M.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. aprilli 2024. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja M.Z , esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 4. septembril 2024
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja 18. augusti 2024. a avaldused dtl 326–329, 330–335, 336–339 ja 340–347.
Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta riigi õigusabi tasu ja tõlkekulud Eesti Vabariigi kanda.
4.Tõlkida otsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused M.Z-ile vene keelde riigi kulul.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. oktoobril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-... Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.Z (edaspidi kaebaja) saabus 24. oktoobril 2023 Venemaalt ebaseaduslikult Eestisse. 25. oktoobril 2023 esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja väitis, et tema elu ja tervis on Venemaal ohus. Kaebaja on seal kriminaalkorras tagaotsitav, sest on avaldanud pahameelt Ukraina-Venemaa sõja vastu ja tegelenud sõjavastase tegevusega. Kaebajat on varem Venemaal kriminaalkorras karistatud, sh määrati talle 2020. a novembris kaheaastane vanglakaristus väljapressimise eest. Vanglas püüti taotlejat kutsuda Vene sõjaväkke, kuid ta oli selle vastu ja põgenes pärast vanglast vabanemist 2023. a mais Kasahstani. Kasahstan annab aga Venemaale tagaotsitavaid välja ning kaebajat tahetigi seal kinni pidada, mistõttu ta põgenes tagasi Venemaale, kus varjas ennast ja püüdis jõuda Euroopasse. Esialgu ei kavatsenud ta Eestisse tulla, aga tal hakkas raha otsa saama, mistõttu pidi leidma mingi lahenduse. Selleks oli ebaseaduslik piiriületus. Muidu oleks kaebaja läinud Kesk-Euroopasse ja taotlenud seal rahvusvahelist kaitset; tal on sõber Saksamaal. Kaebaja otsustas ületada piiri ujudes. Ivangorodi jõudis ta erinevate autojuhtide abil, kes ta teel peale võtsid – osale maksis, osad sõidutasid teda tasuta. Enne piiripunkti tuli ta autost välja ja kõndis Popovka külani, millest läks mööda metsa ja riietus seal ümber kalipsosse. Seejärel pani ta riided selga ja hakkas ujuma. Ujudes kaotas kaebaja ära oma seljakoti. Eestisse jõudes uitas ta piiriäärsetes külades ja liikus siis edasi linna poole, kus vahetas valuutavahetuspunktis rublad eurodeks. Seejärel asus ta maanteel Tallinna poole hääletama. Narva piiril peatus üks autojuht ja võttis ta peale. Narvas taotleja piirivalve poole ei pöördunud, sest ta ei mõelnud selle peale – võib-olla, kui piirivalve oleks kohale jõudnud, oleks ta ennast üles andnud. Tallinna jõudes oli kaebajal halb olla, mistõttu ta ei läinud politseisse, vaid esialgu hotelli Metropol ja edasi Põhja puiestee hostelisse. Seal taotleja ööbis, misjärel otsustas minna politseisse ja esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 22. aprillil 2024 otsuse nr 12310250099-1, millega lükkas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel, tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsust põhjendati järgmiselt.
Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel.
2.2.Kaebaja on Venemaa kodanik, kelle peamine põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks Eestis on poliitiline. Ta võttis sõja alguses sõjavastase positsiooni, mistõttu ametivõimud hakkasid teda taga kiusama. Venemaal on sõja hukkamõistmine seadusevastane ja kaebaja kardab selle eest kriminaalkaristust. Lisaks on kaebajat ähvardanud ja rünnanud Wagneri eraarmee liikmed, samuti on talle ähvardusi kirjutanud tavalised inimesed.
2(22)
3-...
2.3.PPA hinnangul ei ole kaebaja ütlused usaldusväärsed, need on vastuolulised ja muutuvad ega ühti kaebaja poolt meedias, sh sotsiaalmeedias väljendatuga.
2.4.Kaebaja väitel mõisteti ta 2020. aastal väljapressimise eest kaheks ja pooleks aastaks vangi ning 2021. a augustis saadeti Tšeljabinski oblasti Zlatousti linna kolooniasse nr 25. Kaebaja oli peol ja purjus ning olevat väidetavalt võtnud ühelt prostitutsiooniga tegelevalt naiselt telefoni ära, kelle isa pöördus politseisse. Kaebajaga suhtlesid politseinikud ütlesid kaebajale, et väikese rahasumma eest võib kõike lahendada. Kaebaja saatis nad pikalt, mispeale kutsuti ta politseisse, peeti kinni ja mõisteti vangi. Enamik inimesi, kes kaebajaga samal ajal Zlatousti kolooniasse saadeti, said Wagneri eraarmees surma, aga üks neist, X, on kindlasti elus, viibib hetkel Ukrainas vangis ja saab kaebaja isikut kinnitada. Pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 võtsid kaebaja ja veel mõned vangid sõjavastase positsiooni. Kaebaja töötas vanglas õmblustehases, kus varem valmistati vihmamantleid, kuid siis hakati valmistama sõjatelke ja sõdurite kotte. Kaebaja keeldus sellisest sõjaväe kaudsest toetamisest ning pandi isolaatorisse. 2022. a oktoobris tuli Prigožin ja ütles, et võib neid sõtta võtta. Ta lubas neile maksta raha ja neid vabastada. Kaebaja püüdis mõnda neist, kes Wagneriga liituda otsustasid, ümber veenda, kuid pandi isolaatorisse ja lasti välja alles 2023. a mais, kui ta karistusaeg lõppes. Kaebajaga vestlesid seal tihti vangla direktor Y ja tema asetäitja Q ning mõnikord peksti ta läbi. Kui kaebaja vanglast väljus, oli väravate ees nüüdseks vangide mobilisatsiooniga tegeleva Štorm Z üksuse patrull ning talle anti kätte dokumendid kutsega Štorm Z-i. Kaebaja pandi auto peale ja viidi kogunemispunkti. Kaebaja üritas küll seletada, et pole enam vang, aga teda ei kuulatud. Tal õnnestus üle aia hüpata ja põgeneda.
2.5.Päritoluriigi infost (2022. a oktoobri artiklid) nähtub, et kui Wagner käis Zlatousti linna koloonias värbamas, toimus esimene vestlus suvel. Hiljem saabus kolooniasse helikopteriga Prigožin ja samal ajal kaotasid koloonias istujad kontakti välismaailmaga. „Torm Z“ on Venemaa kaitseministeeriumi vabatahtlik ründeüksus, mis värbab võitlejaid vanglatest, laagritest, parandus- ja sunnitöö kolooniatest. See loodi 2023. a jaanuaris pärast seda, kui Wagnerilt võeti vangide värbamise võimalus ära.
2.6.PPA leidis avalikest allikatest 25. mai 2015. a kohtuotsuse nr 1-91/2015, millega mõisteti kaebaja süüdi röövimises ja kodanikult passi vm tähtsa isikliku dokumendi varguses. Otsusest nähtuvalt pani kaebaja 17. detsembril 2012 relvataolist eset kasutades toime kallaletungi talle intiimteenust osutanud naisterahvale ning vägivallaga ähvardades nõudis, et kannatanu annaks talle kuldehted, pärast seda varastas korterist ka mobiiltelefoni, tahvelarvuti ja ühe kõrvarõnga, samuti kannatanu välispassi ja sünnitunnistuse. Kaebajale mõisteti vabadusekaotus üldise režiimiga paranduslikus koloonias. Samuti leidis PPA kaebajat puudutava apellatsioonimääruse nr 22-4610/2015 kuupäevaga 26. juuni 2015, mille kohaselt on kaebajat karistatud kolme aasta pikkuse vabadusekaotusega üldise režiimiga paranduslikus koloonias; isikliku dokumendi vargusega seotud süüdimõistmine tühistati seoses kriminaaljälituse aegumistähtaja möödumisega. Kergendavaks asjaoluks on nimetatud alaealise lapse olemasolu.
2.7.Kaebaja poolt Kasahstani venekeelsele meediaväljaandele Base ja Kasahstani blogijale W’le antud intervjuudest nähtuvalt on kaebaja väitnud, et ta mõisteti Venemaal süüdi väljapressimise eest ning määrati kaks ja pool aastat paranduskoloonias, ta viibis väidetavalt Zlatousti paranduskoloonias nr 18 alates 2020. 3(22)
3-... a novembrist kuni 2023. a maini. Wle väitis ta, et ta pandi kinni selle eest, et inimene oli talle raha võlgu ja ta nõudis seda tagasi. Kaebaja rääkis ka, et internetis on video Xist, kellega koos ta väidetavalt jõudis 2022. a augustis Zlatousti paranduskolooniasse nr 18. PPA leidis, et isik, kelle nimi ladina tähtedega kirjutatult on M.Z ja kirillitsas M.Z, on andnud Lviv Mediale intervjuu 6. veebruaril 2023, kus rääkis sellest, et ta vangistati 2020. a juulis ning ühines Wagner grupiga 2022. a oktoobris, kui ta viibis Zlatousti koloonias nr 25, lisades, et tegu on range režiimiga kolooniaga, kus viibisid isikud, kelle karistusaeg algas viiest aastast.
2.8.Seega on PPA hinnangul kaebaja andnud vastuolulisi ütlusi enda võimaliku viibimise kohta Zlatousti range režiimiga koloonias ajavahemikul august 2021 kuni mai 2023. Ta on intervjuudes nimetanud enda koloonia numbriks 18, kuid PPA-le 25, on nimetanud erinevaid kolooniasse saabumise aegu (erinevatel juhtudel kolm erinevat aastaarvu), samuti on erinevalt selgitanud kolooniasse saatmise põhjuseid (telefoni äravõtmine prostitutsiooniteenust osutavalt naiselt vs. raha tagasinõudmine kelleltki, kes oli talle võlgu). Arusaamatuks jääb, miks peaks inimest telefoni äravõtmise eest süüdistama väljapressimises, mitte varguses, samuti miks pöördus prostitutsiooniteenust osutava naise isa politseisse. Kaebaja nimetatud X, kes viibis tema sõnul temaga samas koloonias, on intervjuus öelnud, et koloonia nr 25 oli range režiimiga koloonia, kus viibivate isikute karistusaeg algas viiest aastast, ent kaebaja väitis vestlusel, et tema karistusaeg oli kaks ja pool aastat. Ainus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus, mis avalikes andmebaasides kättesaadav, pärineb aastast 2015. Seega ei saanud kaebaja viibida kinnipidamisasutuses mitte 2020–2023, vaid pigem 2015–2018. Lisaks on kaebaja kinnitanud PPA-le, et tal pole lapsi, ent viidatud apellatsioonimääruses räägiti alaealisest lapsest.
