Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 280254 alusdokumentide koosseisus kehtestatud dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tervikuna, sh kriteeriumide nr 2, 3, 4 ja nr 6 hindepunktide arv ja kriteeriumi nr 6 hindepunktide omistamise metoodika; dokumendi „Hankelepingu projekt“ p-d 2.31 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.31 (täiendav piirang kaasata halduslepingu täitmisesse vedajate juures töötavaid isikuid lisaks töölepingutele ka muu lepingu alusel) ning dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kriteeriumi nr 4 tingimus MTR-i või ERRU registreeringu kohta (koostoimes); dokumendi „Hankelepingu projekt“ p-d 3.4 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 (hankelepingu maksumuse muutmine ja vedaja äririsk seoses teenuse pakkumisega väljaspool Tallinna ja Tartut) õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Autoettevõtete Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Mihkel Rääk ja Riina Loorpuu
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.01.2025.
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija, vastustaja) on Kliimaministeeriumi (KLIM) volitusel eriteenuse erimenetluses läbi viimas riigihanget nr 280254 „Autoveoalaste dokumentide andmine“. Riigihankes on esimene hanketeade EL teatajas avaldatud 05.06.2024. Pakkumuste esitamise tähtaega on mitmel korral pikendatud seoses kohtuvaidlustega ja muudel põhjustel. Ühtlasi avaldas hankija riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks on välja selgitada, kellega KLIM sõlmib hankelepingu riigiülesande täitmiseks. RHAD-ist tulenevalt on hanke esemeks autoveoalaste dokumentide andmine.
2.Mittetulundusühing Autoettevõtete Liit (kaebaja) vaidlustas 04.07.2024 riigihanke tingimused kohtuasjas nr 3-24-1978. Nimetatud haldusasjas on jõustunud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused, millega kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse osaliselt ning kohustasid vastustajat viima Riigihanke alusdokumentide (RHAD) koosseisus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohtud leidsid kokkuvõtvalt, et kaebus oli põhjendatud osas, milles vastustaja kaotas hindamiskriteeriumite hulgast regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi. Kohtud leidsid, et kuna kaebus nimetatud hindamiskriteeriumi osas oli põhjendatud ja kuna eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad, siis toob ühe hindamiskriteeriumi (või selle ärajätmise) põhjendamatus kaasa selle, et kohustamisnõue RHAD Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (HK) osas tuleb tervikuna rahuldada. Muus osas jätsid kohtud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.10.2024 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.11.2024, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebust menetlusse.
3.Kaebaja esitas 19.06.2024 VAKO-le vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele. VAKO jättis 02.07.2024 otsusega vaidlustuse läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 alusel, sest tal puudub pädevus vaidlustuse lahendamiseks.
4.Enne kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-24-1978 on vastustaja avaldanud 22.10.2024 riigihanke alusdokumentide muudatused ning on sellest kaebajat teavitanud. Halduskohtu otsuse põhjendustest lähtuvalt lisas vastustaja pakkumuste hindamiskriteeriumite juurde tagasi 6. hindamiskriteeriumina regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumi, mille vastustaja oli sätestanud kehtetuks tunnistatud hankes 270582. Hankija muutis sellest tulenevalt ka väärtuspunktide jaotust. 21.10.2024 muutis vastustaja RHAD-i koosseisu kuuluvat hankelepingu projekti punkti 2.31 ja esitas Tehnilise kirjelduse punkti 1.31 täienduse. Haldusasjas nr 3-24-1978 jõustunud kohtuotsuse resolutsioon kohustas vastustajat viima riigihanke nr 280254 alusdokumentide kossesus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Vastustaja tegi vastavad muudatused 22.10.2024 ja avaldas muudatused RHR-is. Vastustaja pikendas ka pakkumuste esitamise aega.
5.Kaebaja esitas 20.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 280254 alusdokumentide koosseisus kehtestatud dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tervikuna, sh kriteeriumide nr 2, 3, 4 ja nr 6 hindepunktide arv ja kriteeriumi nr 6 hindepunktide omistamise metoodika; dokumendi „Hankelepingu projekt“ p-d 2.31 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.31 (täiendav piirang kaasata halduslepingu täitmisesse vedajate juures töötavaid isikuid lisaks töölepingutele ka muu lepingu alusel) ning dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kriteeriumi nr 4 tingimus MTR-i või ERRU registreeringu kohta (koostoimes); dokumendi „Hankelepingu projekt“ p-d 3.4 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 (hankelepingu maksumuse muutmine ja vedaja äririsk seoses teenuse pakkumisega väljaspool Tallinna ja Tartut) õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 20.11.2024 määrusega menetlusse. Kaebuse menetlusse võtmise järgselt esitas vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. 2(14)
3-24-3184
