M.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. aprilli 2024. a otsuse nr 12310250099-1 tühistamiseks ja rahvusvahelise kaitse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2024. a otsus ja
27.septembri 2024. a määrus
Vaidlustatud kohtulahendid Menetlusosalised
Kaebaja – M.Z , esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja J.C
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus ning M.Z-i apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Riigi õigusabi andmise lõpetamine; määruskaebuse lahendamine; apellatsioonkaebuse käiguta jätmine
RESOLUTSIOON
Lõpetada M.Z-ile Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1464 alusel riigi õigusabi andmine.
Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu
27.septembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1541 resolutsiooni punkti 2 peale.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2024. a määruse haldusasjas nr 324-1541 resolutsiooni punkt 2.
Jätta käiguta M.Z-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
septembri 2024. a otsuse peale haldusasjas nr 3-24-1541.
Anda M.Z-ile ringkonnakohtu küsimustele (vt määruse põhjenduste punkt 21) vastamiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
Tõlkida määrus vene keelde.
3-24-1541
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Venemaa Föderatsiooni kodanik M.Z (sünd. xx.xx.xxxx) saabus 24.10.2023 ebaseaduslikult Eestisse ning ilmus 25.10.2023 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri ja avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.
Politsei- ja Piirivalveamet luges 22.04.2024 otsusega nr 12310250099-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 ja § 20 1 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, tegi isikule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg 2-pde 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale (kuulub täitmisel seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ja kohaldas temale VSS § 7 4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni alale 5 aastaks.
Tallinna Halduskohus rahuldas 16.05.2024 määrusega nr 3-24-1464 M.Z-i taotluse ning andis talle riigi õigusabi PPA 22.04.2024 otsuse nr 12310250099-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
M.Z esitas Tallinna Halduskohtule 22.05.2024 kaebuse PPA 22.04.2024 otsuse nr 12310250099-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi.
Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2024 otsusega M.Z-i kaebuse rahuldamata.
M.Z palus 26.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluses peatada PPA 22.04.2024 otsuse nr 12310250099-1 kehtivus kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, võib PPA kaebaja iga hetk Eestist välja saata. Sellisel juhul oleks takistatud kaebaja isiklik osalemine kohtumenetluses. Kaebaja soovib esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning osaleda ringkonnakohtu istungil. Kaebaja ütlused võivad omada asja lahendamisel olulist tähtsust. Kaebaja saab anda ütlusi oma kinnipidamiste, Kasahstanis viibimise ja Wagneri eraarmee sõdurite ähvarduste ning muude oluliste asjaolude kohta. Kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut ega avalikku korda ning seega ei esine vältimatut vajadust teda Eestist välja saata. Kaebaja on selgitanud, et ta võidakse Venemaal arreteerida ja vangistada või tappa. Seega ohustaks väljasaatmine otseselt kaebaja elu ja tervist.
Tallinna Halduskohus rahuldas 27.09.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 22.04.2024 otsuse nr 12310250099-1 kehtivuse kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta on olemas lõplik otsus ja seega
2(6)
3-24-1541 võib PPA kaebaja välja saata (vt VRKS § 3 lg 1 p 2, § 25 lg 2). Samas soovib kaebaja osaleda apellatsioonimenetluses peetaval kohtuistungil ning tema ütlused võivad omada asja lahendamisel olulist tähtsust. PPA ei ole väitnud, et kaebaja kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale, mis tingiks vältimatult vajaduse ta Eestist välja saata. Kaebaja väljasaatmise tagajärjed ei pruugi olla hiljem kõrvaldatavad ka kaebuse rahuldamise korral. Kuigi halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei saa apellatsioonkaebust pidada ka ilmselgelt perspektiivituks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 määrus nr 3-19-595, p 14). Kaebaja Venemaale väljasaatmise korral muutuks tema kohtumenetluses osalemine keerukamaks, kui see oleks tema Eestis viibimise puhul. Kaebaja viibib hetkel kinnipidamiskeskuses ja seega ei kujuta ta endast ohtu.
8.Politsei- ja Piirivalveamet palub 09.10.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.09.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja uue määrusega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppes halduskohtu 19.09.2024 otsuse teatavaks tegemisega ning kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus kuulus kohe sundtäitmisele. Sellest lähtudes saadeti kaebaja kohe pärast halduskohtu otsuse tegemist tagasi Venemaale. See ei saanud olla kaebajat esindavale advokaadile üllatuslik. Esialgse õiguskaitse taotlus esitati hilinenult ja selgitamata välja, kas kaebaja viibis üldse enam Eestis. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus esitati nädal aega pärast kaebaja väljasaatmist, siis ei olnud advokaadil eeldatavalt enam kontakti kaebajaga ning seega ei saanud ta mh veenduda selles, kas kaebaja soovib üldse asja menetlust jätkata. Sellises olukorras ei saa esialgse õiguskaitse taotlust põhjendada üldsõnaliselt väitega, et kaebaja soovib isiklikult kohtumenetluses osaleda.
