Osaühingu PVH EHITUS kaebus Tartu Ülikooli riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (viitenumber 283180) 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 punktide 2 ja 3 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.10.2024. a otsuse nr 191-24/283180 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustuse esitaja) – osaühing PVH EHITUS, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja (hankija) – Tartu Ülikool, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Kolmas isik (pakkuja) – JAAGOR GRUPP OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta JAAGOR GRUPP OÜ taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta osaühingu PVH EHITUS kaebus rahuldamata.
3.Jätta osaühingu PVH EHITUS menetluskulud tema enda kanda.
Mõista osaühingult PVH EHITUS Tartu Ülikooli menetluskulude katteks välja 1900 eurot (käibemaksuta).
5.Mõista osaühingult PVH EHITUS JAAGOR GRUPP OÜ menetluskulude katteks välja 2200 eurot (käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
3-24-3061
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ülikool (hankija) avaldas 09.08.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (viitenumber 283180) hanketeate. Pakkumused tuli esitada 12.09.2024 ning nimetatud päevaks esitasid pakkumuse osaühing PVH EHITUS (maksumusega 951 128,26 eurot) ja JAAGOR GRUPP OÜ (maksumusega 943 604,54 eurot).
2.Hankija edastas pakkujatele sõnumi selle kohta, et maksumuse esitamise tabelis olid multimeedia seadmete kogumaksumuse valemist mõned read puudu ning hankija parandas valemi, mille tulemusel muutus multimeediaseadmete kogumaksumus ja pakkumuse kogumaksumus. Hankija palus anda teada, kas pakkujad nõustuvad arvutusvea parandamisega. JAAGOR GRUPP OÜ nõustus arvutusvea parandamisega, mille tulemusel kujunes tema pakkumuse kogumaksumuseks 952 534,16 eurot. Osaühing PVH EHITUS ei nõustunud arvutusvea parandamisega ja sellega, et tema pakkumuse kogumaksumus on tegelikkuses 956 528,26 eurot, leides, et võimalik hankija valemiviga ei mõjuta tehtud pakkumuse maksumust.
3.Tartu Ülikool tunnistas 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 10) punktiga 1 vastavaks JAAGOR GRUPP OÜ pakkumuse ning lükkas korralduse punktiga 2 osaühingu PVH EHITUS pakkumuse tagasi. Hankija tugines osaühingu PVH EHITUS pakkumuse tagasi lükkamisel riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg-le 3, kuna osaühing PVH EHITUS ei nõustunud arvutusvea parandamisega. Hankija tunnistas sama korralduse punktiga 3 edukaks JAAGOR GRUPP OÜ pakkumuse kogumaksumusega 952 534,16 eurot kui majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast. Otsused on tehtud komisjoni 20.09.2024. a ettepanekute (dtl 11–12) alusel, mis on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Hankija koostatud maksumuse esitamise tabelis oli viga – multimeedia seadmete kogumaksumuse valemist olid kaks kulurida puudu. Hankija parandas valemi ja leidis õige multimeedia seadmete kogumaksumuse. Arvutusvea parandamise tulemusena on osaühingu PVH EHITUS pakkumuse õigeks kogumaksumuseks 956 528,26 eurot (käibemaksuta). RHS § 117 lg-st 3 tulenevalt paluti pakkujal kinnitada, kas ta nõustub arvutusvea parandamisega. Pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustunud. RHS § 117 lg 3 kolmas lause näeb ette, et kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Seega puudub hankijal selle üle otsustamisel kaalutlusõigus.
3.2.Valemivea esinemine hankija koostatud maksumuse tabelis on üheselt tuvastatav asjaolu ning seega on olemuslikult tegemist arvutusveaga RHS § 117 lg 3 mõistes, kuna konkreetselt on tekkinud viga arvutusprotsessis. Seega on tegemist olukorraga, kus kõikide pakkujate maksumuse tabelis arvutusvea parandamise vajaduse üle ei saa vaidlust olla, kuivõrd on ilmne, et valem kogumaksumuse lahtris ei ole arvestanud kõiki maksumuse tabelis esitatud ühikhindasid, kuid seejuures on kõik pakkumuse koosseisu kuuluvad ühikhinnad pakkujatel asjakohastel ridadel esitatud.
3.3.Seadus ei näe hankijale ette võimalust pakkuja poolt arvutusvea parandamisest keeldumisel esitatud selgitusi ja põhjendusi sisuliselt analüüsida ega arvestada. Sellegipoolest ei oleks pakkuja väited ka eluliselt usutavad. Kui pakkuja oleks juba pakkumust koostades reaalselt aru saanud tabelis sisalduvast valemiveast ning lahter „Seadmed kokku+paigaldus“ sisaldaks pakkuja pakkumuses ka valemist välja jäänud maksumusi, siis oleks olnud pakkuja poolt loogiline märkida valemist välja jäänud ridade väärtuseks hoopis 0 ning valemist väljajäävate ühikhindade info eraldiseisvalt ära märkida. Samuti, kui pakkuja tõesti märkas valemiviga juba enne pakkumuse esitamist, oleks olnud heatahtlik käitumine ka hankijat
3-24-3061 sellest tähelepanekust teavitada, et hankijal oleks olnud võimalik viia maksumuse tabelisse sisse vajalikud korrektuurid. Pakkuja on kõik need väited aga esitanud alles siis, kui hankija pöördus arvutusvea parandamise vajadusega pakkuja poole. Kuivõrd selleks hetkeks olid riigihangete registris konkureerivate pakkujate pakkumuste hinnad näha, siis on pakkuja selgitused tagantjärele otsitud argumendid, mille abil on pakkuja püüdnud tekitada olukorda, kus enda pakkumus muutuks konkureerivast pakkumusest soodsamaks.