2.9.PPA järeldab eeltoodust, et kuigi päritoluriigi info kinnitab, et Prigožin ja Wagner grupp on käinud mh Zlatousti linna koloonias vange värbamas, ei ole usutav kaebaja väide, et teda seal värvata üritati, järelikult ei ole usutav ka kaebaja väide, et teda paigutati sõjavastase hoiaku eest isolaatorisse. Artikkel, mis kirjeldas Prigožini käiku Tšeljabinski oblasti kolooniates, sh nr 18, ilmus juba 14. oktoobril 2022 ning intervjuu Xiga on YouTube’is vaadatav alates 6. veebruarist 2023. Lisaks on veebist võimalik leida mitmeid artikleid ja isegi videoid sellest, kuidas Prigožin vanglas värbamisega tegeleb ja mida vangidele räägib. Ka info „Torm Z“ kohta ei ole salastatud, Wagnerilt vangide värbamise õiguse üleandmist arutati avalikult. Kaebaja on PPA hinnangul pannud oma legendi kokku veebis avalikult kättesaadavast teabest, kusjuures ta on pärast Kasahstanist lahkumist oma ütlusi korrigeerinud, ilmselt kuna teda seal algselt toetanud inimesed avastasid tema ütlustest vasturääkivusi. Valeütluste andmise tõttu kuulub rahvusvahelise kaitse taotlus tagasilükkamisele kui selgelt põhjendamatu (VRKS § 201 lg 2). Samuti tuleb taotlus tagasi lükata VRKS § 20 1 lg 4 alusel, sest taotleja väitis, et viibis paranduskoloonias 2021 augustist kuni 2023 maini, ent see on vastuolus päritoluriigi teabega, mille kohaselt kaebajat süüdimõistev kohtuotsus tehti aastal 2015 ja hilisemaid otsuseid Venemaa andmebaasides ei ole. Samuti annab alust taotluse tagasilükkamiseks VRKS § 201 lg 9, sest kaebaja on ohuks riigi julgeolekule ja avalikule korrale – ta on Venemaal süüdi mõistetud relvataolise esemega toime pandud röövimise eest, mille käigus ta põhjustas naisterahvale varalise kahju 43 500 rubla.
2.10.Kaebaja väitel rääkis ta pärast Štorm Z käest põgenemist toimunust oma sugulastega ja vend, kellel on Tjumeni lähedal maja, tahtis teda enda juures peita. Seal elas kaebaja kaks päeva ja üritas ühendust võtta Wagnerisse läinud tuttavatega. Mais tulid nad sõjast tagasi. Mõnega sai kaebaja rääkida normaalselt, aga kahe inimesega 4(22)
3-... tekkis tal konflikt. Wagnerit peeti Venemaal tollal kangelasteks. Kahe inimesega oli kaebajal kaklus tema sõjavastase positsiooni pärast, mille tulemusena on tal kaelal väike arm. Inimene, kellega kaebaja kakles, ütles, et ta tapetakse ära. Selles olukorras otsustas ta sõita Kasahstani, kus tegeles sõjavastase propagandaga. Ta suhtles blogijatega ja andis intervjuusid. Kaebaja pööras tähelepanu väikerahvuste esindajate, sh kasahhide rohketele surmadele sõjas. Kaebajat toetasid paljud kuulsad blogijad ja ajakirjanikud ning tema videotel oli palju vaatamisi (rohkem kui miljon). Ta sai Venemaalt palju ähvardusi ja sugulastelt kuulis ta, et teda otsitakse taga. Kuna Kasahstan teeb Venemaaga tihedat koostööd, teadis kaebaja, et teda otsitakse ka seal taga. Ööbimiskohas Aktau linnas lülitas kaebaja alati telefoni välja ja võttis aku ära, et keegi teda ei leiaks. Kuid ühel õhtul 10 või 11 ajal, kui kaebaja koju läks, olid majas mingi ameti töötajad, kellel oli tema foto, millega nad käisid kortereid läbi ja otsisid kaebajat. Ta nägi neid ja läks uuesti ära. Hommikul, kui ta helistas inimesele, kelle juures ta elas, ütles korteriomanik kaebajale, et teda otsitakse. Kaebaja otsustas minna Euroopasse, sest ka Kasahstani ümbritsevad riigid oleks ta välja andnud. Kaebaja ületas üle mitme jõe ujudes piiri ja lõpus Astrahanis leidis autojuhi, kes sõitis Moskvasse.
2.11.Päritoluriigi infost nähtub, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja mobilisatsiooni väljakuulutamist põgenesid tuhanded venelased Kasahstani, sh ühiskonnaaktiviste ja sõltumatuid ajakirjanikke. 21. juunil 2023 avaldasid Kasahstani ja Kõrgõztani meediad uudise, et need riigid on Venemaaga ratifitseerinud isikuandmete vahetamise valdkonna haldusküsimustes vastastikkuse õigusabi lepingu. Juristid ja inimõiguslased leiavad, et leping hõlbustab aktivistide tagakiusamist kolmes riigis. Avaldati arvamust, et leppe allkirjastamine võib lubada kohapeal venelasi, kes on Venemaal poliitilistel põhjustel uurimise all, n-ö püüda, kuid samas uskus advokaat ja Kovtšegi projekti asutaja F, et Kasahstan reageerib riikidevahelises tagaotsitavate nimekirjas olevatele Vene aktivistidele üsna formaalselt ning kinnipidamised lõppesid äärmiselt harva pikema kinnipidamisega. Kasahstan on sõja algusest alates otsustanud Venemaale välja anda ainult kaks inimest, kellest vaid üks saadeti reaalselt Venemaale.
2.12.Rusprofile.eu lehelt tuvastas PPA, et taotleja on registreerinud ennast Venemaal Kurgani oblastis 19. juunil 2023 füüsilisest isikust ettevõtjaks (põhitegevusala jaemüük posti teel või interneti info- ja sidevõrgu kaudu). Kontrollimise kuupäeval 1. märtsil 2024 oli staatus aktiivne. Lisaks nähtub samalt lehelt, et kaebajaga on Venemaal seotud veel seitse likvideeritud ettevõtet – kõigi puhul oli kaebaja asutaja ja nelja puhul ka ettevõtte juht. Ettevõtted on asutatud erinevates Venemaa osades ja tegevusalad erinevad.
2.13.Kaebaja on Kasahstanis andnud kolm intervjuud: neist esimest (15. septembril 2023) on vaadatud 13 346 korda, teist (25. septembril 2023) 96 000 korda ja kolmandat (28. septembril 2023) 2968 korda. Esimese ja kolmanda intervjuu andis kaebaja blogijale W, kelle poole ta ise pöördus. Esimese intervjuu keskel palus blogija kaebajale finantsilist abi. Kaebaja YouTube kanalil on 44 tellijat ja ta on kokku postitanud 40 videot, neist 37 lühivideod. Postitused pärinevad ajavahemikust 27. september kuni 9. oktoober 2023, pooled neist 27. septembril. Enamikku videotest on vaadatud alla 100 korra, mõnda rohkem kui tuhat korda ja kahte 10 000 korda.
2.14.PPA hinnangul ei lahkunud kaebaja Kasahstanist Venemaa ametivõimude tagaotsimise tõttu. Päritoluriigi infost nähtuvalt on Venemaalt Kasahstani läinud tuhandeid venelasi, kellest tagasi on saadetud ainult üks. Kaebaja jõudis väidetavalt 5(22)
3-... Kasahstani juuni alguses ja tegeles seal sõjavastase propagandaga, kuid kui ta 19. juunil registreeris ennast Kurgani oblastis füüsilisest isikust ettevõtjaks, ei saanud ta Kasahstanis viibida. Ka sõjavastast tegevust veebist ei nähtu – kaebaja postitas oma YouTube videod valdavalt päev enne teist intervjuud blogijale, kellega ta seejuures otsis ise kontakti. Kaebaja polnud tuntud sõjavastane blogija või aktivist ning asus selles valdkonnas tegutsema alles septembri lõpus, st ligi neli kuud pärast väidetavat Kasahstani saabumist. Tõenäoliselt lahkus kaebaja Kasahstanist hoopis sellepärast, et tema vastuolulised ütlused said teatavaks mh teda finantsiliselt toetanud inimestele. Kaebaja väitis intervjuudes, et on pöördunud Kasahstani ametivõimude poole ja üritanud neli kuud pagulase staatust saada. See on vastuolus tema väitega tagaotsimisest ametivõimude poolt – kui kaebaja nendega pidevalt suhtles, oli võimudel nagunii võimalik kaebaja kinni pidada. Ka kaebaja väide tema videote vaadatavusest pole kinnitust leidnud. Vaatamiste arv ei näita ka, kui palju inimesi iga videot vaadanud on, vaid ainult vaatamiskordi, kusjuures selles osas on erinevatel kanalitel erinevad reeglid (nt TikTokis loetakse video vaatamiseks juba see, kui see korraks ilmub inimese voogu, isegi kui ta seda vaatama ei jää, YouTube’is tuleb selleks vaadata 30 sekundit). Arvestada tuleb ka, et tegu oli Kasahstani meediakanali ja blogijaga – ka kommentaaridest on näha, et neid on vaadanud pigem inimesed Kasahstanis kui Venemaal.