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 7.1 Kaebaja vaidlustab koostoimes kogu riigihanke dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (HK), kuna eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ja kriteeriumid on seetõttu teineteisest sõltuvad. Hindamsikriteeriumid on kaebuses esitatud põhjendustel riigihanke esemega mitteseotud ning nende kehtestamise viis viitab senise teenuseosutaja eelistamisele. 7.2 „Regionaalse kättesaadavuse kriteerium nr 6 ja selle osakaal maksimaalselt 4 p, sh 1 p omistamine igal juhul üksnes 1 lisa tegutsemiskoha pakkunud pakkumusele; nii eraldi kui koostoimes HL p-ga 3.4 ja TK p-ga 1.45. Kaebaja tugines juba kohtuasjas nr 3-24-1978 asjaolule, et hankija on asunud tugevalt suunama uut riigihanget Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) kasuks ning piirama kaebaja eduvõimalusi just nende kriteeriumite juures, mis oleksid toonud kaebajale eelmisel riigihankel edu ja kus ERAA-l ei õnnestunud oma eeliseid maksma panna. Kaebaja kinnitas ja tõendas eelmisel hankel suutlikkust osutada teenust kõigis maakonnakesksustes, v.a Kärdlas. Eelmisel hankel sai regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi eest parim pakkumus 6 kvaliteedipunkti. Halduskohus tuvastas otsuse p-s 82, et regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumine on põhjendamatu ning kaebaja õigusi rikkuv. Halduskohtu otsuse põhjendused on endiselt kohaldatavad olukorrale, kus vastustaja on formaalselt regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi hindamiskriteeriumitesse tagasi lülitanud, kuid oluliselt väiksema osakaaluga, samas kui eelmise riigihankega võrreldes ei ole hangitavat teenust sisuliselt mõjutavaid muudatusi toiminud. Teenuse kättesaadavuse kriteerium on oluline ning selle hindamine kõigest 4 punktiga on põhjendamatu. MTR statistika kohaselt asuvad keskmiselt pooled asjaomase teenuse tarbijad väljaspool Harju- ja Tartumaad. Ka sõitjateveo statistika ei erine palju. Hankija on aga seadnud kättesaadavusele formaalse 4 p osatähtsuse, mis antud kvaliteedinäitajaga sisuliselt ei korreleeru. Lisaks on hankija asunud sätestama lisatingimusi, et kärpida vastava kriteeriumi raames esitatud parima pakkuja edu. Kaebaja pakkus eelmisel hankel teenuse kättesaadavust 12 maakonnakeskuses lisaks Tallinnale ja Tartule. Konkurent ERAA oleks saanud nimetatud kriteeriumi lõikes proportsionaalselt vähem punkte. Nüüd on hankija kehtestanud lisatingimuse, mis juba ühe tegutsemiskoha pakkumisel annab 4-st p-st 1 punkti, hälbides seeläbi proportsionaalsuse põhimõttest ühegi mõistliku põhjenduseta. Proportsionaalne oleks hindepunktide omistamine, kui parimas pakkumuses pakutakse maksimaalselt 4 lisa maakonnakeskust. Seega hindamiskriteerium töötab vastava lisatingimuse mõjul vastu teenuse kättesaadavuse kaudu kvaliteedi parema kättesaadavuse huvile ning soositud on taas ERAA-d, kellel on lisa tegutsemiskoht Pärnus ja mille eest ta saaks 1 punkti võrreldes 4 punktiga, mida on võimalik saada 13 maakondliku teenuse osutamise koha eest. Hankija pole pakkunud mitte ühtegi seletust sellele, milles seisneb hankija eriline huvi anda täisarvuline 1 punkt just 1 lisa tegutsemiskohta pakkuvale pakkujale, eelistades sellist pakkujat. Lisaks eeltoodule on hankija asunud piirama teenuse maakondliku kättesaadavuse mõju sellega, et maakondliku teenuseosutamise kuluriskid (erinevalt Tallinnast ja Tartust) on jäetud täielikult pakkuja kanda. Hankija on sätestanud hankelepingu (HL) p-s 3.4 ja Tehnilise kirjelduse (TK) ps 1.45 hankelepingu maksumuse korrigeerimise võimaluse tulenevalt kulumuutustest, kuid vastav võimalus on välistatud seoses kulumuutustega maakonnakeskustes teenuse osutamisel. Selliseks eristuseks ei ole põhjendust. Ei ole loogiline, et Tallinna ja Tartu tegutsemiskohatade kuluriske peaks hankelepingus kohtlema erinevalt teiste maakonnakeskuste teenuse osutamise kohtade kuluriskidest.
3(14)
3-24-3184 7.3 Rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse, haldusülesande täitmise kogemuse ja vastutavate isikute kriteeriumide ülemäärane osakaal. Hankija on 22.10.2024 avaldanud RHAD muudatusega kehtestanud hindamiskriteeriumidele uued osakaalud. Seoses sellega, et hankija on hindamiskriteeriumitesse regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi lisanud, on hankija muutnud ka teiste hindamiskriteeriumite proportsioone, mille tulemusel on ka kriteeriumite 1, 3 ja vastutavate isikute pädevuse kriteeriumi punktid põhjendamatult kõrge osakaaluga. Hankija on rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse osakaaluks 22.10.2024 määranud 11 p ja see on selgelt üle paisutatud. 60-st kvaliteedipunkist on see 18% ja 11% hindamisel jagatavatest maksimumpunktidest. Selline osakaal ei ole seotud hankelepingu esemega. Funktsioon on võrreldes riigihanke esemeks oleva põhifunktsiooniga, ehk lubade väljastamisega, marginaalne, ca alla 1% ning väheneb veelgi. Kaebaja hinnangul ei ole võimalik HL-st, TK-st ja muudest dokumentidest järeldada, et vastav rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega seotud mõõde ületaks 3% hankelepingu mahust. Seega ka rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteerium peaks olema märkimisväärselt madalam, ega tohiks ületada 2 punkti. Rahvusvahelise kogemuse hindamiskriteeriumi ebaproportsionaalselt suur osakaal on selgelt suunatud ERAA-le, sest kaebajale teada olevalt ei ole Eestis veokorralduse sektoris tegutsevat MTÜ-d kes omaks vastavat kogemust ja vastaks samal ajal halduslepingu tingimustele. 7.4 Vastutava isiku hindamiskriteeriumi nõue seoses MTR või ERRU kandega koostoimes TK p 1.31 ja HL p 2.31 piiranguga, et vedaja juures töötavaid isikuid ei tohi mistahes alustel kasutada halduslepingu täitmisel. Hankija on 22.10.2024 avaldanud uutes RHAD tingimustes lisapiirangu HL p-s 2.31 ja TK p-s
