Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 10.01.2025, Tartu 3-24-3468 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kirjade avamise ja sotsiaaltöötaja vastuvõtu ärajäämisega Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 5 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (VangS § 97 lg 2). Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokuratuurile, kohtule ja Justiitsministeeriumile (VangS § 97 lg 3). Võttes arvesse, et valvur ei kontrollinud 15.10.2024 kaebajale saadetud kirja sisu, vaid valvur avas ümbriku selle sisu kontrollimiseks, ei ole vangla eeltoodud sätetest tulenevalt õigusvastaselt käitunud. Isegi kui valvur oleks avanud 18.10.2024 kaebajale saadetud ümbriku Eesti Töötukassalt või kirja Sotsiaalkindlustusametist, puuduks vangla tegevuses samamoodi õigusvastasus. Ümbriku sisu kontrollimist ei saa samastada kirja sisu kontrollimisega. Ka seonduvalt sotsiaaltöötaja vastuvõtule viimata jäämisega puudub kohtu hinnangul vangla tegevuses õigusvastasus. Kaebaja ei nõustunud minema valvuri saabudes vestlusele sotsiaaltöötajaga, sest ta soovis enne lõpetada apellatsioonikaebuse koostamise. Kuna toimingud kinni peetavatega ja nende saatmised on ajaliselt planeeritud ning kehtiv õigus ei anna kinni peetavale subjektiivset õigust valida või määrata, millal teda kuhugi saata tuleb, siis tuleb kaebajal paratamatult leppida sellega, et kohtumine võib ära jääda. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju ärahoidmiseks. Kohtule on usutav, et kaebajal oli võimalik jätkata apellatsioonkaebuse koostamist ka hiljem samal päeval, kuid vaatamata sellele kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kaebaja heidab muuhulgas ette seda, et valvur solvas kaebajat. Tartu Vangla pole mainitud asjaolu oma otsuses küll analüüsinud, kuid kohtu hinnangul võib järeldada, et tegemist on klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule põhjendusi ega viidanud tõenditele, mis veenaks kohut kaebaja väidete tõelevastavuses. Ühtlasi märgib kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega ei ole kohtu hinnangul piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.