2.15.Kaebaja sõitis enda sõnul Moskvast Murmanski oblastisse ja tahtis ületada metsas piiri Soome või Norraga, kuid mõistis varsti, et seal on liiga palju piirivalvureid. Taigas oli ka lumi juba maas, nii et olnuks vaja varustust. Seetõttu otsustas ta minna Kingissepa kaudu. Ta pani selga kalipso, püksid, tuulejope ja saapad. Tal oli kaasas nuga, taskulamp, telefon kompassiga, pass ja natuke raha. Ta sõitis häälega piirile lähemale ja seejärel kõndis läbi metsa ja põllu jõeni. Jões oli väga külm ja kaebaja tundis, et võib uppuda, mistõttu ta viskas ära seljakoti ja kõik asjad, sh telefon uppusid. Narva jõudes oli juba öö, kaebajal oli külm ja nälg. Ta uuris taksojuhtidelt, kus raha vahetada, seejärel ostis McDonald’sist süüa ning hääletas Tallinna poole. Tallinna jõudis ta varahommikul ja kuna ta tundis ennast halvasti, otsis ta hosteli, kus magas terve päeva. Siis ostis ta telefoni, leidis aadressi, kuhu pagulased võivad pöörduda, ja järgmisel hommikul läks migratsioonikeskusesse.
2.16.Ka Eestisse jõudmise osas on kaebaja PPA hinnangul andnud vastuolulisi ütlusi. Vestlusel väitis ta, et pani kalipso koos muude riietega selga Kingissepas, kuid rahvusvahelise kaitse taotlust esitades kirjeldas, et alles metsas pani kalipso selga ja hakkas siis kohe ujuma. Samuti ei ole usutav, et kaebajal oli väga külm ja ta kartis uppuda. Kalipso eesmärk on ujujat külma eest kaitsta. Liiatigi väitis kaebaja, et lahkus Kasahstanist ujudes üle viie Volga jõe harujõe – tegu on Euroopa suurima deltaga. Usutav ei ole, et ta suutis selle ujudes läbida ilma asjadest loobumata, ent 300 m laiune Narva jõgi osutus nii raskeks. Kaebaja on ilmselt teadlikult oma telefonist vabanenud.
2.17.Kaebaja arvab, et Venemaal teda ei tapetaks, sest tema käekäiku jälgivad Kasahstani blogijad. Küll aga pandaks ta pikaks ajaks vangi ja sealt saadetaks sõjaväkke, kusjuures sõjas ta kindlasti hukkuks. Sellistele inimestele antakse eriti raskeid ülesandeid ja nende taga valvavad Kadõrovi sõdurid.
2.18.Päritoluriigi infost nähtuvalt on Venemaal sõnavabadus maha surutud ning inimesi karistatakse kriminaal- ja administratiivkorras Venemaa relvajõudude „diskrediteerimise“ ja nende kohta „väärinfo“ levitamise eest. Haldusmenetlusi kasutatakse sageli sõjavastaste meeleavaldajate suhtes, kuna neil puuduvad tegelikult õiglase kohtumõistmise tagatised. Kohtunikud jätavad sageli kõrvale veenvad 6(22)
3-... kaitsetõendid ja tuginevad üksnes politsei aruannetele, mis mõnikord on ilmselgelt valed. Neile määratakse üldjuhul trahvid või haldusarest. Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA) on aga viidanud, et Venemaal puudub vajalik ressurss ulatuslike repressioonide elluviimiseks. Seetõttu eelistatakse nn „hirmutamistaktikat“, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud. Teiseks sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid, kes valmistavad kohalikele võimudele probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni mahasurumine seotud erinevate ametkondade töötajate huvidega oma karjääri edendamiseks, mille tõttu võidakse hakata menetlema ka tavakodanikke. Õiguslik olukord on segane ja normid väga laialivalguvad. Kuivõrd halduskaristusi on lihtsam määrata ja kohtute nõuded tõendite osas on vähem ranged, siis sõjavastaste seisukohtade avaldamisega kaasneb kõige suurema tõenäosusega sõjaväe diskrediteerimise paragrahv. Alates täismahulise sissetungi algusest on Venemaal ja annekteeritud Krimmi Vabariigis registreeritud 19 850 kinnipidamist sõjavastaste arvamuste väljendamise eest ning algatatud 848 kriminaalasja ja 8693 haldusasja sõjavastaste tegevuste suhtes. OVD-info andmetel on enamus nn „sõjavastastest“ kriminaalmenetlustest algatatud ajakirjanike, blogijate, aktivistide, poliitikute ja artistide suhtes. 2023. aastal mõisteti vanglakaristus 189-s kriminaalmenetluses ning 126 menetluse puhul mõisteti muu karistus. 2023. aastal mõisteti vanglakaristus 189 kriminaalmenetluses ning muu karistus 126 menetluse puhul. Venemaa Föderatsiooni uurimiskomitee juht A. Bastrõkin väitis 2024. a jaanuaris, et alates 2022. aastast on Venemaal algatatud 273 kriminaalmenetlust väärinfo levitamise eest, millest 134 on suunatud kohtusse, ja 81 kriminaalmenetlust relvajõudude diskrediteerimise eest, millest 44 suunati kohtusse. Vaatamata erinevate sõltumatute meediaväljaannete ärakeelamisele tegutseb seal jätkuvalt inimõiguste kaitse organisatsioone, sh OVD-info, mis aitab aktiviste ja tavakodanikke poliitiliselt motiveeritud kriminaal- ja väärteomenetlustes, samuti aitavad esitada kaebusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kusjuures praegu on fookuses nn sõjavastased asjad. On viidatud, et vaatamata võimude katsetele sõjavastaseid seisukohti maha suruda, huvituvad venemaalased üha rohkem võimalikust rahu sõlmimisest ning vene vägede väljaviimisest Ukraina territooriumilt.
2.19.Kokkuvõttes nähtus päritoluriigi infost, et Venemaal karistatakse inimesi kriminaal- ja administratiivkorras Venemaa relvajõudude „diskrediteerimise“ ja nende kohta „väärinfo“ levitamise eest, kuid puudub ressurss ulatuslike repressioonide elluviimiseks ja seetõttu võetakse sihtmärgiks kõrge profiiliga isikud. Kaebaja seda ei ole. Teisalt on sõjavastased meeleolud Venemaal süvenemas ja järjest rohkem inimesi avaldab võimudest erinevat arvamust. Selles kontekstis ei ole kaebaja isik, kes satuks Venemaale naastes tagakiusu alla. PPA-l puudub ka info, et Venemaal võetaks vange sunniviisiliselt Ukrainasse sõdima – vangide seast on värvatud vabatahtlikke. Kaebaja ütlustest nähtuvalt ei ole ka Wagneri sõdurid kaebajat Venemaal taga otsinud, vaid ta ise on nendega kontakti otsinud. Kaebaja on PPA-le saatnud ka lingi venekeelsele Delfile antud intervjuule, kuid tegu on tasulise artikliga, millel on üksnes 27 kommentaari. Lisaks väitis kaebaja seal, et ta aitas Kasahstanis viibides inimestel armeeteenistuse eest põgeneda, kuid seda pole ta kusagil mujal väitnud. Sotsiaalmeedias saadetud, kohati anonüümsed ähvardused on midagi, millega peab arvestama iga inimene, kes avalikke postitusi teeb.
2.20.Kaebaja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda riiki naastes ees alusetu kriminaalkaristus. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Venemaa
7(22)
3-... territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine. Majanduslikest sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele. Seega ei vaja kaebaja ka täiendavat kaitset.
2.21.Kaebaja suhtes esinevad vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramata jätmise alused ning on põhjendatud koostada talle koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Kaebajale keeldutakse rahvusvahelise kaitse andmisest VRKS § 201 lg-te 2, 4, 7 ja 9 alusel ehk kui selgelt põhjendamatu taotlus, mis on VSS § 7 2 lg 2 p 2 järgi üheks aluseks vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmisel. Samuti esineb põgenemisoht (VSS § 72 lg 2 p 1). Ei esine selliseid tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata jätmise.
2.22.VSS § 74 lg-st 2 lähtudes on põhjendatud kohaldada kaebajale 5-aastast sissesõidukeeldu. Ta on 1985. aastal sündinud meesterahvas, kellel ei esine PPA-le teadaolevalt terviseprobleeme. Kaebajal pole Eestis ega mujal Euroopas majanduslikke huve, mida sissesõidukeeld riivaks. Tal pole Eestis ega Euroopas ka töökohta ega vara. Kaebaja esitas selgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta on Venemaal kriminaalkorras karistatud relvataolise esemega röövimise eest, olles seega ohuks avalikule korrale. Kergendavaid asjaolusid ei esine.
3.M.Z esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub 22. aprilli 2024. a otsuse täies ulatuses tühistada ning kohustada PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis järgmist.
3.1.Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja kardab Venemaal kriminaalkaristust sõjavastase tegevuse eest ja seda, et Venemaa ametivõimud üritavad teda mingil moel tappa. Samuti kardab taotleja Wagneri eraarmee liikmeid, kes on teda rünnanud ja ähvardanud, ning tavalisi inimesi, kes on talle ähvardusi kirjutanud. Kaebaja selgitas vastustajale, et vanglas viibides üritati teda sõjaväkke kutsuda. Kaebaja pidi seetõttu pärast vabanemist 2023. a mais Kasahstani põgenema, kuid kuna Kasahstan annab Venemaale tagaotsitavaid välja, siis pidi taas põgenema.
3.2.Kaebaja ei ole andnud vastuolulisi ütlusi võrreldes sellega, mida ta on avaldanud meedias ja sotsiaalmeedias. Kaebaja viibimist Zlatousti range režiimiga koloonias perioodil 2021. a augustist kuni 2023. a maini kinnitavad tema antud intervjuud ja selgitused. Vastustaja märgitu, et tema leidis kaebaja kohta vaid ühe kohtuotsuse, mis aga ei ühtinud kaebaja poolt märgitud vangistusega 2020 aastast, ei saa olla aluseks arvamusele, et kaebaja valetas. Venemaa avalikest allikatest kriminaalasjade ja kohtulahendite leidmine ei pruugi olla adekvaatne ega vastata tegelikkusele.