4.Osaühing PVH EHITUS esitas 02.10.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 23.09.2024. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab osaühingu PVH EHITUS pakkumuse tagasi lükkamist ning JAAGOR GRUPP OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist (p-d 2 ja 3).
5.VAKO jättis 28.10.2024. a otsusega nr 191-24/283180 vaidlustuse rahuldamata ja mõistis osaühingult PVH EHITUS JAAGOR GRUPP OÜ kasuks välja lepinguliste esindajate kulud 3080 eurot (käibemaksuta). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Vastavalt pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) p-le 8.6.1 pidid pakkujad täitma maksumuse esitamise tabeli vastavalt riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisa 4 vormile (Tabel), täites kõik tabeli alajaotusele vastavad tühjad lahtrid ja tuues välja nende lahtrite kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. Tabel sisaldas kolme alalehte: 1) „Hinnapakkumise tabel“; 2) „Multimeedia seadmed“; 3) „Sisustus ja mööbel“. Alalehe „Hinnapakkumise tabel“ lahtri F229 valemist (=SUM ́Multimeedia seadmed ́! E81) nähtub, et alalehe „Hinnapakkumise tabel“ lahtrisse F229 tuli kanda Tabeli alalehe „Multimeedia seadmed“ lahtris E81 esitatud multimeedia seadmete maksumus. PEE p-s 8.6.1 kehtestatud nõue laieneb kogu tabelile, sh alalehtedele „Multimeedia seadmed“ ja „Sisustus ja mööbel“. Seega, kui kaebaja pakkumuse alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtris E79 esitatud multimeedia seadmete maksumus on saadud ebaõige liitmistehte tulemusena (lahtrites E61 ja E74 toodud tootegruppide kogumaksumusi ei ole arvestatud), ei ole PEE p-ga 8.6.1 kooskõlas alalehel „Multimeedia seadmed“ olevas lahtris E81 („Seadmed kokku+paigaldus“) esitatud maksumus, mis tuli arvutada vastavalt valemile „=E79x1,2“. Kaebaja pakkumisest nähtub, et kaebaja on alalehel „Multimeedia seadmed“ lahtris E81 esitatud multimeedia seadmete maksumuse arvutanud nimelt seda valemit kasutades. Kui lahtri E81 maksumus baseerub ebaõige liitmistehte tulemusel saadud maksumusel, on selge, et korrektne ei saa ka olla koondtabeli lahtris F229 sisalduv summa ja seeläbi ka kaebaja pakkumuse kogumaksumus summas 951 128,26 eurot. Kui tabelis esitatud koondsummasse pole liidetud kõikides lahtrites olevaid summasid (antud juhul alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrites E61 ja E74 toodud tootegruppide kogumaksumusi), ei vasta tabel PEE p-le 8.6.1.
5.2.Kaebaja ei ole enda pakkumuses kuidagi välja toonud, et ta oleks pakkumuse esitamisel vigast valemit arvesse võtnud. Ka vaidlustusmenetluses esitas kaebaja üksnes paljasõnalised kinnitused selle kohta, et ta arvestas pakkumuse esitamisel eksliku valemiga, mistõttu tema pakkumuses arvutusviga puudub.
5.3.Tulenevalt hankija veast RHAD koostamisel esineb kaebaja pakkumuses arvutusviga, mis seisneb selles, et alatabelis „Multimeedia seadmed“ lahtris E79 esitatud maksumus ei ole saadud kõikide kaebaja pakutud vastavate multimeedia tootegruppide kogumaksumuste liitmisel. Kui kaebaja oleks pakkumuse esitamisel hankija valemi tabelist välja lülitanud ja kogumaksumused ise kokku liitnud (arvutusviga tegemata), oleks tulemus olnud see, milleni jõudis hankija arvutusvea parandamisel. Hankija parandas arvutusvea kooskõlas RHS § 117 lg-ga 3 ning kuna kaebaja ei nõustunud arvutusvea parandamisega, lükkas hankija kaebaja pakkumuse RHS § 117 lg 3 alusel õiguspäraselt tagasi.
5.4.Kuna hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamiseks on õiguspärane, on
3-24-3061 õiguspärane ka hankija otsus, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.
5.5.Kaebajalt tuleb välja mõista kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud, mis on vajalikud ja põhjendatud 14 töötunni ulatuses (20,5 tunnist), seega 3080 eurot.