1.31.Need kitsendavad kriteeriumi nr 4 täitmise võimalikkust, mis tähendab, et kaebaja esitab kaebuse kriteeriumi nr 4 osas uuel alusel. HL uue redaktsiooni järgi ei saa MTÜ hankelepingu täitmisesse kaasata vedajatega kaasatud isikuid ka siis kui nende kaasamine ei toimu töölepingu alusel, vaid mistahes lepingulisel alusel. HL uue redaktsiooni ja hindamiskriteeriumites sätestatud MTR-i kande koostoime on nüüd muutunud kitsendavaks määral, et vastavat hindamiskriteeriumit pole võimalik täita. Kuna hindamiskriteeriumite kriteeriumis nr 4 sisalduva MTR kande tingimuse ning HL p 2.31 ja samasisulise TK p 1.31 koostoime muudab kriteeriumi nr 4 täitmise võimatuks, on kriteerium nr 4 vastuolus RHS § 85 lg-ga 1, sest see ei ole seotud hankelepingu esemega ning pärsib konkurentsi ärakasutamist. Kaebajal ei ole õnnestunud oma liikmete seast leida hindamiskriteeriumile nr 4 vastavat MTR registreeringuga veokorraldajat/veokorraldusjuhti, keda oleks võimalik HL täitmisesse kaasata. Vastavat isikut ei ole leitud ka personaliotsingute kaudu. Seega ei ole hanketingimused vastavate isikute osas täidetavad, eriti aga arvestades uut lisatingimust. 7.5 Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused puuduvad, sest kaebaja ei ole esitanud korduvat kaebust, vaid on vaidlustanud uued, vastustaja poolt 22.10.2024 avaldatud hanketingimused. Nii kaebuse alus kui ese võrreldes kohtuasjaga nr 3-24-1978 on erinevad. Kaebaja on RHAD vaidlustanud üksnes 22.10.2024 muudetud osas. Tinglikult on erandiks üksnes TK p 1.31 ja HL p 2.31, kuid ka siin on vaidluse esemeks viidatud sätete koostoime ja aluseks 22.10.2024 toimunud RHAD muudatused ja nendest lähtuv kabaja õigusi täiendavalt piirav mõju. Vaidlust ei ole, et vahetult enne kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist avaldas hankija 22.10.2024 uued hindamiskriteeriumid. Kaebaja ei saanud uusi hindamiskriteeriume vaidlustada eelmises asjas nr 3-24-1978. Kohtuasja esemeks on uue sisuga hindamiskriteeriumid ning muud vaidlustatud RHAD sätted. Kuni 21.10.2024 kehtinud hindamiskriteeriumites puudus kriteerium nr 6 ja selle hindepunktide arv ja punktide omistamise metoodika. Alates 22.10.2024 kehtib kriteeriumide 2, 3 ja 4 osas uus hindepunktide arv. Kaebaja ei ole vastavaid hindepunkte varem vaidlustanud ega saanudki seda teha, sest vastustaja avaldas need alles 22.10.2024. Kuni 21.10.2024 puudus HL p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 maakondlike tegutsemiskohtade kulumuutustele 4(14)
3-24-3184 kehtestatud välistus, st kaebuse ese on muutunud. Kohtuasjas nr 3-24-1978 oli vailduse all hankelepingu muutmise tingimuste ebaselgus. Kaebaja ei ole ka varem saanud vaidlustada HL p 2.31 ja TK p 1.31 osas, millega hankija kehtestas 22.10.2024 uue piirangu hankelepingu täitmisele kaasatavale personalile. Sellega seoses ahenes oluliselt ka eluline võimalus täita hindamiskriteeriumit 4. Vastavad sätted on vaidlustatud koostoimes, st võrreldes asjaga 3-241978 on muutunud nii kaebuse ese kui alus. Kaebaja tugineb asjaolule, et kriteeriumi nr 4 täitmine on muutunud eluliselt raskemaks, sest hankija on kehtestanud täiendavalt HL p 2.31 ja TK p 1.31 piirangu. Kaebust vastaval alusel kriteeriumi 4 üle ei ole kohtud menetlenud. Samuti ei ole kohtud menetlenud kaebust hindamiskriteeriumi nr 4 ja HL p 2.31 ja TK p 1.31 22.10.2024 muudatuste koostoimes. Isegi kui kohus leiab, et kaebuse ese on kohustamisnõudest tulenevalt sama, siis kaebuse alused on vältimatult 22.10.2024 RHAD muudatustega seotud, mis ei saanud olla kohtuasja nr 3-24-1978 aluseks. 7.6 Vastustaja vastuse p-st 1.26 tuleneb, et vastustaja peab kaebust tähtaega ületanuks. Kaebaja on RHAD-s vaildlustanud 22.10.2024 avaldatud muudatused, st kaebus on tähtaegne. 7.7 Kaebusele antud vastuses vastustaja ei vaidle tegelikult regionaalse kättesaadavuse kriteeriumit puudutavas osas kaebusele vastu. Vastustaja selge soov on teenuse regionaalset kättesaadavust üldse mitte hankida. Asjaolu, et regionaalse kättesaadavuse kriteerium annab hankel punkte tähendab, et teenuse järele on vajadus. Vastustaja on vastuses ka väljastanud hulgaliselt numbrilist teavet ja statistikat, mille paikapidamises puudub kaebajal ja kohtul võimalus veenduda. Samas, isegi eeldades andmete õigsust, on vastustaja tõlgendused ebaratsionaalsed. Tänase statistika põhjal ei saa võrdlusi tuua, sest ERAA ei osuta tänaseks maakondades teenust. Kuna maakondades pole teenus kättesaadav ja tegevuslube väljastatakse vaid Tallinnas, siis see seletabki, miks on teenuse mahud Tallinnas äratuntavas ülekaalus. Kaebaja on uurinud vedajate soove ja saanud tagasiside, et peaaegu kõikidel juhtudel eelistavad vedajad saada teenust nende tegutsemise maakonna keskuslinnas. Maakondliku kättesaadavuse puhul langeks hangitava teenuse maht Tallinnas 37% peale. Tegelikku nõudlust ei ole vastustaja välja selgitanud. Teenuse kulurisk on maandatud 40%-lise hinnakriteeriumiga. Teenuse põhjendamatu kulu kartus on seega kaalutlusena selgelt ülepaisutatud. 7.8 Hankija viidatud 2022. a aset leidnud asjaolud olid 2023. a teises pooles ammu teada. Vastustaja väited seoses Venemaa suunaliste lubade vähenemisega ei ole kontrollitavad. Vene suunaliste veolubade väljastamine on avalikel andmetel taastatud alates oktoobrist 2024. 7.9 Vastuses toodud põhjendused riigile ebamõistliku kulutuse võtmise ohu kohta on utreeritud, kuna hankelepingu maksumus riigi jaoks on sisuliselt ette antud. Kaebajale ei ole aru saadav hankija põhjendus, kuidas pakkumuses esitatud finantsplaani alusel ei ole lepingu jätkusuutlikkust võimalik tagada maakondades, kuid on võimalik tagada Tartus ja Tallinnas, sh miks hankija arvates on kohtadel osutatava teenuse kulude riskid suuremad. Liiatigi ei tähenda HL p-s 3.4 sätestatud hinnakalkulatsiooni üldiselt sõnastatud ning hankijale laia kaalutlusruumi andev reeglistik, et iga üürihinna kasv peaks peaks tähendama hankelepingu maksumuse muutust. Ka Tallinnas ja Tartus on hankijal HL p 3.4 kontekstis äririsk seoses kulude suurenemisega. HL p 3.4 on eelkõige seotud teenuse osutamist reguleerivate õigusaktided mahtude ja menetluskordade muutustega ning üldise majanduskeskkonna muutustega, mis mõjutavad lepingu finantstasakaalu. On põhjendamatu, et vastavad erandlikud ja pakkuja tavapärasest äririskist hälbivad majanduslikud olukorrad ei ole maakondlike tegutsemiskohtade puhul kaetud. Hankija seatud piirang ei ole ka kontrollitav, sest RHAD vastav vorm ei erista kulusid ega tulusid teenuse osutamise asukohtade lõikes. Vastustaja seisukohad