9.M.Z palub 21.10.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 19.09.2024 otsus ning teha uus otsus, millega tühistada PPA 22.04.2024 otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist ja sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas (st resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4) ning kohustada PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi. Kuivõrd kaebaja on lahkumiskohustuse täitnud ja lahkumisettekirjutuse kehtivus on lõppenud, siis palub kaebaja tuvastada lahkumisettekirjutuse (PPA 22.04.2024 otsuse resolutsiooni p 3) õigusvastasus. Kui ringkonnakohus ei pea kaebaja Eestist väljasaatmise tõttu võimalikuks PPA 22.04.2024 otsust tühistada, siis palub kaebaja alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasuse (vt HKMS § 152 lg 2). Kaebaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 10. M.Z palub 24.10.2024 vastuses jätta PPA määruskaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, kuidas halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel eksinud. Kaebajal on endal õigus otsustada, kas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kasutada või mitte. Kui kaebaja peaks tulevikus soovima kasutada enda õigust viibida Eestis asja arutamise juures, siis on tal vastavalt kohtumäärusele õigus seda teha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Riigi õigusabi andmise lõpetamine
11.Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 määruse nr 3-24-1464 alusel on kaebajale praeguses asjas riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes on M.Z-i eest ja nimel
3(6)
3-24-1541 esitanud mh 21.10.2024 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 otsuse peale ja 24.10.2024 seisukoha PPA määruskaebuse suhtes.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise (nt Riigikohtu 19.03.2008 määrus nr 3-2-1-9-08, p 12). RÕS § 6 lg 1 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 6 6 lg 4 ja VRKS § 252 lg 2 näevad samuti ette, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud.
13.M.Z on 19.09.2024 saadetud Eestist välja Venemaale ning puuduvad andmed, et kaebaja oleks pärast Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 määruse tegemist Eestisse naasnud. Kuigi advokaat on esitanud 21.10.2024 apellatsioonkaebuse ja 24.10.2024 seisukoha, ei nähtu apellatsioonkaebusest ega muudest haldusasja materjalidest, et kaebaja ja riigi õigusabi osutaja vahel esineks jätkuvalt mingi suhtlus. Pigem viitab igasuguse suhtluse puudumisele asjaolu, et advokaat esitas esialgse õiguskaitse taotluse nädal aega pärast kaebaja Eestist väljasaatmist ning taotluse põhjendustest nähtuvalt sooviti selles kaitset väljasaatmise vastu, vaatamata sellele, et kaebaja oli juba Eestist välja saadetud. Kuna kaebaja ei viibi Eestis, siis ei ole riigi õigusabi osutamise tingimused enam täidetud.
14.Kuivõrd riigi õigusabi andmisel tuleb arvestada ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult, siis olukorras, kus kaebaja on saanud realiseerida oma kaebeõigust, kuid praeguseks on kaebaja Eestist välja saadetud ning ta saab vajadusel korraldada ise enda õiguste kaitsmise, ei pea ringkonnakohus õigeks, et advokaat jätkaks menetluses osalemist ja suurendaks seeläbi põhjendamatult riigi õigusabi kulusid. RÕS § 6 lg-s 1 1, § 17 lg-tes 4 ja 6 ning VSS § 66 lg-s 4 ja VRKS § 252 lg-s 2 sätestatut arvestades lõpetab ringkonnakohus seega M.Z-ile riigi õigusabi andmise. Riigi õigusabi lõpetamisest tulenevalt vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6) ning 24.10.2024 ja 30.10.2024 taotluste alusel määrab ringkonnakohus eraldi määrusega kindlaks talle ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruse. II Määruskaebuse lahendamine 15. PPA määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
16.Tallinna Halduskohus peatas 27.09.2024 esialgse õiguskaitse määrusega PPA 22.04.2024 otsuse kehtivuse kuni praeguse kohtuasja menetluse lõppemiseni eesmärgiga säilitada kaebajale võimalus jääda kohtumenetluse ajaks Eestisse. Halduskohus arvestas, et kõrgema astme kohus võib asuda kaebuse põhjendatuse osas teistsugusele seisukohale ning kui kaebaja saadetakse välja Venemaale, siis muutuks tema kohtumenetluses osalemine keerukamaks. Halduskohtule ei olnud 26.09.2024 taotluse lahendamisel teada asjaolu, et kaebaja oli Eestist juba 19.09.2024 välja saadetud. Küll aga tuleb nimetatud asjaoluga arvestada ringkonnakohtul määruskaebust lahendades.