6.Osaühing PVH EHITUS esitas 07.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada eelmainitud hankija 23.09.2024. a otsuse, millega lükati osaühingu PVH EHITUS pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks pakkujaks JAAGOR GRUPP OÜ, ning VAKO 28.10.2024. a otsuse. Tallinna Halduskohus andis 08.11.2024. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
7.Tartu Halduskohus võttis 08.11.2024. a määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas kolmanda isikuna haldusasja menetlusse JAAGOR GRUPP OÜ.
8.Tartu Ülikool esitas kaebusele 15.11.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
9.JAAGOR GRUPP OÜ esitas kaebusele 18.11.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus otsustas 13.12.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
11.Kaebaja esitas kohtule enda täiendavad seisukohad 18.12.2024 ja 19.12.2024 ning vastustaja ja kolmas isik esitasid enda seisukohad kaebaja täiendavatele seisukohtadele 20.12.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Osaühing PVH EHITUS palub kaebuse järgmistel põhjustel rahuldada.
12.1.VAKO on ebaõigesti kohaldanud RHS § 117 lg-t 3, nõustunud hankijaga, et kaebaja pakkumus sisaldas arvutusviga, ja pidanud hankija otsust kaebaja pakkumuse tagasilükkamise osas õiguspäraseks.
12.2.Hankija ja VAKO on jätnud arvestamata asjaolu, et kaebaja täitis RHAD lisas 4 esitatud tabeli vastavalt RHAD-s sätestatule ehk täitis kõik tabeli alajaotusele vastavad tühjad lahtrid. Kaebaja on kirjutanud RHAD lisa 4 ehk pakkumuse esitamise vormi alatabeli „Hinnapakkumise tabel“ (ehk põhitabeli) lahtrisse E229 n-ö omakäeliselt (st ilma valemita) väärtuse „90034,8“, mis tähendas, et kaebaja pakkumuses moodustab multimeedia seadmete maksumus koos paigaldusega 90 034,80 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist ei ole mitte alatabelis „Multimeedia seadmed“ hankija poolt ebaõigesti eelkoostatud valemi tulemusel saadud arvutusega, vaid kaebaja on täitnud vastavalt RHAD-le omakäeliselt antud lahtri, millega on avaldanud selget valmisolekut ja soovi teostada multimeedia seadmete tarne ja paigaldus täpselt selle summa eest, mille kaebaja lahtrisse kirjutas. Selle tulemusena on kaebaja pakkumuse kogumaksumus 951 128,26 eurot ilma käibemaksuta. Hankija valemiviga ei omanud kaebaja esitatud multimeedia seadmete tarne ja paigalduse maksumuse määramisel mingit rolli.
12.3.VAKO on jätnud põhjendamata ka seisukoha, nagu oleks igal juhul pidanud multimeedia seadmete paigalduse maksumus olema arvutatud vastavalt valemile „=E79x1,2“ (mis oli sisestatud alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E81). RHAD-st ei tulene, et pakkumus tuleb esitada selliselt, et multimeedia seadmete paigaldus peaks igal juhul moodustama 20% multimeedia seadmete maksumusest. Tulenevalt RHAD osaks oleva tööde kirjelduse p-st 5.7 oli multimeedia seadmete paigaldus üheselt töövõtu osaks. Seega ei oleks hankijal olnud kuidagi võimalik pakkujatele multimeedia seadmete paigalduse maksumust
3-24-3061 ette kindlaks määrata. VAKO on lugenud hankija poolt maksumuse esitamise tabelis valemina ette antud paigalduse maksumuse õiguspäraseks vastuolus RHAD tööde kirjeldusega. Olukorras, kus RHAD ei näinud ette nõudeid seadmete paigalduse maksumusele, st ei sidunud paigalduse maksumust seadmete enda maksumusega, pidi olema multimeedia seadmete maksumus koos paigaldusega iga pakkuja enda määrata.
12.4.VAKO on täielikult jätnud tähelepanuta ka kaebaja seisukoha ja vastavad tõendid selle kohta, et kaebaja poolt pakutud multimeedia seadmete tarne ja paigalduse hinnaga (90 034,80 eurot) ning kogumaksumusega 951 128,26 eurot on hanke esemeks vajalike kõigi tööde teostamine võimalik. VAKO-le esitatud kaebaja alltöövõtja hinnapakkumisest nähtub, et kaebaja alltöövõtja pakub multimeedia seadmete tarnet koos paigaldusega samas suurusjärgus maksumusega, mis kaebaja maksumuse esitamise tabelisse omakäeliselt märkis, ning kaebaja on täitnud pakkumuse maksumuse tabeli, lähtudes talle alltöövõtja poolt esitatud hinnapakkumisest, lisades sinna juurde 0,76% (684,12 eurot), mis hõlmab endas multimeedia seadmete tarne ja paigaldusega seotud juhtimiskulusid ja kasumimarginaali.