3.3.Vastustaja hinnang, et kaebaja ei lahkunud Kasahstanist põhjusel, et Venemaa ametivõimud otsisid teda seal taga ja teda ähvardas Venemaale väljasaatmine, ei ole põhjendatud. Päritolumaa info ei välista kaebajal Kasahstanis probleemide teket.
3.4.Vastustaja hinnang, et kaebaja ei olnud sõjavastane blogija või aktivist, ei vasta tõele, kuna kaebaja intervjuusid ja postitusi vaatasid tuhanded inimesed. Seega võib Venemaa võimuorganitel tema vastu huvi olla ning teda hakatakse naastes taga kiusama.
8(22)
3-...
3.5.PPA pole kaebaja põgenemise ohtu seoses lahkumisettekirjutusega piisavalt põhjendanud.
3.6.Kaebaja väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 17 1 põhimõtetega. Kaebajat võib Venemaal oodata potentsiaalselt tagakius.
3.7.Sissesõidukeeld viieks aastaks pole põhjendatud. Kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut.
PPA esitas kaebusele järgmised vastuväited.
4.1.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid Venemaal tagaotsitavaks kuulutamise osas. Teda ei ole ka Mediazonas avaldatud isikute hulgas. Tagaotsimine pole ka tõenäoline. Venemaal on ilmselt tuhandeid inimesi, kes teevad sõjavastaseid videoid sotsiaalmeedias, kuid kõigi nende jälgimine ei ole Venemaa võimudele jõukohane. Vastustaja möönab, et ka ilma poliitilise profiilita oma sõjavastust positsiooni väljendavate isikute karistamine leiab Venemaal aset, kuid PPA hinnangul ei osuta kriminaalmenetluste arv Venemaa rahvaarvu (või ka sõda mitte toetavate inimeste arvu) kontekstis süstemaatilisele praktikale, mille tõttu võiks jaatada tagakiusu ohtu kaebaja puhul.
4.2.Kaebaja jutt tema värbamisest Wagneri armeesse on pigem väljamõeldis, sest sellel puudub igasugune tõenduslik tugi. Kaebaja on oma vastuoluliste ütluste ja esitatud tõenditega õõnestanud enda usaldusväärsust. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud), artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-473/16 F, p 33). Kaebaja ütlustes aga esineb palju vastuolusid ja ebaloogilisust.
4.3.Ainsaks tõendiks, mille kaebaja esitas oma vangistuse tõendamiseks ajavahemikul 2020. kuni 2023. aastani, on foto neljast isikust, kelle taga ripub seinal maailma kaart. Antud pildist ei tule välja, et tegu oleks karistuse kandmise ajal tehtud fotoga. On äärmiselt kaheldav, et Venemaa range režiimiga vanglas lubatakse kinnipeetavatel olla tsiviilriietes ning omada ja kanda käekellasid.
4.4.Äriühingu registreerimine Venemaal on võimalik ka e-teenuste (vene k GosUslugi) kaudu. Selleks aga pidi kaebaja looma endale konto vene riiklikus eportaalis ja tuvastama oma isikut läbi isikut tõendava dokumendi ja kindlustusnumbri. Antud toimingud eeldavad aga teatud suhtlemist oma riigiga (sh enda aktuaalsete kontaktandmete esitamist). Kaebaja väitis, et PPA nimetatud äriühing ei ole temaga kuidagi seotud. Vastustaja ei pea antud väidet usutavaks, sest FIE loomine teise isiku nimel ilma tema osavõtuta ei ole lihtsalt võimalik.
4.5.Juhul, kui kaebaja põgenes Kasahstani tagakiusu hirmus, siis vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et ta oleks vabatahtlikult naasnud Venemaale.
9(22)
3-...
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Lisaks 4. septembri 2024. a istungil suulise määrusega tagasi lükatud 4. septembri 2024. a tõenditele tagastab kohus kaebaja 18. augusti 2024. a avaldused KIS numbritega 28, 29, 30 ja 31 (digitoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 326–329, 330–335, 336–339 ja 340–347), kuna samad dokumendid on juba toimikus olemas PPA 5. augusti 2024. a vastuse lisadena 13.1–13.4. Lisaks jätab kohus tähelepanuta kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, millest tema esindaja kohtu poolt 29. augusti 2024. a kirjaga määratud tähtpäevaks eestikeelset tõlget ei esitanud (HKMS § 81 lg 4).
6.PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi kui selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel.
7.VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 19 lg 1 järgi peab nimetatud tagakiusamine olema tõsine või korduv, millega rikutakse inimõigusi, v.a inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 15 p-s 2 sätestatud juhul (p 1) või kogum erinevatest tegudest, sh inimõiguste rikkumine, mis võib isikut mõjutada samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (p 2). Tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone, aga ka mitteriiklikke ühendusi, kui eelnimetatud ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5). VRKS § 14 lg 5 p-st 4 tulenevalt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud pärast taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad dokumendid ja muud tõendid, mis kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust. VRKS § 20 lg-s 1 on sätestatud, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2). Taotlus loetakse VRKS § 20 1 alusel selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb üks järgmistest alustest: taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2); taotleja on teinud selgelt valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema väited seoses sellega, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (p 4); taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7) või taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda või ta on neil põhjustel Eestist välja saadetud (p 9).
8.Kaebaja on järjekindlalt olnud seisukohal, et tema suhtes ei tohi kohaldada direktiivi 2011/95/EL, sest see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate
10(22)
3-... isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, kehtetuks tunnistatud. Kuigi on tõsi, et määruse 2024/1347 art-ga 41 on direktiiv 2011/95/EL kehtetuks tunnistatud, on samas sättes ka täpsustatud, et direktiiv tunnistatakse kehtetuks alates 12. juunist 2026. Sama määruse art 42 järgi kohaldatakse seda määrust ennast alates 1. juulist 2026. Seega on vastustaja kaebaja taotlust lahendades lähtunud õigesti direktiivist 2011/95/EL ja seda teeb ka kohus.
9.Direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 1 kohaselt võivad liikmesriigid pidada taotleja kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks, ning koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid. Rahvusvahelise kaitse taotlust vaadatakse art 4 lg 3 järgi läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse kõiki asjaomaseid fakte, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sh päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis (p a), taotleja esitatud avaldused ja dokumendid, sh teave selle kohta, kas teda on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju (p b), taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sh sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju (p c), kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist (p d) ning kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus (p e). Art 4 lg-s 5 on sätestatud, et kui liikmesriigid kohaldavad põhimõtet, mille kohaselt on taotleja kohustatud põhjendama rahvusvahelise kaitse taotlust, ja kui taotleja avalduste üksikasju ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad kinnitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks (p a), kõik taotleja käsutuses olevad asjaomased dokumendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjaomaste dokumentide võimaliku puudumise kohta (p b), taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ning need ei ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega (p c), taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, v.a juhul, kui ta suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud (p d), ning taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (p e).
10.Kohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja pole suutnud oma rahvusvahelise kaitse vajadust veenvalt põhistada ning tema ütlustes esinevad sisemised vastuolud ja vastuolud päritoluriigi teabega viitavad taotluse selgele põhjendamatusele. Seejuures selgitab kohus vastuseks kaebaja rõhutustele istungil, et iseenesest on kaebajal õigus, et ta ei ole kohustatud oma väiteid tõendama – seda mitte ainult määruse 2024/1347, vaid ka direktiivi 2011/95/EL järgi. Küll aga seab direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 (nagu ka määruse 2024/1347 art 4 lg 5) tõendite puudumise korral taotleja väidete uskumise eelduseks muu hulgas taotleja avalduste loogilisuse, usutavuse ja kooskõla nii juhtumiga seotud konkreetse kui ka üldise teabega (p c), samuti et eksisteeriks rahuldav selgitus asjaomaste dokumentide puudumise kohta (p b), aga ka taotleja üldise usaldusväärsuse (p e). Just nendest kriteeriumidest, mitte tõendite puudumisest lähtudes ongi PPA kaebaja taotluse tagasi lükanud. Kohus ei pea vajalikuks kõiki PPA
11(22)
3-... otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Seoses kohtumenetluses esitatud väidete ja tõenditega leiab kohus järgmist.
11.Vastuseks kaebaja etteheitele selle kohta, et tal ei võimaldatud haldusmenetluses teha valedetektori testi, selgitab kohus, et valedetektori test ei ole Eesti haldusmenetluses ettenähtud menetlustoimingute seas ega ole valedetektori testi tulemusi nimetatud ka võimalike tõendite loetelus (haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2). Ka direktiiv 2011/95/EL ei nimeta valedetektori testi võimaliku isiku väidete usaldusväärsuse kontrolli viisina, samuti ei ole seda käsitletud ÜRO Pagulasameti käsiraamatus (Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status under the 1951 Convention and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, HCR/1P/4/Eng/REV.2, kättesaadav veebis: https://www.unhcr.org/media/handbookprocedures-and-criteria-determining-refugee-status-under-1951-convention-and-1967). Seega puudus kaebajal alus seda menetlustoimingut nõuda. Taotleja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on rahvusvahelise kaitse menetluses ette nähtud muud meetodid (vt eespool).
12.Kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset seetõttu, et kardab tagakiusamist poliitiliste veendumuste tõttu. Ta on vastu Venemaa sõjategevusele Ukrainas ning kardab selle eest kriminaalkaristust, aga ka Wagneri eraarmee ja tavakodanike vägivalda. Kriminaalkaristuse korral kardab kaebaja, et teda sunnitakse vanglas liituma sõjaväega ja osalema sõjategevuses Ukrainas.