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna haldusajaga nr 3-24-3184 sisult ja mõttelt samas haldusasjas number 3-24-1978 on juba varem jõustunud Riigikohtu 20.11.2024 määrus, millega Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. 5(14)
3-24-3184 Samuti ei ole kaebus riigihanke alusdokumentidele haldusasjas nr 3-24-3184 esitatud tähtaegselt. Kaebuse läbivaatamisel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks 8.1 Kaebaja esitas 04.07.2024 haldusasjas nr 3-24-1978 halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks viia riigihanke 280254 alusdokumendid õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse. Haldusasjad numbritega 3-24-3184 ja 3-24-1978 on sisult ja mõttelt samad haldusasjad. 8.2 Haldusasjas nr 3-24-1978 olid muu hulgas vaidluse all riigihanke 280254 hindamiskriteeriumid ning kaebaja taotles kohtult vastustaja kohustamist viima vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega tervikuna riigihanke 280254 alusdokumentide koosseisus kehtestatud dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Ka käesolevas haldusasjas on vaidlusobjektiks needsamad pakkumuste hindamiskriteeriumid, sealhulgas on vaidlusobjektiks hindamiskriteeriumid numbritega 2, 3, 4 ja 6. Muuhulgas oli kaebaja haldusasjas nr 3-24-1978 vaildusaluse objektiks tehnilise kirjelduse punkt 1.45 ja haldusleingu projekti punkt 3.4, mis hõlmavad õigust sõlmitava halduslepingu tasud üle vaadata, neid suurendada või vähendada või jätta tasud muutmata. Ka käesolevas haldusasjas palub kaebaja vastustaja kohustamist viima õigusaktides kehtestatud nõuetega vastavusse halduslepingu projekti punkt 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkt 1.45 osas, mis puudutab halduslepingu maksumuse muutmist ja vedaja äririski seoses teenuse pakkumisega väljaspool Tallinna ja Tartut. Haldusasjas nr 3-24-1978 jäi kaebus rahuldamata halduslepingu projekti punkti 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkti 1.45 osas. Vastustaja on seisukohal, et halduslepingu projekti punkt 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkt 1.45 on sisult samad sätted ning neid ei saa enam vaidlustada osas ja ulatuses, mille osas on RHAD vaildustamise aeg möödunud ja jõustunud kohtuotsus. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise korral on lubatav vaidlustada üksnes neid RHAD muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsustega. 8.3 Vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsusele pidi vastustaja lisama pakkumuste hindamiskriteeriumite hulka tagasi 6. hindamiskriteeriumina regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi, mille vastustaja oli sätestanud kehtetuks tunnistatud riigihankes nr 270582. Vastustaja lisas sätte sisuliselt samas sõnastuses, nagu see oli sätestatud kehtetuks tunnistatud riigihankes nr 270582. Varasemalt ei ole säte olnud menetlusosaliste jaoks ebaselge. 8.4 Kaebaja esitas 26.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, vaidlustades otsuse põhjendused, resolutsiooni vaidlustamata. Haldusasjas number 3-24-1978 ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses kaevelnud halduslepingu projekti punkti 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkti 1.45 üle ning nimetatud osas on jõustunud kohtuotsus. Kassatsioonkaebuses vaidlustas kaebaja muuhulgas hindamiskriteeriumite 2, 3 ja 4 osakaalu osad. Ka haldusasjas nr 3-24-3184 on vailduse all need samad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Kaebaja täiendas kaebuse põhjendusi kassatsioonastmes tulenevalt vastustaja poolt RHAD-i 21.10.2024 tehtud muudatustega punkti 2.31 osas. Sisuliselt hankija nimetatud sätet muutnud ei ole ega ole ka intensiivistanud kaebaja õiguste riivet. On iseenesestmõistetav, et kui vastustaja lisab juurde ühe täiendava hindamiskriteeriumi, siis tuleb muuta olemasolevate hindamiskriteeriumite osakaalusid. Sisulised vastuväited 8.5 Vastustaja lähtus regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumi ja selle väärtuspunktide andmisel RHAD-is järgmistest kaalutlustest. Haldusteenuse regionaalse kättesaadavuse järele kõikides maakondades või sellele lisanduvates linnades/asulates puudub nii sisuline nõudlus kui vajadus. Mitmed dokumendid on pikaajalise kehtivusega ning nt tegevuslubadega seotud menetlus toimub vaid Tallinnas. Kaasnevalt jaotuvad haldusteenuste tänased mahud vastavalt 6(14)
3-24-3184 Tallinn 70%, Tartu 20%, Pärnu 10%. Kahepoolsete veolubade väljastamisel on Tallinna osakaal 90%, sh tegevusload 100%. Seejuures ei anna dokumentide väljastus- või menetluskohtade arv olulist mõju teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele ka seetõttu, et taotlused laekuvad valdavalt elektroonselt ja saadakse kätte postiteenuse kaudu, mille kulud katab menetleja. Avaliku teenuse osutamisel ei lähtuta eeldusest, et seda tuleb osutada maksimaalselt paljudes kohtades ja sõltumata nõudlusest ja ka kuludest, mis kaasnevad teenuse osutamisega nii riigile kui ka teenuse saajale. See ei ole realistlik ka eelarveliste vahendite piiratuse tõttu. Ei saa ka mõistlikuks pidada, et vastustaja võtaks kohustuse tagada pakkuja erinevates piirkondades asuvate ning vastustaja kontrollile mittealluvate kümnete kontorite ülalpidamiskulude katmise riigileelarvest juhul, kui ilmnevad halduslepingus ette nähtud asjaolud. Vastustaja ei saa tagada pakkuja poolt sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi. Sellest tulenevalt on ka halduslepingus sätestatud p 3.4. Seega peavad ka riigihankes osalejad teenuse osutamise kohtade arvu pakkumisel lähtuma hoolsuskohustusest ja mõistlikkusest, sh hindama tegelikku nõudlust, võimalikku käivet, tulusust ja äririske. 