12.5.VAKO lähenemine, et kui lahtri E81 maksumus baseerub ebaõige liitmistehte tulemusel saadud maksumusel, siis ei saa korrektne olla ka koondtabeli lahtris F229 sisalduv summa ja seeläbi ka kaebaja pakkumuse kogumaksumus summas 951 128,26 eurot, on vastuolus maksumuse esitamise vormi põhitabeli üldloogikaga. Alatabeli „Hinnapakkumise tabel“ veeru F „Kokku“ tulemus kujuneb iga rea veeru D „Maht“ ja veeru E „Ühiku hind“ korrutise tulemusena. Alajaotise „Multimeedia seadmed“ koondsumma ei kujune mitte veerus E „Ühiku hind“, vaid hoopis veerus F „Kokku“. Tegemist on selgelt erineva olukorraga kui sisustust ja mööblit puudutava alajaotise puhul, kus alajaotise koondsumma kujuneb veerus E („Ühiku hind“; rida 193). Multimeedia seadmete ühikhind oli aga pakkuja ehk kaebaja enda määrata, st kaebaja täitis lahtri E229 omakäeliselt, mitte ei tulnud antud informatsioon alajaotise vigasest valemist. Olles täitnud lahtri E229 ehk multimeedia seadmete ühikhinna omakäeliselt enda poolt pakutava maksumusega 90034,8, tuleb veergu F saadav summa korrutustehte 1x90034,8 tulemusel ehk mahu ja ühikhinna korrutisena. Lahtris F229 sisalduv väärtus on õige ja korrektne, sest vastab kaebaja poolt pakutud ühikhinna ja tabelis toodud mahu korrutise väärtusele. Kokkuvõttes, kuna maksumuse esitamise tabeli põhikaardi (mis on lahtris B2 pealkirjastatud ka kui „Ehitusmaksumuse esitamise tabel“) lahtris F229 sisalduv väärtus on õige ja korrektne, kuna vastab kaebaja pakutud ühikhinna ja tabelis toodud mahu korrutise väärtusele, ei sisalda kaebaja esitatud pakkumus arvutusviga RHS § 117 lg 3 mõttes.
12.6.Riigihanke menetluses tehtavate otsuste järgnevuse põhimõttest ning õigusselguse tagamiseks tuleb olukorras, kus kohus tühistab ühe hankemenetluses tehtava otsuse (kaebaja pakkumuse tagasilükkamine), tühistada ka sellele otsusele ajaliselt järgnevad hankija otsused. Kuna hankija on õigusvastaselt lükanud kaebaja pakkumuse kui hindamiskriteeriumite kohaselt kõige soodsama tagasi, siis on õigusvastane ka hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks.
12.7.Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud vaidlustusmenetluses ei olnud asja keerukust ja materjalide mahtu silmas pidades vajalikud ega põhjendatud. Arvestades kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide sisulist mahtu, s.o ca 4 lehekülge ning menetlusdokumentide ja riigihanke materjalidega tutvumiseks kulutatud aega, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks maksimaalselt 8 töötundi. Kuigi VAKO on nõustunud, et kahe esindaja kasutamine ei olnud sisuliselt vajalik, on siiski menetluskulu mõistetud kaebajalt välja mõlema esindaja töötundidest lähtuvalt. Kolmanda isiku lepinguliste esindajate töötunni hind 220 eurot ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ega vajalik.
12.8.Hankijale kohtumenetluses osutatud õigusabi ei ole osutatud mahus vajalik ega
3-24-3061 põhjendatud. Hankija on esitanud kohtumenetluses kokkuvõtlikud vastuväited juba VAKO menetluses esitatud vastuväidetest, samuti on selgelt ülepaisutatud menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aeg (30 minutit). Ka kolmanda isiku menetluskulud kohtumenetluses ei ole täiel määral vajalikud ega põhjendatud. Kolmas isik on sisuliselt tervikuna korranud juba VAKO menetluses esitatud seisukohti.
13.Tartu Ülikool leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
13.1.Arvutusviga on objektiivne nähtus ja selle olemasolu jaatamine või eitamine taandub üksi ja ainiti küsimusele, kas matemaatilises tehtes on viga. Arvutusvea tuvastamisel puudub mistahes subjektiivne element ja asjakohatud on küsimused, nagu kuidas pakkuja riigihanke alusdokumenti tõlgendas või kes on süüdi, et Exceli tabeli valem oli vigaselt koostatud. RHS ei luba aktsepteerida arvutusvigaseid pakkumusi. RHS § 117 lg 3 kohustab hankijat võtma samme, et arvutusviga pakkumuses saaks parandatud. Hankija ei saa jätta arvutusvigasid korrigeerimata.