13.Kaebaja selgitas PPA-le ja väitis ka kohtumenetluses, et on Venemaal kriminaalkorras tagaotsitav, sest on avaldanud pahameelt Ukraina-Venemaa sõja vastu ja tegelenud sõjavastase tegevusega. Samas ei ole kaebaja väitnud teadmist, et tema suhtes oleks algatatud konkreetne kriminaalasi sõjavastase tegevuse tõttu – ta üksnes kahtlustab seda. Kohus peab usutavaks, et kui kaebaja suhtes oleks reaalselt algatatud kriminaalasi, siis oleks kaebajat kas otse teavitatud või vähemasti tema kättesaadamatuse korral informeeritud sellest tema perekonda. PPA on vastuses kaebusele viidanud ka asjaolule, et kaebajat pole Mediazonas avalikustatud Venemaa Föderatsiooni tagaotsitavaks kuulutatud isikute seas (https://en.zona.media/article/2024/05/15/wanted-may). Seega sai PPA ja saab kohus analüüsida üksnes küsimust, kas ja kui tõenäoline on, et kaebaja suhtes võidakse selline kriminaalasi algatada.
14.Esmakordselt avaldas kaebaja enda sõnul sõjavastaseid vaateid vanglas – täpsemalt Zlatousti linnas paiknevas range režiimiga koloonias. Kaebaja paigutati väidetavalt selle eest karistuseks isolaatorisse ning peksti seal. PPA on aga õigesti esile toonud, et kaebaja ütlustes koloonias viibimise kohta on mitmeid nii sisemisi vastuolusid kui ka ebakõlasid avalikest allikatest leitava infoga.
14.1.8. novembri 2023. a vestlusel (vastus küsimusele 7, dtl 145) väitis kaebaja, et ta mõisteti 2020. aastal 2,5 aastaks süüdi väljapressimise eest, 2021. aastal suunati ta Zlatousti kolooniasse nr 25 ja 2023. a mais vabastati. Samal vestlusel hiljem täpsustas ta (vastus küsimusele 14, dtl 148), et ta peeti kinni novembris 2020. Intervjuus Kasahstani venekeelsele meediakanalile Base 25. septembril 2023 väitis kaebaja aga, et ta viibis Zlatousti paranduskoloonias nr 18 alates 2020. a novembrist kuni 2023. a maini (PPA intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 248). 28. septembril 2023 Kasahstani blogijale Wle antud intervjuus rääkis kaebaja samuti Zlatousti paranduskolooniast nr 18, kuid väitis, et jõudis sinna koos Xiga 2022. a augustis (PPA intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 249). X/ on 6. veebruari 2023. a intervjuus Lviv Mediale aga
12(22)
3-... öelnud, et ta pandi kinni 11. juulil 2020 ja viibis Zlatousti koloonias nr 25. 4. septembri 2024. a kohtuistungil selgitas kaebaja vastuseks PPA selleteemalisele küsimusele (alates 00:28:46), et PPA on erinevaid ütlusi valesti tõlgendanud, sest kaebaja võiski sõltuvalt kontekstist nimetada erinevaid aastaarve: ta võidi vahi alla võtta ühel aastal, süüdi mõista teisel, vangistuse kestust asutakse lugema vahistamisest, ent range režiimiga kolooniasse viidi alles pärast süüdimõistmist. Kaebaja ütles esmalt, et ta võeti vahi alla 2020. a novembris, siis parandas, et see toimus 2019 ja 2020 mõisteti süüdi, kuid pärast PPA ametniku täpsustust, et viimasel juhul pidanuks ta pärast 2,5 aastat vabanema juba 2022, parandas, et vabanes kindlalt 2023 mais, nii et peeti kinni 2020. a novembris, kohtuotsus tuli 2021. a mais ja vanglasse saabus umbes nelja kuuga ehk siis 2021. a augustis. Kohus nendib, et kuna inimese mälu ei ole veatu, ei saa välistada, et ta võib mõnel juhul eksikombel nimetada vale aastaarvu, mõeldes tegelikult teist. Küll aga on vahistamine ja hilisem range režiimiga kolooniasse paigutamine sündmused, mis eeldatavasti on inimese jaoks piisavalt olulised, et tugevalt mällu kinnistuda. Asjaolu, et kaebaja on nii avalikkusele suunatud intervjuudes kui ka PPA-le ja kohtule antud ütlustes esitanud nii mitu erinevat versiooni enda vahi alla võtmise, süüdimõistmise ja Zlatousti range režiimiga kolooniasse viimise aegadest, tekitas PPA-l seetõttu õigustatult kahtluse selles, kas sündmused ikka toimusid kaebaja kirjeldatud viisil või on tegu tagantjärele, erinevate avalike allikate (sh Xi intervjuu, aga ka Prigožini värbamas käimiste kirjelduste) põhjal välja mõeldud looga, mida võib olla sellevõrra raskem meeles pidada (direktiivi art 4 lg 5 p-d c ja e). Kahtlusi süvendab see, et kaebaja on nimetanud ka erinevaid koloonia numbreid, mainides esialgu Kasahstanis antud intervjuudes järjekindlalt kolooniat nr 18, kuid rääkides Eestis juba kolooniast nr 25, mis ühtib Xi nimetatuga. Kokku ei lange ka kaebaja ja Xi nimetatud ajad, mil viimane kolooniasse saabus. Vastuseks kaebaja esindaja etteheitele kohtuistungil selle kohta, et PPA pidanuks antud küsimust uurima haldusmenetluses (00:29:37), märgib kohus, et etteheide on põhjendamatu. Kaebajal on võimaldatud sellest rääkida nii 8. novembri 2023. a vestlusel (dtl 145) kui ka küsitud konkreetselt selle kohta, tuues välja vastuolud, 4. märtsi 2024. a vestlusel (küsimus 7, dtl 158). Istungil esitas PPA ametnik küsimuse koloonias viibimise aja kohta üksnes vastuolu veelkordseks uurimiseks ja kaebajale võimaluse andmiseks seda selgitada. Seda ei saa pidada asjakohatuks.
14.2.Kaebaja väidab, et tal ei olnud PPA-le võimalik esitada 2021. a süüdimõistvat kohtuotsust, sest see jäi seljakotti, millest ta oli enda sõnul sunnitud uppumishirmus Narva jões loobuma (8. novembri 2023. a vestluse protokoll, küsimus 7, dtl 147; kohtuistungil öeldu, alates 01:16:02). Esmalt nõustub kohus vastustaja kahtlustega selles osas, kas tõele saavad vastata samaaegselt kaebaja ütlused selle kohta, et ta lahkus Kasahstanist üle Volga delta, ujudes üle umbes viie harujõe (8. novembri 2023. a vestluse protokoll, küsimus 7, dtl 146), ja selle kohta, et hoolimata põhjalikest ettevalmistustest, sh kalipso hankimisest ja selgapanekust, ei suutnud kaebaja ujuda üle Narva jõe ilma seljakotti jõkke jätmata. Kaebaja üritas kohtuistungil (alates 02:57:24) ekslikult jätta muljet, nagu PPA oleks Volga ja Narva jõed sassi ajanud. PPA on need erinevad kaebaja väited esitanud võrdluseks, kuna Volga jõe suurust arvestades on ilmne, et selle viiest harujõest üle ujumine pidi eelduslikult olema tunduvalt suurem katsumus kui üle Narva jõe ujumine, isegi kui oktoobrikuine Narva jõgi võib olla Volga jõest külmem (aga külmatunnet pidi vähendama kalipso). Seetõttu leidis PPA õigesti, et ei ole usutav, et Volga jõe deltat ületades suutis kaebaja kõik oma dokumendid säilitada, kuid Narva jões kaotas need. Kaebaja küsis PPA-lt istungil (küll pigem retooriliselt; alates 03:02:56), miks ta pidanuks oma asjad sihilikult Narva jõkke uputama. Kui telefoni puhul võis sellest vabanemise (mis ei pidanud tingimata 13(22)
3-... toimuma just Narva jões, vaid võis aset leida ka varem Venemaal või hiljem, enne politseisse pöördumist Eestis) eesmärk olla takistada PPA-l telefonist andmete leidmist, mis võinuks kaebaja väidetes kahtlusi tekitada, siis kohtuotsuse puhul on võimalik, et kaebajal seda polnudki. Seejuures ei ole kaebaja nimetanud kohtuotsust endal kaasas olnud asjade seas ka 8. novembri 2023. a vestlusel (küsimus 7, dtl 147), kus kaebaja küll mainis, et lisaks loetletule olid tal mõned teised väikesed asjad, millest ta ei hakka rääkimagi, aga usutav ei ole, et ta jätnuks mainimata 2021. a süüdimõistva otsuse kui ühe peamise tõendi selle kohta, et tema väited 2022. a sügisel toimunu kohta vastavad tõele. PPA on õigesti välja toonud ka selle, et kahtlust äratab, et kaebaja mõisteti tema enda sõnul Venemaal kahel korral (2015. ja 2021. aastal) süüdi sedavõrd sarnastes süütegudes (mõlemal korral prostitutsiooniga tegelevalt naisterahvalt vara, sh telefoni äravõtmine – vt Vene 25. mai 2015. a kohtuotsus (eestikeelne tõlge dtl 173 jj) ja 26. juuni 2015. a apellatsioonimäärus (dtl 186) ning 8. novembri 2023. a vestluse protokoll (dtl 148)) ja sarnase karistusajaga (2015. aastal kolm aastat, 2021. aastal kaebaja väitel 2,5 a). Samuti jääb endiselt arusaamatuks, miks kaebaja pole siiamaani suutnud esitada enda kohta käivat 2021. a kohtuotsust. Isegi kui vastaks tõele tema väide, et see kukkus koos tema seljakotiga Narva jõkke, pidanuks kaebajal või tema advokaadist esindajal olema võimalik see veebiallikatest leida või paluda nt kaebaja perekonnal saata. PPA aga leidis kaebaja nimega otsides ainult 2015. a lahendid.
14.3.Kaebaja leiab, et tema koloonias viibimise väidet kinnitab PPA-le esitatud foto (dtl 320), millel ta seisab koos kolme mehega, kellega nad väidetavalt viibisid kõik koos samas koloonias. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et ei ole usutav, et see foto on tehtud range režiimiga vanglas. Kaheldav on juba see, kas range režiimiga vanglas on üldse võimalik sellist fotot teha ja seda seejärel säilitada. Ka foto meeleolu ja kontekst ei vasta aga vanglale – sellel on neli pealtnäha heas tujus meest, kes on igapäevastes riietes, kannavad käekellasid ja püksirihmu. Tavapäraselt sellised esemed vanglas lubatud ei ole. Neil asjaoludel ei pidanud PPA tegema jõupingutusi pildil olevate meeste identiteedi tuvastamiseks – isegi kui tegu on kaebaja väidetud isikutega, ei tõenda see pilt, et kaebaja oleks nendega koos viibinud just vanglas.
