Karl Koiva kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema vanglasiseste paigutustega ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Karl Koiva kaebus.
2.Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Karl Koiva taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
4.Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 49 lg 6, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Karl Koiva (kaebaja) esitas 20. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/185-3 läbinud kohtueelse menetluse ning palub kohtul hinnata vangla tegevuse õiguspärasust ja kaebajale põhjustatud kahju. Vangla tööpraktika on ebaseaduslik ning selle eesmärk on tekitada kinnipeetavas ärevust. Kaebaja taotleb tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kui kohus leiab, et talle ei ole riigi õigusabi korras esindaja määramine vajalik, siis soovib ta oma esindajaks Siim Grossbergi.
2.Tartu Halduskohus palus 4. augusti 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid hiljemalt 12. augustil 2025.
3.Tartu Vangla esitas 6. augustil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
3-25-2376
4.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2025 kohtule avalduse, milles heidab Tartu Vanglale ette halduskohtu 4. augusti 2025. a kohtunõudele tähtaegselt vastamata jätmist. Kaebaja palub algatada vangla tegevuse osas menetlus, et selgitada välja rikkumise põhjused. Vangla tegevus on põhjustanud menetlusseisaku, millega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja palub antud tegevuse eest vanglalt välja mõista hüvitis.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas 24. aprillil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses tema väärikuse alandamise ja summas 5000 eurot seoses tema vaimse tervise kahjustamisega põhjendusel, et teda on vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025 vanglasiseselt ümber paigutatud 31 korda. Kaebaja selgitab, et tal on vaimse tervise probleemid ja ta vajab stabiilset keskkonda, kuid vangla paigutab ta iga natukese aja tagant uude kambrisse, millega põhjustatakse kaebajale stressi, ärevust, psüühilist pinget, vaimseid kannatusi, teda koheldakse julmalt ning tema heaolu ja elukvaliteeti kahjustatakse tahtlikult. Tartu Vangla jättis 25. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/185-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja selgitab kohtule esitatud kaebuses, et ei nõustu eelnimetatud otsusega ning palub kohtul hinnata vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldatud haldusorgani tegevuse õiguspärasust ja kaebajale põhjustatud kahju. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema vanglasiseste paigutustega ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025.
6.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
6.1.Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-25-2333 esitatuga. Siim Grossberg esitas 15. juulil 2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2333 kaebaja nimel kaebuse, mille kaebaja kiitis 30. juulil 2025 heaks, milles kaebaja nõuab samuti Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema vanglasiseste paigutustega ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025. Kaebuse kohaselt on kaebajat õigusvastaselt vanglasiseselt ümber paigutatud 31 korda ning eeltooduga on vangla kahjustanud kaebaja tervist ja alandanud tema väärikust. Tartu Vangla esitas kohtule 13. augustil 2025 haldusasjas nr 3-252333 kohtueelse menetluse materjalid, sh Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/225/185-3, mille osas väljendab kaebaja rahulolematust ka käesolevas haldusasjas. Seega nõuab kaebaja mõlemas haldusasjas Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.
6.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Karl Koiva kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2
3-25-2376
8.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2025 kohtule avalduse, milles soovib lisaks esialgses kaebuses välja toodule Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et vangla jättis halduskohtu 4. augusti 2025. a kohtunõudele tähtaegselt vastamata. Hüvitamiskaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-21-712, p 17). HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav.
8.1.Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav, kuna kaebaja nõue vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kohtu 4. augusti 2025. a kohtunõudele vastamata jätmisega kuuluks tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et kaebajale teadaolevalt ei ole vangla halduskohtu kohtunõudele tähtaegselt vastanud, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kohtunõudele vastamata jätmine saab põhjustada kaebajale üksnes teatud heaolu langust, kuid ei takista kaebaja õiguste efektiivset kaitsmist. Kaebajal on võimalik juhtida kohtu tähelepanu kohtunõudele vastamata jätmisele vastava kohtuasja raames, mida kaebaja on ka teinud, ning kohtul on võimalik vajadusel haldusorganilt uuesti vastust nõuda, haldusorganit vastamata jätmisel trahvida (HKMS § 58) jne, tagades seeläbi haldusasja edasi menetlemise. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla tegelikkuses kohtule vastamata jätnud. Tartu Vangla vastas kohtule 6. augustil 2025. Kohus ei ole kaebajale vangla vastust veel edastanud, kuna tavapärase praktika järgi edastatakse vastus kohtunõudele teisele menetlusosalisele siis, kui kohus teeb järgmise menetlustoimingu, nt koostab kohtumääruse. Isegi kui vangla oleks jätnud kohtunõudele vastamata, siis puudub kaebajal eraldiseisva hüvitamisnõudega vangla tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Nagu kohus juba märkis, siis kui kaebaja hinnangul on haldusorgan jätnud haldusasja menetluses mõne toimingu tegemata, siis on kaebajal võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu vastava kohtuasja raames ning kohtul on võimalik kasutada halduskohtumenetluse seadustikust tulenevaid meetmeid haldusasja menetluse efektiivseks läbiviimiseks. Kohtunõudele tähtaegselt vastamata jätmine ei anna õigust eraldiseisva hüvitamiskaebuse esitamiseks.
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
9.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
9.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja kaebuse muutmise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente
3
3-25-2376 esitada (haldusasjad nr 3-25-320, 3-25-125, 3-25-82, 3-25-4, 3-24-1364, 3-24-1363, 3-24-471 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
9.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Karl Koiva taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
10.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohtul ei ole võimalik lubada Siim Grossbergil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda. Halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim Grossberg eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Samuti ei ole Siim Grossbergi haldusasja menetluses osalemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuivõrd kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.