13.2.Alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E79 „Seadmed kokku“, mis pidi kajastama kõikide multimeedia seadmete maksumust kokku, oli valemisse sattunud viga. On selge, et valem oleks pidanud kokku liitma asjaomasel vahekaardil välja toodud kõigi seitsme tootegrupi kogumaksumused „=SUM(E13+E31+E47+E54+E61+E70+E74)“, kuid tegelikult liitis viie tootegrupi kogumaksumused „=SUM(E13+E31+E47+E54+E70)“. Seega ei arvestanud valem ruumi Tudengi ala 1 1509b planeeritavate 55“ ekraan + flexarm seinakinnitus ja MagicInfo maksumusi lahtrist E61 ja E-ink tunniplaani ekraanide maksumusi lahtrist E74. See valemiviga kandus edasi ka teistesse tabeli lahtritesse, muutes needki vigaseks. Lõpptulemusena muutus nimetatud valemivea tõttu ebaõigeks pakkumuse kogumaksumust näitav tabeli lahter (alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahter F269). Erinevalt kaebaja ekslikust käsitlusest on pakkumuse maksumuse tabel koos oma erinevate vahekaartidega seotud tervik, mida ei saa meelevaldselt jagada eraldiseisvateks osadeks, et neid pakkujale meelepärasel moel kombineerida. Eelneva koosmõjus juhtus, et hankes laekunud pakkumuste kogumaksumused (seda ka kolmanda isiku pakkumuse puhul) osutusid matemaatiliselt ebaõigeks, kuna kahe multimeedia seadme maksumus jäi neisse sisse arvutamata. Seega, vastustaja, olles vea avastanud, pidi küsima pakkujatelt nõusolekut arvutusvea parandamiseks. Kuivõrd kaebaja arusaamatult keeldus vea parandamisest, pidi vastustaja kaebaja enda valikul kaebaja pakkumuse tagasi lükkama.
13.3.Mitmed kaebaja argumendid (nt väide, et kaebaja sisestas alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahtrisse E229 omakäeliselt tema pakkumuses sisalduva multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumuse, olles nõus selle summa eest kõik multimeedia seadmed tarnima ja paigaldama) väärastavad hanke alusdokumentide sisu ja mõtet. Pakkuja ei või neist lahtreist, kuhu hankija on sisestanud n-ö automaatvalemi, valemit omatahtsi eemaldada ja sisestada sinna summat, mida tema paremaks peab. Samuti on keelatud pakkujapoolsed muudatused tabeli ülesehituses ja sisus. Praegusel juhul on kaebaja avameelselt selliste muudatuste tegemist tunnistanud.
13.4.Mitte ükski hankija sõnavalik riigihanke alusdokumentides ei saa tähendada, et valemi- ja sellest tuleneva arvutusvea korral tuleks lähtuda vigasest pakkumuse maksumusest. Hankedokumentide tõlgendamisel tuleb omistada kaalu ka hankija tahtele ja eesmärgile ning mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hankija eesmärk ei ole suunatud vigade tolereerimisele. Kaebaja soovitud hankedokumentide tõlgenduse välistab ka RHS § 117 lg 3, mis ei luba jätta arvutusvigasid parandamata. Tähtsust ei ole kaebaja väidetel selle kohta, kas hankija võis või ei võinud multimeedia seadmete paigalduse hinna pakkujatele ette kirjutada.
3-24-3061 Hanke alusdokumente ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning need on sellisena kehtivad ja siduvad kõigist asjast puudutatuile. Ka ei puuduta teenuse hinna fikseerimine kuidagi arvutusvea temaatikat.
13.5.See, et kaebaja otsustas näha hinnatabelis talle meelepärasemat „alusloogikat“, on olnud tema enda valik ja risk. Kõnealune hinnatabel nägi ette pakkumuse kogumaksumuse moodustumise erinevatest vastustaja kirjutatud valemitest. Pakkujad ei saanud sellest kõrvale kalduda. Kaebaja ei saa dikteerida, kuidas peab pakkumuse maksumus kujunema. Need reeglid kehtestab hankija. Kahetsusväärselt sattus vastustaja koostatud hinnatabelisse valemiviga, kuid see ei väära fakti, et hinnatabelit tuleb rakendada selliselt, nagu vastustaja seda ette nägi. Vastustaja oli pakkujatele ette määranud ka selle, et multimeedia seadmete paigaldus maksab 20% seadmete kogumaksumusest. Tõik, et kaebaja seda ilmselget tõsiasja eirab, on kinnitus sellest, et kaebaja ei ole lähtunud hinnatabelit täites kirja pandud reeglitest, vaid mingitest oma arusaamadest, mil pole selles riigihankes kohta ega tähendust.
13.6.Kaebaja pakkumus on tagasi lükatud õiguspäraselt ning vastustaja otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus ainsa vastava ja hindamisele kuuluva pakkumusena edukaks on õiguspärane. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on seaduslik seda enam, et isegi kui kohus peaks leidma, et kaebaja pakkumuses ei esine arvutusviga ja tema pakkumuse kogumaksumus ei kuulu parandamisele, siis kehtib sama ka kolmanda isiku pakkumuse puhul. Kahte ühes ja samas riigihankes esitatud pakkumust ei saa hinnata erinevalt aluselt.
14.JAAGOR GRUPP OÜ palub jätta kaebuse järgmistel põhjustel läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
14.1.Kaebajal ei ole võimalik jõuda lepingu sõlmimiseni ka siis, kui kaebus rahuldatakse. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumuses esines identne arvutusviga, kuna arvutusviga ei sõltu vaidlusaluses olukorras pakkujatest, vaid hankijast. Kui kohus jõuab järeldusele, et vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse puhul arvutusviga parandada, ei saanud identset arvutusviga parandada ka kolmanda isiku pakkumuses.
