2-12-9970/51 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

6.Välja mõista K. T. ́ilt AS-i Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 383,47 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 1.AS Swedbank (hageja) esitas 08.03.2012 hagi K. T. (kostja) vastu 12 780 euro nõudes. AS-i Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest, millega laenusummat suurendati. Pärast kohtutäituri poolt tagatiseks olnud kinnistu sundmüüki laekus hagejale võlgnevuse katteks 40 454,56 eurot, tasumata jäi 23 263,07 eurot. Hageja vähendas kostjalt saamata jäänud võlasummat ja nõuab kostjalt kokku 12 780 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 390 eurot ja viivistest summas 6 390 eurot. K. T. vaidles nõudele vastu ja esitas AS-i Swedbank vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-13-35027). Tartu Maakohtu 24.07.2014 määrusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas 2-12-9970 kuni tsiviilasja nr 2-13-35027 lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2016 otsusega tsiviilasjas 2-13-35027 keelduti K. T. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kahju hüvitamise nõude osas, tema apellatsioonkaebus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas jäeti rahuldamata. Viidatud otsusega rahuldati AS-i Swedbank apellatsioonkaebus, tühistati maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ja menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäid K. T. kanda. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14.detsembri 2016 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-918 jäi K. T. korduv taotlus riigi õigusabi saamiseks ja taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja esitatud kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2016 otsusele tsiviilasjas nr 2-13-35027 menetlusse võtmata.

Tartu Maakohtu 28.12.2016 määrusega uuendati menetlus tsiviilasjas nr 2-12-9970 ja määrati kindlaks edasised menetlustähtajad. Hageja nõue ja põhjendused 2.AS Swedbank ja K. T. sõlmisid 06.02.2001 laenulepingu nr 01-011069-EL, millega kostja sai laenu summas 11 511 eurot Tartus, Kure 18 asuva elamu renoveerimiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud viie lepingu lisadega suurendati laenusummat järgmiselt : 29.09.2005 (õige kuupäev 19.09.2003) sõlmitud lisa nr 1 suurendati laenusummat 16 346,68 euroni: 29.09.2005 sõlmitud lisaga nr 2 suurendati laenusummat 38 101,54 euroni; 12.12.2005 lisa nr 3 suurendati laenusummat 43 366,87 euroni; 17.02.2006 lisaga nr 4 suurendati laenusummat 44 705,85 euroni ja 03.08.2006 lisaga nr 5 summani 56 913,90 euroni. Kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga Kure 18, Tartu (registriosa nr 2625503). Laenulepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale tagasi laenusumma ja intressi iga kuu 25.kuupäevaks ning intressi määraks oli 6 kuu Euribor+0,800% aastas tagastamise tähtajaga 25.09.2030. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja kohustusi kohaselt ei täitnud, hageja saatis 04.08.2009 kostjale ülesütlemisteate, kostja jätkuvalt kohustust ei täitnud ja 27.08.2009 teatas hageja kostjale, et lõpetab ühepoolselt lepingu 25.08.2009. Kohtutäitur müüs 18.08.2011 toimunud enampakkumisel Kure 18; Tartus asuva kinnistu hinnaga 71 000 eurot, summast laekus laenulepingu nr 01-011069-EL tuleneva võlgnevuse katteks 40 454,56 eurot, kostjal jäi hagejale tasumata 23 263,07 eurot. Hageja on seisuga 14.11.2011 nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt kokku 12 780 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 6 390 eurot ja viivistest 6 390 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest so EKP intress+7% aastas summalt 6 390 eurot alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse kohese täitmiseni. Menetluskulud so tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja rõhutab, et esitab nõude tulenevalt laenulepingust nr 01-011069-EL. Pärast tagatiseks olnud vara müüki jäi võlgnevuse suuruseks 23 390,30 eurot, millest hagi on esitatud nõudes kokku 12 780 eurot. Tegelik põhinõude suurus oleks olnud 13 006,59 eurot, intress 1 297,65 eurot ja viivis 8 958,83 eurot. Laenulepingu nr 06-038510-JI poolteks on Swedbank AS ja Topsisustus OÜ, mitte kostja, kostja on nimetatud ettevõtte osanik ja juhatuse liige, ettevõte kustutati registrist 17.01.2012. Ettevõttel olid raskused laenulepingu täitmisega, kohustused refinantseeriti ümber lepingusse nr 07123423-EV ning sama lepingu alusel väljastati kostjale lisasumma, lepingu poolteks olid hageja ja kostja. Kostja on perioodil 08.06.2009 – 11.07.2009 saatnud hagejale e-kirju, lepingu ülesütlemise teatise saatis hageja kostjale lisaks tavapostile ka e-kirja teel, kostja on 21.08.2009 e-kirjas teatanud, et ei soovi lepingu lõpetamist. Puudub vaidlus, et kostja sai lepingu ülesütlemise teatise kätte. Hageja on ühepoolselt lõpetanud laenulepingud nr 01-011069-EL ja ka 07-123423-EV. Algatatud täitemenetluses müüdi tagatiseks olev kinnisasi asukohaga Kure 18, Tartu hinnaga 71 000 eurot.