4(6)
3-24-1541
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja väljasaatmise keelamise eesmärgil esialgse õiguskaitse kohaldamine (n-ö status quo säilitamiseks) olla enam asjakohane pärast seda, kui kaebaja oli juba Eestist välja saadetud. Sellises olukorras tuleks esmajoones hinnata seda, kas kaebajal peaks olema hädavajadus Eestisse naasta (sh kohtumenetluses osalemise eesmärgil). Praegusel juhul sellist vajadust ei nähtu, sest ehkki esialgse õiguskaitse taotluses oli viidatud kaebaja soovile anda isiklikult seletusi ringkonnakohtu istungil, on apellatsioonkaebuses samas nõustutud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd ringkonnakohtul puudub lisaks üldse teave selle kohta, kas kaebaja on huvitatud kohtumenetluse jätkamisest (vt ka allpool), siis ei ole esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1) ringkonnakohtule enam äratuntav.
18.Ringkonnakohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingiks ka üksnes kaebaja soov võtta kohtumenetlusest osa Eestis viibides (sh osaleda isiklikult kohtuistungil). Kaebajal on võimalik istungist osa võtta mh videokonverentsi vahendusel päritoluriigis viibides ning praeguses asjas ei nähtu põhjuseid, miks oleks kaebaja isiklik osavõtt asja lahendamiseks tingimata vajalik (mh ei ole kaebaja ise taotlenud kohtuistungi korraldamist). Vajaduse korral on kaebajal võimalik taotleda kohtuistungil osalemise eesmärgil Eestisse saabumiseks viisat (sh ka sissesõidukeelu kehtivusaja peatamist vastavalt VSS §-le 321). Seda eelkõige juhul, kui kohus peab tema isiklikku istungist osavõttu vajalikuks või ilmnevad takistused kohtuistungil videosilla vahendusel osalemiseks.
19.Eeltoodust lähtudes rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 27.09.2024 määruse resolutsiooni p-i 2. III Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine
20.Kuna kaebaja on Eestis välja saadetud ning puuduvad andmed, et tal oleks riigi õigusabi osutava advokaadiga pärast väljasaatmist suhelnud, siis on ringkonnakohtul põhjust kahelda, kas ta on jätkuvalt huvitatud asja menetlemisest. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust tuleb hinnata kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 31). Seega on apellatsioonkaebuse lahendamiseks oluline teada, kas kaebaja vajab jätkuvalt rahvusvahelist kaitset ning kas ja kuidas võivad kaebajaga seotud asjaolud olla kohtumenetluse ajal (sh pärast tema Eestist väljasaatmist) muutunud. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei pea kohus menetlema (vt HKMS § 151 lg 2 p 2), kuna kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda huvi ja tahtmist (HKMS § 2 lg 3; nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-13-1776, p 10). Olukorras, kus asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi, tuleb apellatsioonkaebus tagastada (HKMS § 187 lg 3 p 6).
21.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M.Z-i apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 4 alusel käiguta. Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuleb M.Z-il põhjendada enda jätkuvat huvi asja menetlemise vastu (vt HKMS § 182 lg 1 p 7) ning teatada ringkonnakohtule oma kontaktandmed (vt HKMS § 182 lg 1 p 2), millele temale on võimalik toimetada kätte kohtudokumente. Ringkonnakohus annab M.Z-ile viidatud puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus hoiatab, et kui kaebaja jätab apellatsioonkaebuse puudused tähtajaks
5(6)
3-24-1541 kõrvaldamata, võidakse tema apellatsioonkaebus läbivaatamatult tagastada (HKMS § 187 lg 3 p 6 ja lg 4).
22.Kuna kaebajal ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist enam riigi õigusabi korras määratud advokaadist esindajat ning pidades silmas, et Tallinna Halduskohus on 10.06.2024 määrusega juba andnud kaebajale mh menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, siis tuleb kaebaja õiguste tõhusa kaitse tagamiseks (sh soovi korral määruse vaidlustamiseks) tõlkida käesolev määrus riigi kulul tervikuna vene keelde.
23.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.