Määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 25. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/339 kinnipeetav X suhtes alates 24. detsembrist 2024 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt tekitas X käitumine 24. detsembril 2024 kahtluse, et ta on tarvitanud joovastavaid aineid, mistõttu otsustas vangla täiendavate asjaolude selgumiseni vanglas
3-25-4
viibivate isikute julgeoleku tagamiseks, kinnipeetava tervisliku seisundi üle parema järelevalve tagamiseks ning keelatud aine leviku vältimiseks eraldada X kaaskinnipeetavatest.
2.X esitas 31. detsembril 2024 vanglale vaide nr 1-11/24/286-1 (vangiportaali numbriga 224/2-2/13863), milles taotles 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks tunnistamist. Kinnipeetav märkis vaides, et ta tuleks paigutada kohe tagasi avatud osakonda enda kambrisse sama kambrikaaslase juurde. Ta soovis, et vangla taastaks endise olukorra ja vabandaks.
3.X esitas 31. detsembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud kaebuse, mis registreeriti 2. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-25-4. Kaebuses taotleb X Tartu Vangla 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks ja õigusvastaseks tunnistamist ning enda ümberpaigutamist avatud osakonda. Kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on ebaseaduslikud, ebaproportsionaalsed ning ülekohtused. Koos kaebusega esitas X kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb täiendavate julgeolekuabinõude täitmise peatamist ja tema avatud eluosakonda tagasipaigutamist. X esitas 31. detsembril 2024 menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna tema sissetulekud ei võimalda selle tasumist. Kaebaja palub määrata endale ka riigi õigusabi korras kaitsja, kuna ta ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline ise ennast kohtumenetluses kaitsma. X esitas 1. jaanuaril 2025 kohtule taotluse lisada asja juurde ametnike vormikaamerate salvestised, mis kajastavad 24. detsembri 2024. a sündmuse lahendamist. Kaebaja peab vajalikuks lisada asja juurde ka eluosakonna kaamerate salvestised, kuna sealt on näha tema meeleolu, kehakeel ja käitumine, millest selgub, et ta ei olnud ühelgi moel agressiivne või kellelegi ohtlik.
4.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude. Tartu Vangla edastas 3. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele kaebusega vaidlustatud käskkirja ja kaebaja 31. detsembri 2024. a vaide. Vangla kinnitusel on vaidemenetlus 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks tunnistamise nõudes pooleli. Samuti teatas Tartu Vangla kohtule, et 3. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/4 lõpetati X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohtu hinnangul soovib kaebaja esitada kohtule tühistamiskaebuse Tartu Vangla 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 peale (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tühistamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus haldusakti õiguspärasust, mistõttu puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks vajadus.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebaja esitatud tühistamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Selle normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3-25-4
HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale Tartu Vangla 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks tunnistamiseks vaide ning vaidemenetlus on pooleli. Kuna vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5), muudaks praeguses olukorras kaebuse menetlemine kohtueelse menetluse läbimise kohustuse sisutühjaks. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult: tal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus tühistamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 31. detsembri 2024. a vaie tagastatakse, jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus peataks tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude täitmise ja kohustaks vanglat viima ta tagasi avatud eluosakonda (HKMS § 251 lg 1 p-d 1 ja 2). HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav, sest vanglas on vaidemenetlus pooleli. Kaebaja esitas vanglale vaide samal kuupäeval kui esialgse õiguskaitse taotluse kohtule. HKMS § 249 lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Vaatamata pooleliolevale vaidemenetlusele, on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus praeguseks ära langenud. Tartu Vangla teatas kohtule, et kaebaja suhtes lõpetati käskkirjaga nr 2-25/1-2/4 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 3. jaanuarist 2025. Seega ei kohaldata enam kaebaja suhtes liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vaidlustatud käskkirja täitmise lõpetamise tõttu ei kaasne enam tagajärgi, mille tõttu kaebaja kohtult esialgset õiguskaitset taotles.
3-25-4
Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
9.Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
10.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse, et halduskohus annaks talle riigi õigusabi korras kaitsja. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole kaebusega, mille eesmärk ja nõuded on arusaadavad, samuti on kaebaja suutnud enda õigusi kohtueelselt kaitsta, esitades vanglale vaide sobivate nõuetega. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kohtumenetluses kaitsma, seega ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja 1. jaanuari 2025. a tõendite kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lg 2). Kaebajal on võimalik esitada tõendite kogumise taotlus vaidemenetluses vanglale.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.