14.4.PPA seadis kaebaja väited Zlatousti koloonias nr 25 viibimise kohta ka sellepärast, et X rääkis oma intervjuus (PPA intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 262), et tegu oli range režiimiga kolooniaga, kus kõigi sealviibijate karistusaeg algas viiest aastast. See ei lange kokku kaebaja väitega, et ta viibis seal hoolimata 2,5 a karistusajast. Kaebaja selgitas kohtuistungil (alates 01:49:42), et X eksis – kuigi tegu on tõesti range režiimiga kolooniaga, võidakse sinna karistust kandma saata ka lühema karistusajaga inimesi, kui nad on korduvalt kohtulikult karistatud. Selles osas viitas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi §-le 58. Kohus nõustub kaebaja etteheitega PPA-le selles osas, et viimane ei leidnud vastust antud küsimusele haldusmenetluses. Olukorras, kus kaks erinevat isikut on esitanud karistuse kandmise institutsiooni kohta erinevaid väited, ei ole PPA põhjendanud, miks ta peab ühe inimese väidet teisest usutavamaks. Isegi kui X ise uskus, et räägib tõtt, ei pruukinud ta olla Venemaa karistusõigusega sedavõrd hästi kursis, et selles mitte eksida. Kuigi PPA-l on põhimõtteliselt õigus rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustuse osas, ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt eeldada õigussüsteemi üksikasjalikku tundmist. Kaebaja on 4. märtsi 2024. a vestlusel (vastus küsimusele 13, dtl 160) selgitanud, et range režiimiga kolooniasse paigutamine ei sõltu ainult karistusajast, vaid ka retsidiivsusest. PPA esindaja viide sellele, et PPA ei pruugi olla kursis kõigi Venemaa seadustega, on küll põhimõtteliselt usutav, kuid vastuolu korral erinevate üksikallikate vahel on selliste asjaolude väljaselgitamine vastuolu kõrvaldamiseks 14(22)
3-... ilmselge osa päritoluriigi info uurimisest, mis on PPA ülesandeks. Kohus ei pea PPA ametnikele ebamõistlikult keeruliseks selgitada välja, mis on Venemaa kriminaalkoodeksi sisu, ka ilma rahvusvahelise kaitse taotleja asjakohase viiteta. Tegu on riigiga, mida puudutava infoga PPA spetsialistid on eeldatavasti keskmisest tunduvalt paremini kursis, arvestades selle naabrust ning sealt Eestisse sisenejate ja siin rahvusvahelise kaitse taotlejate rohkust. Liiatigi on PPA Venemaa kriminaalkoodeksiga kaebaja taotlust lahendades juba tutvunud (vt vaidlustatud otsuse lk 8–9, dtl 36–37). Päritoluriigi infot kogudes ei ole aga küsimusi koloonia režiimi või sinna paigutamise aluste kohta küsitud (dtl 154). Seega ei nõustu kohus PPA-ga selles, et ka antud küsimuses esineb kaebaja väidetes vastuolu päritoluriigi infoga. Kohus ei pea siiski vajalikuks praegusel juhul tuvastada Venemaa kriminaalkoodeksi § 58 tegelikku sisu. Sõltumata sellest, kas konkreetne vastuolu eksisteerib, on kohus eespool nõustunud mitmete teiste vastuolude olemasoluga kaebaja väidetes, mis kokkuvõttes muudavad tema väited ebausaldusväärseks ka ilma selle asjaoluta.
14.5.Kokkuvõttes jõudis PPA kohtu hinnangul õigesti järeldusele, et kaebaja ütlused selle kohta, et ta viibis 2022. aastal Zlatousti koloonias nr 25, ei ole usaldusväärsed. Järelikult ei oma tähtsust küsimused sellest, kas ja mis asjaoludel Prigožin selles koloonias kinnipeetavaid Wagnerisse värbamas käis või kas üksusesse „Torm Z“ on sunniviisiliselt värvatud vanglast just vabanenud inimesi. Kohus nõustub aga PPA järeldusega, et nende asjaolude kohta oli kaebajal võimalik oma kirjelduste esitamiseks piisavalt teavet leida avalikest allikatest. Seetõttu ei ole kaebaja ühtlasi ka isik, kellel oleks väärtuslikku infot, mida potentsiaalsetes Venemaa võimude või Wagneri vastastes uurimistes jagada.
15.Lisaks vanglas avaldatule kardab kaebaja tagakiusamist seetõttu, et on sõjavastaseid seisukohti avaldanud sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses. Ka selles osas on PPA õigesti pidanud vähetõenäoliseks, et kaebajat ähvardaks tema avaldatu tõttu Venemaal kriminaalkaristus.
15.1.PPA on päritoluriigi infole tuginedes selgitanud (vaidlustatud otsuse lk 16 jj, dtl 44 jj), et kuigi on tõsi, et Venemaal on olemas sätted, mille alusel karistada kriminaal- või administratiivkorras Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas sõna võtmise eest, puudub Euroopa Liidu Varjupaigaameti andmetel Venemaal vajalik ressurss ulatuslike repressioonide elluviimiseks. Seetõttu ei karistata kõiki nende keeldude rikkujaid, vaid hirmutamistaktikana on fookus kas kõrge profiiliga isikutel või kohalikele võimudele probleeme valmistavatel inimestel. 2022. aastal karistati umbes 21 000 inimest administratiivkorras, valdavalt trahvidega (haldusaresti kohaldati 2307 juhul); enamik karistatuid olid osalenud sõjavastastel meeleavaldustel (vt https://www.amnesty.org/en/latest/news/2023/07/russia-20000-activists-subject-toheavy-reprisals-as-russia-continues-to-crack-down-on-anti-war-movement-at-home/ ja seal viidatud https://eurasia.amnesty.org/wp-content/uploads/2023/07/russia-anti-waractivists.pdf). Veebruari 2024 seisuga on algatatud 848 kriminaalasja ja 8693 haldusasja sõjavastaste tegevuste suhtes; 2023. aastal mõisteti vanglakaristus 189 kriminaalmenetluses ja 126 juhul muu karistus (https://en.ovdinfo.org/persecution-anti-warmovement-report-two-years-russias-full-scale-invasion-ukraine).
15.2.Vaidlusaluses otsuses on päritoluriigi infot refereerides muu hulgas mainitud, et organisatsioon OVD-Info tegeleb aktivistide ja tavakodanike kaitsmisega eeskätt poliitiliselt motiveeritud kriminaal- ja väärteomenetlustes, samuti aitavad nad esitada kaebusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (dtl 46). Kaebaja juhtis kohtuistungil
15(22)
3-... iseenesest õigesti tähelepanu, et Venemaa Föderatsioon ei ole alates 16. septembrist 2022 Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriik. See ei tähenda aga, et PPA otsuses oleks tehtud viga. Sellekohane info on tõepoolest kajastatud OVD-Info veebilehel sektsioonis „About Us“ (https://en.ovdinfo.org/about-us). Nimelt on Euroopa Inimõiguste Kohus vastu võtnud otsuse menetleda edasi Venemaad puudutavaid kaebusi, mis puudutavad enne 16. septembrit 2022 toimunut (vt https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/Resolution_ECHR_cessation_membership _Russia_CoE_ENG). Kaebaja mõistis PPA otsuse seda osa aga ekslikult soovitusena kaebajale pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (seda õigust tal pärast eelnimetatud kuupäeva toimunuga seoses pole). Tegu on lihtsalt näitliku taustainfoga selle kohta, et Venemaal tegutsevad jätkuvalt inimõiguste kaitse organisatsioonid, mis viitab sellele, et sõjavastast tegevust pole suudetud maha suruda. See teave on nimelt esitatud vastukaaluks sellele, et mõned välismaised sõltumatud meediaväljaanded on Venemaal keelatud, ja järgmises lõigus jätkatakse teemal, et sõjavastased seisukohad levivad Venemaal üha laiemalt. Nii on PPA viidanud, et Levada keskuse saates 2023. a detsembris korraldatud küsitlusel huvitas venemaalasi enim, millal lõppeb Ukraina sõda, jätkuvad meeleavaldused ja tehakse ka ametlikke pöördumisi Putini administratsiooni poole (dtl 46 ja seal viidatud allikad).
15.3.Päritoluriigi infost on PPA õigesti järeldanud, et enamus sõjavastastest kriminaalmenetlustest on algatatud kõrge profiiliga isikute vastu. Administratiivasju aga algatatakse enim meeleavaldustel osalemise, mitte sotsiaalmeedias info avaldamise suhtes ja need lõppevad valdavalt rahatrahviga.
15.4.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on sõjavastaseid seisukohti avaldanud nii isiklikel sotsiaalmeedia kontodel kui erinevates intervjuudes. PPA ei pidanud neist tingitud tagakiusuohtu aga reaalseks postituste vähese leviku tõttu. PPA tõi välja, et esimest intervjuud Wle on vaadatud 13 346 korda, intervjuud meediakanalile Base 96 000 korda (kaebaja on siin seadnud kahtluse alla, kas vaatamisi oli 96 või 96 000 – segadus võis tuleneda sellest, et nii intervjuude vaatlusprotokollis (dtl 248) kui ka otsuses (dtl 40) on „tuhat“ kirjutatud numbri 96 järel välja sõnaga, mistõttu see võis jääda kas tõlkijal või kaebajal lugedes tähelepanuta), teist intervjuud Wle 2968 korda. Kohus kontrollis need arvud viidatud veebisaitidel üle ja kuigi vaatajate arvud on vähesel määral kasvanud (sh ilmselt menetlusosaliste ja kohtu enda arvelt), on suurusjärgud jäänud samaks. Samuti vaatles PPA kaebaja YouTube kanalit (dtl 234– 239), millel oli vaatlemise aja seisuga 44 tellijat ja ta oli kokku postitanud 40 videot, neist 37 lühikesed. Videod olid kõik postitatud väga lühikeses ajavahemikus, neist enamik päev enne teist intervjuud Wle. Videotel on reeglina alla 50 vaataja, üksnes kolmel videol on vaatajaid 1800–2400 ja kahel 10 000. Praeguseks on tellijaid lisandunud üks ja videote arv jäänud samaks, samuti vaatajate arvu suurusjärgud.