14.2.Pakkumuse kogumaksumuse valem ei arvestanud vastustaja eksimuse tõttu teatud seadmete maksumust. PEE p 8.6.1 järgi pidi maksumuse esitamise vormil tooma välja kõikide tühjade lahtrite kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. On ilmne, et kui pakkumuse maksumus peab moodustuma kõikide tühjade lahtrite summast, peab tühjade lahtrite kokku liitmine andma selle väärtuse, mille esitab pakkuja pakkumuse kogumaksumuseks. Ei saa olla üheaegselt võimalik, et kogumaksumus on X, aga kõikide lahtrite summa on Y. Olukord, kus maksumuse vormi kogumaksumuse lahter ei võta ekslikult arvesse kõikide ühikute hindasid, ongi arvutusvea parandamise regulatsiooni kõige ilmsemaks näiteks. Vaidlusaluses olukorras on matemaatilise tehte vigasus ilmne. Arvutusvea esinemise korral puudub hankijal RHS § 117 lg-st 3 tulenevalt kaalutlusõigus otsustamaks, kas arvutusviga parandada või mitte, samuti kaalutlusõigus otsustamaks, kas arvutusvea parandamisega mittenõustumise tõttu tuleks pakkumus tagasi lükata või mitte. Ühe pakkumuse arvutusvea parandamine ja teise pakkumuse puhul sama vea parandamata jätmine oleks ilmselgelt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2).
14.3.Kaebaja esitatud väited on vastuolulised ja otsitud. Kui kaebaja sai aru, et teatud seadmete hind ei kajastu kogumaksumuses, polnud põhjust nendele seadmetele mingit hinda esitada. Samuti ei olnudki lahtrit E229 võimalik täita muul moel kui omakäeliselt, kuna selles lahtris ei olnud valemit. On arusaamatu, miks peaks just lahter E229 näitama ülimuslikult pakkujate tahet, aga mitte lahter F229, mis moodustub teise alalehe kõikide seadmete ühikhindade summast. PEE p 8.6.1 näeb selgelt ette, et täita tuleb kõikide alalehtede tühjad
3-24-3061 lahtrid ja kogumaksumus selgub nende lahtrite summast. Kuna kummaski pakkumuses faktiliselt nii pole, ei jäänud vastustajal muud üle, kui parandada arvutusviga mõlemas pakkumuses. On ilmne, et kaebaja on jätnud arvutusvea parandamisega nõustumata üksnes arusaama tõttu, et vaid nii säilib tal teoreetiline võimalus jõuda lepinguni.
KOHTU SEISUKOHT
15.Esmalt leiab kohus, et kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kolmas isik ei ole viidanud konkreetsele alusele, mis tema hinnangul kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esineb, mõistab kohus kolmandat isikut selliselt, et silmas on peetud kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Viidatud alustel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega oleks võimalik jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik kaebaja õigusi tema soovitud viisil kaitsta. Praegusel juhul taotleb kaebaja kohtult tühistada Tartu Ülikooli 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 punktid 2 ja 3, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, samuti tühistada VAKO otsus, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata. Kohus saab selliselt esitatud kaebust sisuliselt lahendada ja vastavate eelduste täidetuse korral rahuldada, mistõttu on kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o vaidlustatud otsuste kehtivuse lõppemist. Eelnevast tulenevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
16.Hankija on kinnitanud, et riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (viitenumber 283180) alusdokumentide hulka kuuluva maksumuse esitamise tabeli (PEE lisa 4) alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E79 („Seadmed kokku“) hankija poolt sisestatud valemisse oli sattunud viga. Kui valem oleks pidanud olema selline, et see liidab kokku kõik asjaomasel vahekaardil välja toodud seitsme tootegrupi kogumaksumused („=SUM(E13+E31+E47+E54+E61+E70+E74)“), siis tegelikult oli see sisestatud selliselt, et liitis kokku vaid viie tootegrupi kogumaksumused („=SUM(E13+E31+E47+E54+E70)“), jättes kahe tootegrupi maksumused arvestamata. Valemi tulemusel lahtrisse E79 tekkinud summat on võetud arvesse pakkumuse esitamise vormi alatabelis „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“, ning erinevatesse teistesse lahtritesse sisestatud valemite koosmõjul võimaldas see kujuneda pakkumuse kogusummal selliselt, et see ei arvesta osade multimeedia seadmete tootegruppide (s.o alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtritesse E61 ja E74 kantud tootegruppide) maksumustega. Vastustaja palus nii kaebajal kui ka kolmandal isikul pakkumustesse sattunud arvutusviga parandada, kuid erinevalt kolmandast isikust kaebaja sellega ei nõustunud. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud arvutusviga parandama, kuivõrd ta sai juba pakkumust esitades aru, et pakkumuse esitamise vormi lahtrisse oli sattunud valemiviga, ning seetõttu arvestas ta, et peab kõik multimeedia seadmed (sh lahtrites E61 ja E74 märgitud tootegrupid) tarnima ja paigaldama tabelisse märgitud maksumusega.