8.6 Vastustaja ei ole regionaakse kättesaadavuse kriteeriumi alusel omistatavat punktisummat põhjendamatult alahinnanud. Mida aasta edasi, seda enam taotlevad vedajad autoveoalaseid dokumente elektroonselt. MTR-i statistika viimase 3 aasta jooksul on 90% vedajatest esitanud tegevusloa ja ligi 65% vedajatest esitanud tegevusloa kinnitatud ärakirja/koopia taotluse elektroonselt. See tähendab, et suurem enamus vedajaid eelistab autoveoalaseid tegevuslubasid taotleda läbi portaali eesti.ee, MTR-i kaudu või e-posti teel. Eesti riik on tegevuslubade taotlemiseks loonud mugavad elektroonsed võimalused. Nii toimus see ka Covid perioodil. 8.7 Vastustaja ei ole kindel, kas kaebaja on aru saanud, millised tööjõu, kontoripinna ja muud kulud kaasnevad teenuse osutamisega kaebaja poolt lubatud maakondades koha peal ja kas dokumentide andmisest saadavad tulud võimaldavad neid kontoreid ka ülal pidada. 2022 aasta oli autoveoalaste dokumentide andmisega seoses erandlik aasta, sest rakendusid mitmed liikuvuspaketist tulenevad muudatused, mistõttu dokumentide väljastamise maht suurenes. Kuid 2023 aastal, kui Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas rakendas EL Venemaa suhtes üha piiravamaid sanktsioonipakette, hakkasid ilmnema mõjud ka Eesti transporditurul. Vähenes Venemaa veolubade väljastamine ja ka nende veolubade kasutus Eesti vedajate poolt, kuhu jõudmiseks on vajalik transiidina läbida Venemaa territoorium. Kaebaja on regionaalse kättesaadavuse kriteeriumit üle tähtsustanud.
9.Vastustaja leiab, et kaebus haldusasjas number 3-24-3184 tuleb jätta läbi vaatamata vaildusaluste nõuete osas, mille osas on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-24-1978.
10.HKMS § 43 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebuste samasusega on tegemist siis, kui sama isiku hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõuete ja alustega. Samal alusel esitatava kaebusega ei ole tegemist näiteks juhul, kui esitatakse üksnes uued argumendid.
11.Haldusasjas nr 3-24-1978 olid muu hulgas vaildusobjektiks riigihanke 280254 pakkumuste hindamiskriteeriumid ning kaebaja taotles vastustaja kohustamist viima vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega tervikuna riigihanke 280254 alusdokumentide koosseisus esitatud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, sealhulgas hindamiskriteeriumid 2, 3, 4 ja 6. Tallinna Halduskohus rahuldas oma 15.08.2024 otsusega kaebuse nimetatud osas ja kohustas vastustajat viima „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohus leidis, et HK on õigusvastane nn regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumise osas. Kuna sellest kriteeriumist õigusvastane loobumine mõjutab aga HK hindepunktide osakaalu tervikuna, siis leidis kohus, et õigusvastaseks tuleb tunnistada HK tervikuna.
12.Kohus jagab kohtute seisukohta eelnevas haldusasjas, et eri kriteeriumidele omistatud hindepunktide osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Seega toob ühe hindamiskriteeriumi (või selle ärajätmise) põhjendamatus kaasa selle, et õigusvastaseks osutus HK tervikuna. Vastustaja on praegusel juhul vastavalt jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-24-1978 täiendanud hindamiskriteeriume punktiga 6, määrates ühtlasi kriteeriumile omistatava hindepunktide arvu ja hindepunktide omistamise metoodika. Seoses sellega kehtib alates 22.10.2024 ühtlasi kriteeriumite 2, 3 ja 4 osas uus hindepunktide arv, st vastustaja on määranud nimetatud kriteeriumite eest omistatavate hindepunktide arvu teisiti, kui need olid määratud HK-s, mis oli vailduse objektiks haldusasjas nr 3-24-1978. Kaebaja saab seega käesolevas haldusasjas vaidlustada uued hindamiskriteeriumite hindepunktid, kuna need on muutunud. Kaebaja ei saa vaidlustada kriteeriumite kehtestamise põhjendatust (v.a kriteerium 6). Kaebaja ei saanud vastavaid hindepunkte varem vaidlustada, sest vastustaja avaldas need alles 22.10.2024. Kaebaja ongi kaebuses vaidlustanud uued hindamiskriteeriumite hindepunktid, sh kriteeriumi nr 6 alusel antavad hindepunktid. Seega kaebuse ese ei ole antud juhul HK puudutavas osas sama, mis haldusasjas nr 3-24-1978, kuna hankija on alusdokumente muutnud ning kaebaja on vaidlustanud alusdokumentide muudatused. Ka küsimus sellest, kas kriteerium 4 on õigusvastane tulenevalt TK p 1.31 ja HL 2.31 muudatustest on uus asjaolu, mille osas kohus ei ole varasemalt otsust teinud, kuivõrd nimetatud muudatused ei olnud vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-24-1978.
13.Kuni 21.10.2023 kehtinud HL p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 puudus maakondlike tegutsemiskohtade kulumuutustele kehtestatud välistus, millega maakondlike tegutsemiskohtadega seotud kulumuutuste äririsk jäeti tervikuna pakkuja kanda. Seega on kaebuse ese ka nimetatud osas muutunud ning tegemist ei ole korduva kaebusega. Kaebajal on õigus ka selles, et varasemas vaidluses ei saanud kaebaja vaidlustada HL p 2.31 ja TK p 1.31 osas, millega hankija kehtestas 22.10.2024 uue nõude hankelepingu täitmisel kasutatavale personalile.
8(14)
3-24-3184
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud HKMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses korduvat kaebust. Kuivõrd muudetud hanketingimused avaldati 22.10.2024 ning kaebus on esitatud 20.11.2024, siis on kaebus ühtlasi tähtaegne. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Kaebuse sisuline lahendamine
15.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lõike 1 kohaselt võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ) tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõikele 2 võib KLIM volitada hankelepinguga MTÜ-le ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (veokorraldusjuhi) hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.