Lepingu nr 07-123423-EV laekus 22 277,95 eurot, ülejäänud summa so 40 454,56 eurot lepingu nr 01-011069-EL katteks. Laenulepingu nr 07-123423-EV põhiosa võlgnevuse katteks laekus 18 307,91 eurot, intressi katteks 932,01 eurot, menetlustasu 31,96 eurot ja viiviseid 3 006,07 eurot, kokku 22 277,95 eurot. Laenulepingu nr 01-011069-EL katteks laekus 28 781,65 eurot, 6 200 eurot, 900 eurot ja 4 572,91 eurot, kokku 40 454,56 eurot. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et laenulepingu nr 06-038510-JI laenujääk oligi 7 550,37 eurot, mis refinantseeriti uude lepingusse nr 07-123423-EV ning kostjale väljastati lisasumma ja laenulepingu järgne kohustus oli 295 000 krooni so 18 853,93 eurot. Hageja ja kostja vahel 06.07.2007 sõlmitud laenulepingu 07-123423-EV punkti 3.1 kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 18 866 eurot, mitte 9444,97 nagu väidab kostja. 04.08.2009 seisuga so ülesütlemise avalduse esitamisel oli jääk koos põhiosa võlgnevusega 18 307,91 eurot, mitte 4 572,91 eurot nagu väidab kostja. Laenulepingud nr 01-011069-EL ja 07-123423-EV ütles hageja ühepoolselt üles alates 25.08.2009 ja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks. Pärast vara müüki jäi laenulepingu nr 01-011069-EL võlgnevuseks veel 23 390,30 eurot, millest põhiosa 13 0006,59 eurot, viivis 8 833,25 eurot, intress 1 297,65 eurot, menetlustasu 31,95 eurot, kindlustusmakse võlgnevus 185,31 eurot, kõrvalnõuetelt arvestatud viivis 35,55 eurot. Esitatud nõudest nõuab hageja üksnes 12 780 euro tasumist, millest põhiosa võlgnevus 6 390 eurot ja viivise võlgnevus 6 390 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et kostja võlgnevuse summat suurendasid igapäevaselt lisanduvad viivised. Kostja taotlus viivise vähendamiseks on ebamõistlik ja hageja huve oluliselt kahjustav. Hageja tegelik nõue kostja vastu on 23 390, 30 eurot, hageja nõuab üksnes 12 780 euro tasumist. See ongi juba kostjale oluline vastutulek, mida kostja ei oska hinnata ja taotleb kogu viivise nõude rahuldamata jätmist. Kostja vastu esitatud nõude vähendamisel on arvestatud ka seda, et kaasnevad väiksemad menetluskulud, mis on samuti kostja huve arvestav. Hageja on tasunud riigilõivu summas 639,11 eurot, esitades kostja vastu nõude täies ulatuses, oleks tulnud tasuda riigilõivu summas 1 438,01 eurot so 798,90 eurot rohkem. Kui hageja oleks esitanud nõude täies ulatuses, oleks so summas 13 006,59 eurot, oleks TsMS § 367 alusel arvestatav viivis oluliselt suurem kui nõutav 6 390 eurot. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostaja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud pika aja jooksul, viimane lepingu täitmine kostja poolt toimus 19.08.2009 so ligi neli aastat tagasi, hilisemad summad on laekunud tagatisvara müügi tulemusena. Juba kohustuste rikkumisel peab isik arvestama sellega, et tuleb tasuda viivist, lepingu sõlmimisel tuleb samuti arvestada asjaoluga, et kohustused tuleb täita ka siis, kui isik kaotab töökoha, töötasu väheneb, isik haigestub või esinevad muud asjaolud. Kostja ei ole ka menetluse jooksul üles näidatud tahet oma kohustust täita ja põhjendatud ei ole viivise vähendamise taotlus. Kindlasti ei ole põhjendatud vähendada viivist 0ni. Kostja vastus

Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2006 krediidilepingu nr 06-038510-JI ja kostjale väljastati krediiti kogusummas 19173,49 eurot, millest tagastati perioodil 23.04.2006 kuni 09.07.2007 kogusummas 11623,12 eurot, krediidijäägiks jäi 7550,37 eurot. Hageja nõudel sõlmis kostja 06.07.2007 uue lepingu nr 07-123423-EV, kostja jätkas ümbervormistatud lepingu nr 06-038510-JI, krediidijääk 7550,37 eurot, täitmist lepingu nr 07-123423-EV alusel kuni haigestumiseni 2009 mais. Haigestumise tõttu toimetati kostja 13.07.2009 raske terviserikkega TÜK EMO-sse, teostati operatsioon, järgnes ravi intensiivosakonnas, taastusravi protseduurid, sanatoorsed taastus ja profülaktilised ravid kuni november 2011. Haigestumise tulemusena määrati kostjale töövõimetus. Haigestumise ja haiglas viibimise tõttu ei ole kostja hageja teatisi kätte saanud, kostja hõimlane teatas hagejale kostja tervislikust seisundist, kuid hageja jättis need teatised alusetult ja pahatahtlikult tähelepanuta. Kostja juhib tähelepanu, et laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu on müüdud hinnaga 71 000 eurot, millest hagejale on kantud 40 454,56 eurot. Kostja konto väljatrükist nähtuvalt on täitur teinud hagejale ülekandeid kokku summas 40 533,48 eurot, mitte 40454,56 eurot. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud nõude suurusele, viidates hageja enda kirjadele. Kostja leiab, et 2009 aasta augustis ei saa lepingu nr 07-123423-EV, mis on lepingu 06-038510-JI uus variant, laenu jäägiks olla 18 307,91 eurot, sest alates 23.04.2006 kuni 09.07.2007 on tasutud laenu kogusummas 11 623,12 eurot, tasutavaks krediidijäägiks jäi 7550,37 eurot, mille tasuist jätkas kostja kuni mai 2009. Hageja kirjast 27.08.2009 nr 200.103-030/39276 nähtuvalt on kostja rahaline kohustus vähenenud võrreldes 04.08.2009 kirjaga nr 200.103-030/35827 märgituga 78,92 eurot. Kirjast 27.08.2009 nr 200.103-030/39276 nähtuvalt on kostja kohustus hageja ees kokku 71 769,06 eurot. Kostja haiglas viibimise ajal so 15.12.2009 on kohtutäitur märkinud võlgnevuseks 75 563,05 eurot. Viidatud 27.08.2009 kirjas märgitud kostja rahaline kohustus on reaalne 2009 aasta juuli kuu seisuga, leping nr 07-123423-EV on juuliks 2009 täidetud. Kostja kohustust tasuda hagejale 53461,15 eurot kinnitab hageja enda e-kiri kohtutäiturile, milles märgitakse, et kostja vara müügi alghinnaks võiks panna 57 500 eurot, mis katab ära hageja nõude. 28.09.2011 kirjast nr B06.10200(261)-05 nähtuvalt lepingust nr 07-123423-EV tegi täitur hagejale ülekande summas 22277,95 eurot, kuid kostjal oli leping täidetud. Lepingu nr 01-011069-EL jaoks tegi täitur ülekande summas 40533,48 eurot, hageja enda andmete kohaselt 40454,56 eurot. Kostja vara müügihind oli 71 000 eurot, hagejale on väljamakseid tehtud 62 732,51 eurot. Kostja märgib, et kohtutäitur keeldus toimikust rahade maksmist tõdevatest dokumentidest koopiate tegemist. Hagejal sai olla kostja vastu nõue summas 53461,15 eurot, täituri tasu võis olla 4505 eurot, täiturile laekus 71 000 eurot, millest väljamakseid tehti summas 62 732,51 eurot, seega saab rahalistest vahenditest olla puudu 3762,50 eurot. Isegi kui arvestada kohtutäituri lisatasu, ei saa lisatasu olla 3762,50 eurot. Täitetoimikuga tutvudes jäi kostjale silma ka dokument, millest nähtus, et hageja oli kohtutäiturile teinud ettemaksusummas 112 000 eeki, mida seadus ei võimalda. Lepingu nr 06-038510-JI täitmise eest kandis vastutust kostja, selle lepingu täitmisega raskusi ei tekkinud, vaid lepingu tagamiseks olev vara ja selle väärtus vähenes mistõttu hageja nõudis laenulepingu nr 06-038510-JI ümbervormistamist lepinguks 07-123423-EV ja kostja täitis lepingut alates juuli 2007 kuni raske haigestumiseni. Hageja ei ole tõendanud saadetud kirjade kättesaamist kostja poolt. Saadetud e-kirjad ei oma tõenduslikku tähendust, sest neil puudub allkiri (digitaalne allkiri). Kostja eest pidas kirjavahetust hõimlane, kostja raskelt haigestumine on tõendatud 30. juuli 2012 vastuses.