17.Pakkumuses arvutusvea esinemist reguleerib RHS § 117 lg 3. Sellest sättest tuleneb, et kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Kohtupraktikas on selgitatud, et arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu (vt Tallinna Halduskohtu 17.09.2018. a otsus asjas nr 3-18-1598, p 34). Hankija ja kolmas isik on õigesti märkinud, et RHS § 117 lgst 3 ei tulene hankijale kaalutlusõigust otsustamaks, kas arvutusvea esinemise ja pakkuja poolt
3-24-3061 vea mitteparandamise korral pakkumust tagasi lükata või mitte. Sellise kaalutlusõiguse puudumine on kooskõlas RHS-s sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtetega (RHS § 3 p-d 1 ja 2).
18.Kohus leiab, et ka praegusel juhul oli sattunud hankija eksimuse tõttu maksumuse esitamise tabelisse ebaõige matemaatiline tehe, mille tulemusel ei arvestatud tehtesse kõiki ettenähtud summasid, ning tekkinud arvutusviga tuli pakkujate poolt hankija palvel parandada.
19.Riigihankes osalemise nõuded ja tingimused on toodud riigihanke alusdokumentides. Seejuures on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid (RHS § 4 p 17). VAKO on asjakohaselt viidanud vaidlusaluses riigihankes Tartu Ülikooli koostatud PEE (dtl 86–90) p-le 8.6.1, mille kohaselt on pakkumusele esitatud üheks nõudeks see, et maksumuse esitamise tabelis (HD lisas 4 olevas vormis) peavad olema täidetud kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad lahtrid ja välja toodud nende lahtrite kokku liitmise tulemusel saadav koondsumma nii ilma käibemaksuta kui ka koos käibemaksuga vastavalt koondlahtrite pealkirjadele. Maksumuse esitamise tabeli (dtl 91–99) alatabelis „Multimeedia seadmed“ on loetletud erinevaid seadmeid, loodud lahtrid nende seadmete hinna märkimiseks ning tabeli lõpus on lahter (E79) pealkirjaga „Seadmed kokku“. Kohtu hinnangul on hanke ja alatabeli eesmärke silmas pidades selge, et viimati nimetatud lahter pidi hõlmama kõikide alatabelis märgitud seadmete hindade kogusummat, et seda saaks omakorda arvesse võtta sama alatabeli lahtris E81 märgitava hinna kujunemisel (multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumus ilma käibemaksuta, valem „=E79*1,2“). Seejuures on lahtris E81 märgitud valem samuti osa hanketingimustest ning seda ei väära kaebaja viidatud tööde kirjelduse (dtl 22–37) p 5.7, millest tulenevalt on multimeedia seadmete paigaldus üheks töövõtu osaks. Kaebajal puudus pakkumuse esitamisel võimalus kalduda kõrvale hankija poolt ette määratud valemist multimeedia seadmete paigalduse maksumuse saamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja sellise tingimusega ei nõustunud, oli tal võimalus hanke alusdokumente selles osas vaidlustada.
20.Maksumuse esitamise tabelist nähtub, et hankija on soovinud võtta alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtris E81 märgitud summat arvesse summa kujunemisel alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahtris F229 (multimeedia seadmete maksumus, valem „=SUM('Multimeedia seadmed'!E81)“). Lahtri F229 väärtus on aga hõlmatud sama alatabeli lahtri F222 väärtuse kujunemisse (valem „=SUM(F223:F231)“), lahtri F222 väärtust on arvesse võetud sama alatabeli lahtris F195 (valem „=F196+F202+F211+F215+F222“) ning lahtri F195 väärtust on arvestatud pakkumuse kogusumma kujunemisel sama alatabeli lahtris F269 (valem „=F255+F232+F195+F192+F126+F89+F51+F34+F9+F4“). Eeltoodud väärtuste kujunemise valemitega tuli pakkujatel pakkumust esitades arvestada.
21.Kaebaja väidab veel, et maksumuse esitamise vormi alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ üldloogika on selline, et selles kujuneb veeru F „Kokku“ tulemus iga rea veeru D „Maht“ ja veeru E „Ühiku hind“ korrutise tulemusena. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et kuivõrd ta sisestas lahtrisse E229 õige multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumuse (seejuures ei olnud lahtrisse E229 märgitud ühtegi valemit), tulnukski leida multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumus rea 229 lahtrite D ja E korrutisena, mitte arvestada lahtrisse F229 alatabelist „Multimeedia seadmed“ üle kantud summat. Kohus kaebaja sellise
3-24-3061 käsitlusega ei nõustu. Kaebaja jätab siinjuures tähelepanuta, et hoolimata sellest, et üldjuhul on tõepoolest alatabeli „Hinnapakkumise tabel“ veeru F lahtritesse sisestatud valem, mille kohaselt tuleb liita veeru D ja veeru E sisend, siis lahtrisse F229 on sisestatud ümbritsevaist erinev valem (ehk selle lahtri sisend tuleb alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrist E81). Seega tuli pakkujal pakkumust esitades selliselt ette nähtud hinna kujunemisest ka lähtuda. Samal põhjusel ei oma tähtsust kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tõend, s.o hinnapakkumine (dtl 181–183, kaebaja ärisaladus), ning sellele tuginevad kaebaja väited, et ta on suuteline tarnima ja paigaldama multimeedia seadmed tema poolt alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahtris E229 märgitud hinnaga.