17.Vaildust ei ole selles, et haldusasjas nr 3-24-1978 jõustunud kohtulahendite kohaselt oli vastustajal kohustus viia riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohus leidis kokkuvõtvalt, et regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumist loobumine oli õigusvastane. Kohus tunnistas HK tervikuna õigusvastaseks põhjusel, et eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Kaebaja poolt vaidlustatud kriteeriume 1, 2, 3, 4 ja 5 kohtud eraldi võetuna õigusvastasteks ei pidanud. Samuti leidsid kohtud, et kaebus ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja vaidlustas RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51, 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 ja p.3.4 ning RHAD dokumendi „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja hankija poolt RHAD-i tehtud ja RHR-is 22.10.2024 avaldatud muudatused ning muudatuste mõjul eri kriteeriumite täitmisel omistatavad punktisummad.
18.Kohus nõustub kaebaja ja kohtute seisukohaga haldusasjas nr 3-24-1978, et eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad. Juhul kui üks hindamiskriteerium on põhjendamatu või sellele antud osakaal ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei ole hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Regionaalse kättesaadavuse kriteerium ja selle osakaal maksimaalselt 4 p (kriteerium 6).
9(14)
3-24-3184
19.Lähtuvalt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditest haldusasjas nr 3-241978 on hankija sätestanud hindamiskriteeriumites kriteeriumina 6 regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi ning sõnastanud selle järgmiselt: „Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“. Hankija määras kriteeriumile omistatavate punktide osakaaluks 4 punkti ja sätestas hindamismetoodikas, et maksimaalse arvu, ehk 4 väärtuspunkti, saab pakkuja, kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a tegevusloa andmine) enima arvuga maakonnakeskustes Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule. Suuruselt järgmise maakonnakeskuste arvuga pakkuja saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte, samas vähemalt 1 väärtuspunkti annab üks täiendav maakonnakeskus lisaks Tallinnale ja Tartule.
20.Hankelepingu tingimuste sisustamine on juhtumi põhine. Kehtib üksnes üldine eeldus, et tingimuste sisustamisel järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Seadus muus osas hankijale ettekirjutusi ei tee. Seejuures ei näe seadus ette, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaeline riskijaotus. Hindamiskriteeriumite eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi ning kriteeriumite kehtestamise eesmärgiks ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedinäitajate eest sama palju punkte ja otsustavaks osutuks lõpuks madalaim hind. Kohus saab tingimuste üle peetavas vaidluses kontrollida, kas hankelepingu tingimused vastavad seadusele. Tallinna Halduskohus on oma 14.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2380 selgitanud, et hindamismetoodika valik kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1189, p 19).
21.RHS § 3 punktist 2 tuleneb hankijale kohustus kohelda kõiki isikuid võrdselt ning järgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hindamiskriteeriumid ei tohi olla sätestatud selliselt, et need eelistavad põhjendamatult üht pakkujat.
22.Kaebaja väidete kohaselt on vastustaja hindamiskriteeriumi nr 6 sätestamisel, kriteeriumi osakaalu ja väärtuspunktide arvestamisel jätkuvalt eelistanud ERAA huve ning on asunud piirama kaebaja eduvõimalusi just nende kriteeriumite juures, mis oleksid toonud kaebajale edu. Kaebaja on kinnitanud suutlikkust osutada teenust kõigis maakondades, v.a Kärdlas.ERAA-l on kehtiv teenuse osutamise koht lisaks Tallinnale ja Tartule Pärnus, mida ta ilmselt muuta ei kavatse. Hankija kehtestatud tingimuste kohaselt annab lisa tegevuskoht ERAA-le ühe punkti 4st, mis ei ole proportsionaalne. Proportsionaalne oleks punktide omistamine juhul, kui parimas pakkumuses pakutaks maksimaalselt 4 tegutsemiskohta.
23.Kohus leiab, et vastustaja on praegusel juhul nõutaval määral põhjendanud sätestatud hindamiskriteeriumi proportsionaalsust, selle seost hangitava teenusega ning kriteeriumile omistatud osakaalu asjakohasust. Kohus nõustub, et 6. hindamiskiteeriumi alusel omistatavate punktide arvutamise metoodika on aru saadav ja selge. Hindepunktide arvutamise aluseks on matemaatiline valem: pakkuja poolt pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule x maksimaalsed väärtuspunktid / enim pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule. Nimetatud arvutuskäik on hindamismetoodika kirjelduse põhjal aru saadav. On aru saadav, et kui arvutuskäigu tulemisel omistatav punkti summa on alla ühe, siis hindamismetoodikat kasutades saab pakkuja ikkagi vähemalt 1 punkti.
