt jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.
11.Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku vaie kohustuslikus kohtueelses menetluses. Vaide läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi vaide käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad vaides ka tegelikult olema selle lahendamist takistavad puudused. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab vaide läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab vaide sisulist lahendamist. Vaiet ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis vaide käiguta jätmisel ekslikult, et vaie on puudusega. (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 20 ja asjas nr 3-3-1-34-13, p 8–9; Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012 otsus asjas nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177).
12.Siinsel juhul ei olnud A.N-i esitatud pöördumisest tõepoolest aru saada, kas ta soovis algatada vaidemenetlust. Pigem nähtus kinnipeetava pöördumise sisust, et talle tekitas muret teadmatus, kelle poole on võimalik pöörduda juhtumil, kui on tervisemure või kui kinnipeetavat ohustab teine vaimse tervise probleemidega kinnipeetav. Avaldaja palus anda selgitusi sätete täpse sisu kohta ning saata talle kodukorra lisa 10, mida käskkirjaga muudetakse. Ta viitas ka sellele, et on jäänud ravita (kaebuse tagastamise määrus seda ei puuduta, selles osas on kaebus jäetud käiguta ning kaebajal on võimalik kohtumenetlust jätkata, kõrvaldades kaebuse puudused). Pöördumine ei sisaldanud vaide esitaja selgelt väljendatud nõuet, mis oleks menetletav vaidemenetluses (HMS § 76 lg 2 p 5). Avaldaja märkis: Taotlus. Palun selgust ja täpsustust vaides märgitud muudatuste kohta. Lisa 10 tutvustamist ja selgitust vastutuse osas tervisehäirete korral (s.t kes konkreetselt vastutab abi andmise eest, nt arst? pereõde? valvur jne). Vangla viitas põhjendatult, et kui avaldaja soovib esitada vaiet, tuleb ära näidata konkreetne punkt, mida vaidlustatakse, ning seostada seda avaldaja enda õiguste rikkumisega. Seega ei võimaldanud avalduses esinenud puudused vaidemenetlust läbi viia ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuli vaide menetlusse võtmisest keelduda. Vangla ei andnud avalduse puuduste kõrvaldamise kohta selgitusi ülemäära keerulises ja kantseliitlikus sõnastuses. Pedagoogilise haridusega inimese jaoks oli kirjapandu piisavalt arusaadav. Vajadusel võis kaebaja küsida vanglalt täpsustust, kui vangla puuduste kõrvaldamise kirjas jäi talle midagi selgusetuks.
13.Ringkonnakohus selgitab, et ülaltoodud põhjustel tuli Tallinna Vanglal kaebaja avaldus lahendada mitte HMS-i, vaid märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel. Viimati nimetatud seaduse alusel vastamiseks takistusi ei ole. Tallinna Vangla direktori 28.11.2024 kirja tuleb lugeda keeldumiseks menetleda 3(4)
3-24-3356 avaldust vaidena, mitte keeldumiseks vastata selgitustaotlusele. Asja vaidena menetlemisest keeldumine ei võta kaebajalt õigust esitada uus vaie. Vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg hakkab uuesti kulgema igal korral, kui isiku suhtes üldkorralduse asjakohast sätet kohaldatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-23-1915, p 15).
14.Määruskaebus jääb ülaltoodu tõttu rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.