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et hankija on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja pakkumuses oli arvutusviga, mis tuli parandada, ning on põhjendatult lükanud kaebaja pakkumuse tagasi ja tunnistanud edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui soodsaima pakkumuse vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast. Samuti on VAKO jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija otsustele.
23.Kohtu hinnangul puudub alus pidada põhjendamatuks VAKO järeldust sellest, et kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud VAKO menetluses (kulud õigusteenuse osutamisele 20,5 töötunni ulatuses) olid vajalikud ja põhjendatud 14 töötunni osas. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et VAKO on seejuures asjakohaselt arvestanud muu hulgas sellega, et asjas kahe esindaja kasutamiseks puudus vajadus ning see oli kolmanda isiku enda valik. VAKO-le esitatud kolmanda isiku seisukohad ei olnud küll mahukad, kuid arvestades läbitöötamist vajavate materjalide hulka ja kaebaja argumentidele vastamist kahel korral, on olnud 14 töötunni ulatuses õigusabiteenuse kulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Võttes muu hulgas arvesse, et üks kolmanda isiku esindajatest on vandeadvokaat ning tegemist on riigihankevaidlusega, ei saa ka tunnitasu 220 eurot pidada ebamõistlikuks.
24.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
25.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 5 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014. a otsus nr 3-3-167-14, p 32.1).
26.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 640 eurot ning kandnud kohtumenetluses õigusteenuse kulusid kokku 1212,40 euro ulatuses. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda.
27.Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude summas 2185 eurot väljamõistmist. Esindaja on vastustajale osutanud õigusteenust kokku 11 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot ilma käibemaksuta (arved dtl 930–933 ja 958–959). Kuivõrd riigihangete läbiviimine ei ole seotud vastustaja igapäevase põhitegevusega, saab pidada vastustaja kulusid välisele õigusabile vajalikuks (vt nt Riigikohtu 15.01.2015. a otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). Praegusel juhul on vastustajale osutatud õigusteenus hõlmanud korralduslikku suhtlust seoses esinduse
3-24-3061 võtmisega (15 minutit), VAKO toimiku ja kaebuse läbitöötamist ja analüüsi (3 tundi ja 15 minutit), kaebusele vastuse koostamist, sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika otsinguid ja analüüsi (5 tundi), tutvumist kohtu 13.12.2024. a määrusega ja suhtlust kliendiga (15 minutit), 17.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist (30 minutit), 19.12.2024 kaebaja täiendava seisukohaga tutvumist ja selle analüüsi (50 minutit) ning 19.12.2024 kaebaja täiendavale seisukohale vastuse koostamist ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamist (1 tundi ja 25 minutit). Arvestades ühelt poolt seda, et hankija oli esitanud enda põhjalikud seisukohad kaebaja argumentidele juba VAKO menetluses ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, teiselt poolt aga läbitöötamist vajanud materjalide hulka, peab kohus põhjendatuks vastustaja õigusabikulusid osas, mis vastavad 10 tunni ulatuses õigusteenuse osutamisele. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja õigusabikulude katteks välja 1900 eurot (käibemaksuta).
28.Kolmas isik palub kaebajalt tema menetluskulude katteks välja mõista kokku 3916 eurot. Esindaja on kolmandale isikule osutanud õigusteenust kokku 17,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 220 eurot (arved dtl 937–941 ja 967–969). Kolmandale isikule osutatud õigusteenus on koosnenud järgnevast: 1) VAKO otsuse analüüs 0,5 tundi; 2) VAKO otsusega tutvumine, perspektiivi analüüs, kiri kliendile 1 tund; 3) kaebuse ja lisadega tutvumine, perspektiivi analüüs, kliendile edastamine 3,4 tundi; 4) kaebuse analüüs 1 tund; 5) vastustaja seisukoha analüüs, kaebusele vastuse koostamine, allkirjastamine, kohtule edastamine 4,5 tundi; 6) kaebusega tutvumine, kaebusele vastuse koostamine, kaebuse esitamise fakti kontroll e-toimikus 3 tundi; 7) kaebaja täiendava seisukoha analüüs 1 tund; 8) 20.12.2024 täiendava seisukoha koostamine, allkirjastamine 1,9 tundi; 9) täiendava seisukoha koostamine, allkirjastamine 1 tund; 10) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul ei saa pidada eespool kirjeldatut täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Nii kaebuse kui ka täiendava seisukoha koostamisele kulunud aega tuleb pidada osaliselt ülemääraseks. Nagu kohus juba eespool märkis, ei ole tegemist keeruka vaidlusega, kohtule kolmanda isiku nimel esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ning sarnaseid seisukohti oli kolmas isik esindaja vahendusel esitanud juba ka VAKO menetluses. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulud õigusteenusele on olnud põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses, millest tulenevalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku õigusabikulude katteks välja 2200 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.