10(14)
3-24-3184
24.Kaebaja märgib õigesti, et hankija poolt avaldatud valemi alusel omistatav punktisumma ei ole otseses proportsioonis pakkuja poolt pakutavate keskuste arvuga, kus pakkuja teenust osutab. Ilmselgelt saab kaebaja, kes osutab teenust 12 keskuses väljaspool Tallinnat ja Tartut kriteeriumi alusel 4 punkti samas, kui isik, kes osutab teenust vaid ühes väljaspool Tallinnat ja Tartut asuvad keskuses, saab selle eest igal juhul ühe punkti. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vastustaja väärtuspunktide määramisel toiminud meelevaldselt. Kohus nõustub hankijaga, et ühegi riigi poolt osutatava avaliku teenuse osutamisel ei lähtuta eeldusest, et haldusteenust tuleb osutada maksimaalselt paljused kohtades sõltumata nõudlusest ja kuludest, mis teenuse osutamisega kaasnevad. On üldteada asjaolu, et tulenevalt viimastel aastatel eesmärgiks seatud eelarveliste vahendite kokkuhoiu poliitikast ei ole kõigis piirkondades riigi avaliku teenuse füüsilise kohapealse kättesaadavuse ootus enam realistlik. Riik on asunud mitmetes avaliku teenuse valdkondades sulgema piirkondlikke üksusi ning vähema harukontorite arvu suuremates haldusüksustes. Muu hulgas on näiteks suletud ka mitmed kohtumajad. Seega ei saa praegusel juhul tõepoolest eeldada, et teenuse regionaalne kättesaadavus peaks olema tagatud kõigis maakondades, kus kaebajal praegusel juhul esindused on. Riigi selge poliitika on suunatud teenuste digitaalse kättesaadavuse tagamisele ning füüsiliste kontorite arvu piiramisele. Sellises olukorras ei saa eeldada, et riik peaks toimima hanke objektiks olevate teenuste kättesaadavuse tagamisel teisiti, ning soosima võimalikult suure arvu kohapealsete teenidnudskohtade olemasolu. Vastustaja on oma 20.12.2024 menetlusdokumendis esitanud põhjendused ja dokumendile lisatud tõenditega tõendanud, et tegevuslubade arv on olnud aastete lõikes vähenenud. Muu hulgas on vastustaja välja toonud, et seonduvalt Venemaa täiemahulise sõja alustamisega Ukraina vastu, millega kaasnevalt on EL kehtestanud Venemaa suhtes tänaseks nn 15 sanktsioonipaketti, on õigusaktidest tulenevalt sätestatud erinevad piirangud seonduvalt erinevate kaupade veoga ühenduses Venemaaga jms. Maksu- ja Tolliameti poolt on rakendatud täielik tollikontroll Eesti-Vene piiripunktides, mis on oluliselt vähendanud piiripunktide läbilaskevõimet piiripunktidele. Vastustaja on esitanud tõendid, mille kohaselt eraldas enne 2022. aasta veebruari alanud sõda Venemaa Eestile üle 34000 veoloa kaubavedudeks ning 26.11.2024 Venemaa Transpordiameti kirjast nähtub, et Eesti vedajatele eraldatakse 2025 aastaks vaid 9500 veoluba. Usutav on, et sellega seonduvalt väheneb ka kolmandate riikide veolubade kasutamise võimalus riikidesse, kuhu jõudmine eeldab Venemaa läbimist transiidina, kuna ka sinna jõudmiseks on vaja Venemaa veoluba. Lisaks ei vahetata veolubasid Valgevenega. Vastustaja on ka edastanud dokumendid, millest nähtuvalt Ukraina ja Moldova vedajad on vabastuatud veoloa nõudest EL territooriumil. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud vastusustaja väidet, mille kohaselt laekuvad ettevõtjate taotlused vastustajale eelkõige elektroonselt ning vedajad eelistavad sellist lahendust. Vastustaja on koos viidetega hankedkumentidele ka selgitanud et RHAD-ist tulenevalt katab dokumentide väljastamisega kaasnevad postikulud hankija. Nii nagu teisteski avaliku teenuse valdkondades, on riik ka veolubadega ja autovdudega seonduvalt loonud võimaluse esitada dokumente elektroonselt (ka kohtumenetlused dokumentide esitamine toimub peamiselt elektroonselt), mis vähensdab oluliselt dokumentide taotlemise ajakulu. Digilahendustele üleminek on olnud Eesti peamine prioriteet. Kohtu jaoks on usutav vastustaja tähelepanek, et kui inimestelt küsida, kas nad eelistavad kohapealse esinduse olemasolu, on ilmselgelt vastus jaatav. Selliselt vastaksid inimesed samale küsimusele mistahes teenuse osas. Samas ei ole riigi praegustes kärbete tingimustes võimalik sellist teenust tagada ning mõistlikuks on peetud digilahenduste parema kättesaadavuse tagamist. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras vastustajale ette heita, et ta regionaalse kättesaadavuse kriteeriumit sätestades ja vastava kriteeriumi eest hindepunktide andmisel ei pidanud võimalikuks pidada kõige määravamaks olukorda, kus pakkujal on võimalikult palju esindusi maakondades. Vastustaja on punktide määramisel arvestanud mõistlikult tegliku vajadusega teenuse järele, tagades seejuures teenuse kvaliteedi. Digiajastul ei ole teenuse kvaliteedi peamiseks näitajaks võimalikult paljude teeninduskohtade olemasolu. Seega ei ole vastustaja toiminud meelevaldselt, kui on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi eest 11(14)
3-24-3184 maksimaalselt 4 hindepinkti ning hinnates kriteeriumi täidetavust hindamismetoodika punktis 6 toodud arvutusmetoodikat kasutades. Kohtu arvates ei ole see toonud kaasa kaebaja õiguste piiramist võrrelduna ERAA huvudega. Kaebaja enda otsustada on, mitmes haldusüksuses ta esindust omada soovib. Nimetatu ei tähenda aga, et vastustaja peaks sellist olukorda soosima, omistades vastava kriteeriumi eest maksimaalselt väärtuspunkte.
25.Kaebaja leiab lisaks eelnevale, et vastustaja on kaebaja õigusi piiranud seeläbi et on sätestanud hankelepingu p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 hankelepingu maksumuse korrigeerimise võimaluse tulenevalt kulumuutustest, kuid vastav võimalus on välistatud seoses maakonnakeskustes teenuse osutamisega. Käesoleva otsuse eelmistes alapunktudes toodust tulenevalt on erisus mõistlikult põhjendatud. Vastustajal ei ole hanketingimuste kehtestamisel kohustust eelistada lahendust, mille kohaselt oleksid tagatud eelkõige kaebaja huvi omada võimalikult palju maakondlikke esindusi olukorras, kus nimetatud lahendus ei vasta avalikule huvile kasutada avalikke vahendeid võimalikult säästlikult ja mõistlikult. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikuks pidada, et vastustaja võtaks kohustuse tagada pakkuja erivenates piirkondades asuvate kümnete kontorite ülalpidamiskulude katmine juhul, kui imnevad sättes toodud asjaolud. Lisaks ei ole nimetatud kontorite ülalpidamiskulud vastustaja mõjualas, kuna vastavad lepingud sõlmib kaebaja ise. Vastustaja on halduslepingu punktidega 3.3 ja 3.4 võtnud rahalise kohustuse tagada halduslepingu poole finantstasakaal ja seda võimalusel riigieelarveliste toetustena. Vastustaja selgitas, et nimetatud sätete kehtestamisel lähtuti kaalutlusest, et teenuse osutajalt ei saa eeldada haldusteenuse osutamist pakkumuses esitatud finantsplaani alusel, kui lepingu perioodil pakkujast sõltumatutel asjaoludel eeldatud tulud jäävad väiksemaks (nt Eesti riik ei vaheta Venemaaga enam veolubasid jms). Kuivõrd regionaalse kättesaadavuse tagamine võimalikult paljudes eri piirkondades ei ole teenuse iseloomu arvestades ilmselgelt teenuse kvaliteedi peamiseks näitajaks, ei saa vastustajale ette heita, et ta otsustas jätta maakonnakeskustes osutatavate majandutegevuse näitajate negatiivsetest mõjudest tulenevad riskid teenuse osutaja kanda. Kohus märgib täiendavalt, et olukorras, kus kaebaja peaks osutuma hanke võitjaks, on tal võimalik oma tegevus ümber korraldada selliselt, et vastava riski realiseerumine oleks minimaalne (nt sulgeda mõned esindused). Seega leiab kohus, et ka nimetatud sätted ei ole ebaproportsionaalsed ega õigusvastased. Rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse (kriteerium 3), haldusülesande täitmise kogemuse (kriteerium 2) ja vastutavate isikute kriteeriumide (kriteerium 4) ülemäärane osakaal.