5.Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on hageja ja kostja 06.02.2001 sõlminud laenulepingu nr 01011069-EL (laenuleping), millega kostjale anti laenu 11 511 eurot Tartus, Kure 18 asuva hoone renoveerimiseks. Laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek K. T. kuuluvale samal aadressil asuvale kinnistule (registriosa nr 26255), (I kd tl 8-12). Pooltevahelist laenulepingut muudeti ja sõlmiti kokku viis laenulepingu lisa. Lisaga 1, sõlmitud 19.09.2003, suurendati laenulimiiti kuni 16 346,68 euroni, laenusaaja on p 5 kinnitanud, et tema kasutuses on 10 590,95 eurot ja lisa sõlmimise kuupäevaga on see summa tagasi maksmata, laenusaaja saab oma kasutusse täiendavalt 5755,73 eurot (I kd, tl 13-18). Lisaga 2, sõlmitud 29.09.2005, suurendati laenulimiiti 38 101,54 euroni, tagastamise lõppkuupäevaks 25.09.2030, punktis 3 laenusaaja kinnitas, et tema kasutuses on 14 439,11 eurot, mis on lisa sõlmimise päeva seisuga pangale tagastamata, täiendavalt saab laenusaaja enda käsutusse 23 662,43 eurot (I kd, tl 19). Lisaga 3, sõlmitud 12.12.2005 suurendati laenulimiiti 43 366,87 euroni, punktis 3 kinnitas laenusaaja, et tema kasutuses on 37 930,91 eurot, mis on lisa sõlmimise päeva seisuga pangale tagastamata, täiendavalt saab laenuandja enda kasutusse 5 435,96 eurot (I kd, tl 20). Lisaga 4, sõlmitud 17.02.2006, suurendati laenulimiiti 44 705,85 euroni, punktis 3 kinnitas laenusaaja, et tema kasutuses on 43 170,99 eurot, mis on lisa sõlmimise päeva seisuga pangale tagastamata, täiendavalt saab laenuandja enda kasutusse 1 534,86 eurot (I kd, tl 21). Lisaga 5, sõlmitud 03.08.2006, suurendati laenulimiiti 56 913,90 euroni, punktis 3 kinnitas laenusaaja, et tema kasutuses on 44 123,40 eurot, mis on lisa sõlmimise päeva seisuga pangale tagastamata, täiendavalt saab laenuandja enda kasutusse 12 790,50 eurot (I kd, tl 22). VÕSRS § 1 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kohus leiab, et pooltevahelistele õigussuhetele tuleb kohaldada laenulepingust tulenevaid sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Üldteada on asjaolu, et AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses laenuandjana, K. T. osales laenusuhtes tarbijana. Seega sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping, mille viimase muutmise tulemusena andis hageja kostjale laenu summas 56 913,90 eurot, mis laenulepingu lisa nr 2 kohaselt tuli tagastada 25.09.2030.