15.5.Kaebaja on märkinud, et TikTokis on ühte tema videot vaadatud ligi kaks miljonit korda. Ent PPA on õigesti tähelepanu juhtinud, et videote vaatamiste arv ei näita enamikul veebisaitidel seda, kui palju inimesi seda videot vaadanud on, vaid üksnes vaatamiste arvu, st üks inimene võib olla vaadanud sama videot mitu korda. Seejuures ei näita vaatamiste arv ka seda, kui paljud on video lõpuni vaadanud – PPA on otsuses (dtl 52) selgitanud ja kaebaja pole seda ümber lükanud, et YouTube’is loetakse vaatamiseks vähemalt 30 sekundit, Facebookis kolm sekundit ning TikTokis piisab sellest, kui keegi videoni jõuab, isegi kui ta sealt kohe edasi kerib. Seega ei näita need arvud, et kaebaja sõnum oleks jõudnud ligilähedaseltki sellise arvu inimesteni. Asjakohatuks ei saa pidada ka PPA viidet, et nii W kui Base vaatajad on eeldatavasti valdavalt Kasahstanis, seega on Venemaal kaebaja videote vaatajaid veel tunduvalt 16(22)
3-... vähem. Samal põhjusel on väheusutav, et kaebaja poolt venekeelsele Delfile, s.o Eesti ajalehele antud intervjuu, millele juurdepääs on tasuline ja mida on kommenteeritud 27 korda (PPA otsuses lk 25, dtl 53), oleks jõudnud suure hulga inimesteni Venemaal.
15.6.Arvestades Venemaa elanike koguarvu 140 miljonit, ei saa kaebajat eeltoodud andmetest lähtudes pidada selliseks kõrge profiiliga aktivistiks, kellel oleks päritoluriigi infost lähtudes suurem tõenäosus sattuda Venemaa võimude tähelepanu alla. Isegi kui kaebaja suhtes peaks äärmiselt vähetõenäolisel juhul mingi menetlus sõjavastasuse tõttu algatatama, lõppeks see eeldatavasti üksnes rahatrahviga. Kaebaja poolt meediast toodud näited üksikjuhtumitest, kus on rangemalt karistatud ka madala profiiliga isikuid, on erandlikud ja ei suurenda arvestataval määral tõenäosust, et just kaebajale sarnane kohtlemine osaks langeb. Selline äärmiselt vähetõenäoliselt realiseeruv ja ka eeldatavalt väheintensiivse tagajärjega oht ei ületa rahvusvahelise kaitse saamise künnist (VRKS § 19 lg 1 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1, vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-472/13 Shepherd, p 25).
16.Samuti on väheusutav, et kaebaja elu ja tervis oleks Venemaal ohus tavakodanike vägivalla tõttu. Esiteks kehtib ka siin sama, mis riigipoolse tagakiusuohu osas – kuna kaebaja väljaütlemised ei ole saanud laialdast tähelepanu, ei ole tõenäoline, et sõda pooldavad üksikisikud hakkaksid teda spetsiaalselt otsima, isegi kui põhimõtteliselt võib tekkida juhuslikke konflikte, kui kaebaja astub mõne konkreetse inimesega näost näkku vaidlusse. Ohule ei viita ka kaebaja TikTok videotele lisatud kommentaarid (vt tõlge vastustaja vastuse lisa 12.1, dtl 294–301), mis ei sisalda konkreetseid ja tõsiseltvõetavaid ähvardusi, vaid üksnes üldsõnalist ja anonüümset sõimu, mida ei saa sotsiaalmeedias pidada ebaharilikuks (kuigi see on kahtlemata taunitav).
17.Kaebaja Kasahstanis viibimisega seoses on PPA samuti õigesti esile toonud, et tema ütlused on nii sisemiselt vastuolulised kui ka vastuolus päritoluriigi infoga.
17.1.Ühest küljest on kaebaja rääkinud PPA-le ja ka kohtuistungil (alates 01:04:20), et varjas ennast Kasahstanis võimude eest, kuid teisalt rääkis ta Kasahstanis viibides nii kanalile Base (intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 248) kui ka Wle (samas, dtl 249), et ta on korduvalt pöördunud ametivõimude poole sooviga jääda Kasahstani ja taotleda poliitilist varjupaika. Koherentsed ei ole ka kaebaja ütlused sündmuse kohta, mille ajendil ta väidetavalt otsustas Kasahstanist Venemaale naasta – 8. novembri 2023. a vestlusel (dtl 146 lõpuosas) rääkis ta esmalt sellest, et läks magama ning lülitas seal, kus ta ööbis, välja ka oma telefoni ja võttis aku ära, et keegi teda ei leiaks, kuid ometi olid tema maja ümber ameti töötajad. Järgmisel hetkel aga kirjeldas ta hoopis, et kui kaebajat seal maja ümber ja kortereid läbi käies taga otsiti, siis ta oli alles õhtul hilja koju minemas, nägi otsijaid eemalt, pööras ringi ja läks ära, hommikul aga helistas inimesele, kelle juures ta ööbis, et otsustas lahkuda. Kui PPA selle kohta istungil küsis (alates 01:05:58), väitis kaebaja, et PPA on teda vestlusel valesti mõistnud ja ta lülitas telefoni välja kohas, kus ta ööbis, ning kui tagasi jõudis, nägi, et maja oli ümber piiratud. See ei selgita aga kohtu hinnangul vastuolu, sest vestlusel räägitust järeldub selgelt, et „koht, kus kaebaja ööbis“, on seesama koht, mida läbi otsiti – just selle koha omanikule helistas kaebaja ju enda sõnul järgmisel hommikul. Loogiline ei ole ka, et kaebaja liiguks mingist muust kohast, kus ta ööbis, pärast telefoni väljalülitamist ja magamaminekut kodu poole, kusjuures see leidnuks aset õhtul 10 või 11 ajal.
17.2.PPA on vaidlustatud otsuses (dtl 39–40) refereerinud päritoluriigi infot selle kohta, et kuigi Kasahstan põhimõtteliselt võib välja anda Venemaal tagaotsitavate
17(22)
3-... nimekirjas olevaid Vene aktiviste, tehakse seda praktikas äärmiselt harva ja reeglina reageeritakse üksnes formaalselt, lühiajalise kinnipidamise ja ülekuulamisega. Alates Ukraina sõja algusest on Kasahstan otsustanud Venemaale välja anda vaid kaks inimest, kellest ainult üks ka reaalselt Venemaale saadeti. Kohus rõhutab, et erinevalt kaebaja väitest ei ole siin vastuolu, sest PPA on ühes lauses rääkinud otsustamisest isik Venemaale välja anda ja teises reaalsest väljaandmisest. Vale ei ole ka otsuses toodu, et sõjavastane aktivist R ja venelanna P on saanud Kasahstani võimudelt tunnistuse varjupaigataotleja staatuse kohta, mis peatab nende Venemaale väljaandmise (dtl 40). Neid andmeid ei lükka ümber kaebaja 3. septembri 2024. a seisukoha lisad 10–13, mis käsitlevad aktivist R ja P vahi all hoidmist. Nimelt on ka lisana 11 kaebaja enda esitatud artiklis kajastatud, et R sai Kasahstanis varjupaigataotleja tunnistuse, mis muudab väljaandmise võimatuks enne varjupaigamenetluse lõppu, ja sama on nenditud lisana 12 esitatud artiklis mõlema nimetatud inimese kohta. Artiklites ongi kajastatud seda, et mõlemal aktivistil on varjupaigataotlusega seonduv (vaidlustus)menetlus pooleli. Lisana 13 esitatud artiklis on küll kirjutatud, et P ähvardab Venemaale väljaandmine, kuid see artikkel on avaldatud ajal, kui ta polnud veel varjupaigataotlust esitanud, nagu tuleb välja nii artikli enda sisust („Ta keeldub pagulasstaatust taotlemast“) kui ka artiklite kuupäevadest (lisal 13 5. oktoober 2023 vs. lisal 12 2. november 2023). Kohus juhib aga tähelepanu, et need andmed ei oma praeguse asja lahendamisel ka otsustavat tähendust. Eeltoodud inimesed on kõik kõrge profiiliga aktivistid, kes seejuures on Venemaal ametlikult tagaotsitavad kriminaalasjade tõttu. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et tema suhtes oleks Venemaal käimas kriminaalasi. Samuti on need inimesed olnud Kasahstanis ametliku väljaandmismenetluse subjektideks, samas kui kaebaja väitel otsisid teda taga mingid talle teadmata isikud, kes ei saanud nähtavasti olla Kasahstani avaliku võimu osaks, arvestades et kaebaja enda intervjuudes väidetu kohaselt pidevalt suhtles Kasahstani võimudega varjupaiga saamise asjus, nii et neil puudunuks igasugune vajadus kaebajat ööpimeduses taga otsida.