26.Hankija on seonduvalt 22.10.2024 avaldatud RHAD muudatustega kehtestanud hindamiskriteeriumitele uued osakaalud. Kuna muudatuste eelselt kuuendat kriteeriumit ei olnud ja väärtuspunktide arv kokku peab olema 100 punkti, siis hankija teisiti toimida ei saanudki, vaid pidigi muutma teiste kriteeriumite väärtuspunktide proportsioone. Muu hulgas vähenes rahvusvahelise kogemuse (kriteerium 3) hindepunktide arv 12-lt 11-le, haldusülesande täitmise kogemuse (kriteerium 2) hindepunktide arv vähenes 18-lt 17-le, vastutavate isikute haridus- ja töökogemise (kriteerium 4) hindepunktide arv vähenes 21-lt 20-le. Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumile põhjendatult 4 väärtuspunkti, mistõttu ei ole nimetatud hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktisummad nimetatud põhjusel põhjendamatult kõrge osakaaluga.
12(14)
3-24-3184
27.Kaebaja tugineb kaebuses väitele, et rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteeriumi osakaaluks 22.10.2024 määratud 11 punkti on üle paisutatud ning ei ole seotud hankelepingu esemega. Kaebaja hinnangul ei tohiks kriteeriumi osakaal ületada 2 punkti. Kaebaja teada vastab kriteeriumile üksnes ERAA. Kaebaja vaidlustas nimetatud kriteeriumu alusel omistatud hindepinktide arvu ka haldusasjas nr 3-24-1978. Ka nimetatud vaidluses leidis kaebaja, et kriteeriumile on omistatud põhjendamatult suur osakaal. Seejuures on kaebaja väited praeguses asjas jäänud samaks.Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kriteerium on asjakohane. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et hindamismetoodika kohaselt saab samapalju väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et haldusülesanne, milleks mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist kui ka veondusalast rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et volitatud isik saab vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmisega hakkama. Loa- ja kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande volitajana ei saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi osakaal (12%) ei ole ilmselgelt ülemäärane. Tallinna Halduskohus selgitas, et kohtu hinnangul ei saa väita, et vastav kriteerium oleks olmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv. Vastustajal on hindamiskriteeriumite seadmisel avar otsustusruum. Kohus ei saa kontrollida, kas vastav kriteerium on otstarbekas. Kohus leiab käesolevat haldusasja lahendades, et nimetatud põhjendused on asjakohased ka käesoleva vaidluse puhul olukorras, kus kriteeriuimi alusel omistatav punktisumma on 11% kõigist hindamisel jagatavatest punktidest.
13(14)
3-24-3184
28.Kaebaja leiab, et vastustava isiku hindamiskriteeriumi nõue (kriteerium 4) seoses MTR või ERRU kandega koostoimes TK p 1.31 ja HL 2.31 piiranguga on õigusvastane. HL p 2.31 ja TK p 1.31 uues sõnstuses sätestavad, et : „Vedajate ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ töötajad ega MTÜ lepingulised haldusteenuse osutajad (täpsustatud 21.10.2024), kes vastutavad ja/või tegelevad Lepingust tulenevate dokumentide andmise või sellealaste aruannete koostamisega, olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või ekpedeerija (autovedude vahendaja) juures.“. Kaebajal on õigus selles, et HL ja TK uue redaktsiooni järgi ei saa MTÜ hankelepingu täitmisesse kaasata vedajatega seotud isikuid ka siis, kui nende kaasamine ei toimu töölepingu alusel, vaid mistahes lepingulisel alusel. Vastustaja on haldusasjas nr 3-24-1978 selgitanud, et vastutava isiku puhul on nõutud registrikande olemasolu, et vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele. Kui isik täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse registrisse vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud. Tallinna Halduskohus pidas vastustaja põhjendust asjakohaseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ tagab haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded (AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv. Kaebaja on käesolevas haldusasjas tuginenud väitele, et täiendavalt lisatud kriteeriumit ei ole võimalik täita. Vastustaja on kaebaja väite lükanud ümber 20.12.2024 vastusele lisatud tõenditega (lisad 8, 9 ja 10). Vastustaja selgitas asjakohaselt, et hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei pea isik hetkel tingimata töötama veokorraldusjuhina, vaid ta peab seda olema teinud viimase 10 aasta jooksul vähemalt ühe aasta. Kohus leiab, et nõue, mille kohaselt ei tohi juhul, kui kaebajaga sõlmitakse haldusleping, isik, kes asub kaebaja juures tööle või asub osutama teenust lepingulisel alusel, lõpetama töö- või teenuselepingulise suhte senise vedajaga, on põhjendatud. Nimetatud nõue on kooskõlas huvide konflikti ja toimingupiirangu rikkumise vältimise vajadusega, mis vältimatult kaasneks, kui halduslepingu alusel töötav ja samal ajal veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht menetleb endaga seotud tööandja-vedaja esitatud taotlusi ning lisaks saaks veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht haldusmenetluse raames ligipääsu veotorul tegutsevate konkurentide ärialastele andmetele. Seega on kohus seisukohal, et kõnealune piirang on igati põhjendatud ja mõistlik.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RHAD on vaidlustatud osas õiguspärane. Kaebus jääb kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.