Eelnevast nähtub, et kostja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt ja tekkis hageja ees võlgnevus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi, kui võlgnik rikub võla tasumise kohustust, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda laenu tagastamist ja viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 399 lg 1 p1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja ei ole laenulepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud, kuid väitnud, et ei ole teateid laenulepingu ülesütlemise kohta kätte saanud, sest viibis haiglas. Hagiavaldusele lisatud lepingul nr 01-011069-EL teostatud operatsioonidest nähtuvalt ei ole kostja teostanud lepingujärgseid makseid 2009 aasta mai, juuni ja juuli kuus (I kd, tl 31). Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et kostja on pooltevahelist tarbijakrediidilepingut rikkunud ja on olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja poolt järgevatel kuudel makstud summad ei ole olnud piisavad võlgnevuse tasumiseks. 6.1 Hagiavaldusele lisatud 4.08.2009 nr 200.103-030/35827 lepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt on hageja kostjale teatanud, et 4.08.2009 seisuga on laenulepingutest nr 01-011069-EL ja 07123423-EV võlgnevus kokku 49 746,03 eurot (I kd tl 35). Viidatud teatis on saadetud kostjale tähitud kirjana aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märke kohaselt on kiri 24.08.2009 tagastatud hoiutähtaja möödumisel (I kd, tl 36). Teatise nr 200.103-030/39276, mille Swedbank AS on saatnud 27.08.2009 on märgitud, et viidatud laenulepingud on AS Swedbank poolt ühepoolselt lõpetatud 25.08.2009. Viidatud teatis on saadetud K. T. le aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx, tähtkiri on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (I kd, tl 37-38). Korduv teatis AS Swedbank poolt on saadetud 28.09.2011 nr B06.10-200(261)-05 ja seegi tähtkiri on tagastatud põhjusel, et adressaat ei asu antud aadressil (I kd, tl 39-40). Eeltoodu alusel nõustub kohus kostja väitega, et hageja poolt kostjale kirjalikult saadetud teatised laenulepingu ülesütlemise kohta ei ole kostja kätte saanud. 6.1.2 Hageja on esitanud kohtule poolte vahel toimunud e-kirja vahetuse. Viidatud kirjavahetusest nähtuvalt on AS Swedbank töötaja 04.08.2009 saatnud K. T. le e-kirja lepingu ülesütlemise kohta, milles määratakse ka tähtaeg võlgnevuste täitmiseks (I kd, tl 88). K. T. on kirja kättesaamist kinnitanud 21.08.2009 e-kirja teel saadetud vastuses (I kd, tl 89-90). Seega on AS Swedbank lepingu ülesütlemise teate K. T. le kätte toimetanud.

10.Hageja on esitanud viivise nõude põhinõudega samas summas so 6 390 eurot ja edasiulatuva viivisenõude seaduses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja on taotlenud viivise vähendamist nullini. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitatud andmete kohaselt on laenuleping lõpetatud ühepoolselt 25.08.2009. Laenulepingu tagatiseks olnud vara müügi tulemusena on hagejale laekunud summad 05.09.2011. Kuna pärast laenulepingu ülesütlemist muutub kogu kohustus sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda viivist alates 26.08.2009. Lepingul sooritatud operatsioonidest nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid alates 23.01.2008 kuni 09.11.2011, viiviste võlgnevus on summas 6390 eurot (I kd, tl 33). 10.1 Laenulepingu nr 01-011069-EL punkti 8.1 järgi kui arvelduskontol ei ole Laenusumma tagastamise tähtpäeval või intressi tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on Pangal õigus alustada Viivise arvestamist puudu jäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval (I kd, tl 9). Laenulepingu põhitingimuste punkti 1.10 kohaselt on viivisemääraks 0,10% päevas (I kd, tl 8). Laenulepingu lisas nr 1 on pooled viivise arvestamise aluseid muutnud ja punkti 9.1 alusel kokku leppinud, et kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (välja arvatud Intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on Pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast alates, Panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (I kd, tl 15). Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et viivise arvestamine toimub panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et viivisemäära sätestamine fikseerimata (ja teisele poolele ettenähtamatu) suurusena tüüptingimustes, seotuna laenuandja

ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga, on tõenäoliselt teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13 p 32). Kohus leiab, et laenulepingu lisas nr 1 kokkulepitud viivise arvestamine ja tasumine on tüüptingimus ning viidatud tõlgenduse kohaselt tühine. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium selgitas, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kohaldada tuleb seaduses ettenähtud viivisemäära. 10.2 VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on põhjendanud viivisemäära alandamist eelkõige asjaoluga, et laenukohustuse täitmise ajal raskelt haigestus, viibis haigla – ja seejärel taastusravil ning ei saanud kohustusi täita. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poolt esiletoodud põhjused ei anna alust viivisemäära vähendamiseks. Hagejaga tuleb nõustuda selleski, et kostja pidi laenu võttes arvestama, et laenulepingut tuleb täita ka ajal, kui kostja kaotab töö või haigestub. Nimetatud riskide maandamiseks oleks kostjal olnud otstarbekas kaaluda laenumaksete kindlustust või teisi tagatisi. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. 10.3 Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hageja poolt nõutud põhivõlgnevusest so 6 390 eurot arvestades alates laenulepingu lõpetamisele järgnevast päevast so 26.08.2009 kuni hagi esitamiseni so 08.03.2012, kokku perioodis viivitatud 926 päeva, summas 1304,7 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud viivist põhinõudelt so 6 390 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et esitatud viivisenõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. Samas peab kohus vajalikuks piirata, et sissenõutav viivis koos väljamõistetud viivisega ei ületa põhivõlgnevust so 6 390 eurot. Menetluskulud