17.3.PPA leidis avalikust andmebaasist Rusprofile.ru andmed selle kohta, et kaebaja on registreerinud ennast Venemaal Kurgani oblastis 19. juunil 2023 füüsilisest isikust ettevõtjaks, samuti on temaga seotud veel 7 likvideeritud ettevõtet, mis on asutatud erinevates Venemaa osades (dtl 12; väljavõtted ja nende tõlked dtl 194–232). PPA järeldas sellest, et kaebaja ei saanud viibida 19. juunil 2023 Kasahstanis, nagu ta väitis, kui registreeris sellal hoopis Venemaal Kurgani oblastis ettevõtte. Kaebaja aga väidab, et tegu on eraettevõtte andmebaasiga (sellele ei vaidle vastu ka PPA), milles esitatud andmed ei ole usaldusväärsed. Sh tõi kaebaja esile, et sellest andmebaasist nähtuvalt on kaebaja asutanud mh ettevõtte 27. jaanuaril 2003, kui ta oli alaealine (vt ka 3. septembri 2024. a avalduse lisa 14). Kohtu hinnangul ei ole lõppastmes tähtsust küsimusel, kas PPA esitatud Rusprofile.ru andmed on usaldusväärsed või mitte. Ka ilma väidetava füüsilisest isikust ettevõtja asutamiseta esineb kaebaja ütlustes piisavalt vastuolusid, et muuta need ebausaldusväärseks. Seetõttu jätab kohus antud küsimuse tähelepanuta.
18.PPA järeldusi ei sea kahtluse alla kaebaja poolt enne istungit kohtule esitatud tõendid päritoluriigi info kohta, mida kohus pole veel eespool käsitlenud.
18.1.Kaebaja esindaja 3. septembri 2024. a avalduse lisana 1 esitatud M puudutava artikli sisu ei puuduta kaebajat, sest selles on juttu desertööride jälitamisest, ent kaebaja ei ole väitnud, et oleks desertöör. Kaebaja on üksnes väitnud, et teda on üritatud meelitada liituma Wagneri ja hiljem üksusega „Torm Z“, ent need ütlused
18(22)
3-... tunnistas kohus eespool ebausaldusväärseks. Ka lisadena 2, 3 ja 4 esitatud artiklid kirjeldavad sõjaväekohustusest kõrvalehoidujatega seonduvat, ent kaebaja ei ole väitnud, et oleks eiranud konkreetset sõjaväekutset. Ta küll väitis nii PPA-le (8. novembri 2023. a vestlus, küsimus 7, dtl 145) kui ka kohtule (istungil alates 01:27:44) üldsõnaliselt, et ei käinud ajateenistuses põhimõtteliselt kui tagakiusatud väikerahva esindaja Venemaal, kuid ei täpsustanud hoolimata kohtu küsimusest sellega seonduvaid asjaolusid. Usutav on ka, et võimalik kaebajapoolne ajateenistusest kõrvalehoidumine pidi tema vanust arvestades jääma paljude aastate taha. Kaebaja ei väida, et teda oleks hõlmatud Venemaal viimastel aastatel mobilisatsiooniga.
18.2.Info, mis puudutab Wagneri rühmituse kuulutamist terroristlikuks (lisad 5 ja 6) ja Wagneri tegevust üldisemalt (lisa 8), ei seondu kuidagi kaebaja asjaoludega. Kaebaja ei ole väitnud, et Wagneri esindajad oleks teda taga otsinud, ja lisaks on tema väited koloonias nr 25 toimunu kohta loetud eespool ebausaldusväärseks. Viimasel põhjusel ei oma tähtsust ka ÜRO esindajate avaldus vangide värbamise kohta (lisa 7). Liiatigi leidis kohus eespool, et kaebajat ei ähvarda Venemaale naastes vangistus.
19.Eeltoodud põhjustel oli põhjendatud lugeda kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2 ja 4 alusel. Selles olukorras ei ole iseenesest vajadust analüüsida, kas alust taotluse tagasilükkamiseks andsid ka p-d 7 ja
9.Sellegipoolest märgib kohus seoses kohtuistungil (alates 02:05:59) tõusetunud vaidlusega järgmist.
20.PPA tugines oma otsuses VRKS § 201 p-le 9, mis võimaldab lugeda taotluse selgelt põhjendamatuks, kui taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda. Selle sätte kohaldamist ei ole vaidlusaluses otsuses lahti kirjutatud. Kohtuistungil (alates 02:05:59) selgitas PPA esindaja vastuseks kaebaja küsimustele, et silmas peeti seda, et kuna kaebaja on Venemaal toime pannud vägivaldseid kuritegusid ja pigem pisendab neid, kui väljendab kahetsust, siis on oht, et ta võiks Eestisse jäämise korral sarnaseid kuritegusid toime panna ka siin. VRKS § 201 p 9 vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta art-le 32 koosmõjus art 31 lg 8 p-ga j. Art 32, nagu ka VRKS § 201, seab esmaseks eelduseks, et isik ei vasta rahvusvahelise kaitse seisundi saamise nõuetele – nagu eespool põhjendatud, luges PPA selle eelduse põhjendatult täidetuks. Selles olukorras võib taotluse teatud lisatingimuste (VRKS § 20 1 alapunktid, direktiivi 2013/32/EL art 31 lg 8 alapunktid) täidetuse korral lugeda selgelt põhjendamatuks. Art 31 lg 8 p-s j on ühena neist alustest sätestatud, et mõjuvatel põhjustel on alust arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või avalikku korda. Kohus nõustub, et ka ainult kaebaja 2015. a süüdimõistmisest Venemaal koosmõjus temapoolse suhtumisega (teo õigustamine ja ebaoluliseks lugemine) piisab, et nentida ohtu, et kaebaja võib sarnaseid tegusid toime panna ka Eestis. See omakorda tähendab, et kaebaja ohustaks Eestisse jäämise korral siinset avalikku korda. Alus, mida kaebaja istungil eeldatavasti silmas pidas, kui selles küsimuses PPA-le vastu vaidles, oli aga direktiivi 2011/95/EL art 14 lg 4 koosmõjus lg-ga 5, mille Genfi konventsioonile vastavuse suhtes on tõepoolest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet kahtlust väljendanud (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-391/16, C-77/17 ja C-78/17 M jt, p 47), kuigi Euroopa Kohus selle kahtlusega ei nõustunud (vt sama otsuse resolutsioon ja põhjendused). Erinevalt VRKS §-st 201 ja direktiivi 2013/32/EL art-st 32 koosmõjus art 31 lg 8 p-ga j võimaldavad need sätted pagulasseisundit mitte anda või selle lõpetada sõltumata
19(22)
3-... sellest, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse seisundi saamise nõuetele. Seetõttu on antud sätet põhjendatud tõlgendada kitsamalt, st isikust lähtuv ohutase peab olema tunduvalt kõrgem.
21.Samadel sisulistel põhjustel, mis andsid alust asuda seisukohale, et kaebaja ei vasta pagulasseisundi saamise tingimustele, ei olnud alust anda kaebajale ka täiendavat kaitset.
21.1.Täiendava kaitse saaja on VRKS § 4 lg 3 järgi välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle selles riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1) või tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Direktiivi 2011/95/EL art 2 p f kohaselt vastab täiendava kaitse saamise kriteeriumidele isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud mõjuv põhjus arvata, et asjaomast isikut ähvardaks oma päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul varasemasse alalisse elukohariiki tagasipöördumisel reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt art-le 15, ja kelle suhtes ei kohaldata art 17 lg-d 1 ja 2 ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla. Art 15 defineerib suure kahju järgmiselt: a) surmanuhtlus või hukkamine või b) taotleja piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis või c) suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud kokkupõrke puhul.
21.2.PPA jõudis põhjendatult järeldusele, et kaebajat ei ähvarda Venemaal ükski nimetatud oht. Kaebajat ei ähvarda eespool esitatud põhjustel Venemaal kriminaalkaristus, mistõttu omakorda ei ole ka ohtu, et ta satuks Ukraina sõjategevusse värbamise sihtmärgiks. On ka üldteada asjaolu, et suuremas osas Venemaast ei eksisteeri sellisel määral sõjategevust, et saaks nentida igas Venemaa osas suurt ohtu isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu.
22.PPA tegi pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist kaebajale VSS § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni.
22.1.VSS § 7 lg 2 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vaidlustatud otsuses ongi märgitud, et lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral ehk siis tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku tagasilükkava otsuse tegemisel (vt VRKS § 31 ja § 10 lg 2 p 2). Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses ühtlasi lahkumisettekirjutuse tegemise näeb ette ka VRKS § 25 lg 22. VSS § 72 lg 11 järgi määratakse lahkumisettekirjutuses tavaliselt lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg. VSS § 72 lg 2 võimaldab aga lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita muu hulgas, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu (p 2). VSS § 72 lg 3 kohustab arvestama lahkumisettekirjutuse tegemisel igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluma põhjendatud huve.
20(22)
3-...
22.2.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on eeltoodud alused koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemiseks täidetud, ega korda PPA põhjendusi. Üldse ei ole kahtlust p-s 2 (vt eespool). Ka kaebaja põgenemise oht esineb praegusel juhul, arvestades VSS § 68 p-des 4 ja 6 sätestatut (välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on vähemalt 2015. aastal süüdi mõistetud ja vangistusega karistatud tahtliku kuriteo eest. Kaebaja on ka selgelt väljendanud, et ta on valmis minema ükskõik kuhu, aga mitte tagasi Venemaale. Arvestades lisaks kaebaja olulisel määral vastuolulisi ütlusi rahvusvahelise kaitse menetluses ning tema korduvaid edukaid varjatud piiriületusi (Venemaalt Kasahstani ja tagasi, Venemaalt Eestisse), võib pidada reaalseks ohtu, et lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks võimalust andes ei liiguks kaebaja mitte päritoluriiki, vaid asuks end varjama kas Eestis või liiguks edasi mõnda teise Schengeni riiki.
22.3.Kaebaja leiab, et tema väljasaatmine on vastuolus VSS §-ga 171, mille lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib tema suhtes kaasa tuua inimõiguste konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus jõudis aga juba eespool järeldusele, et kaebajat ei ähvarda Venemaal selline oht.
22.4.Kohtuistungil (alates 03:22:10) tõi kaebaja esile, et Venemaa asemel võiks ta lahkuda vabatahtlikult hoopis Armeeniasse, millel on Venemaaga viisavabadus. 8. novembri 2023. a vestlusel (küsimused 28 ja 33, dtl 151) aga märkis kaebaja, et võiks sõita välja näiteks Ukrainasse. VSS § 17 lg 1 järgi on viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane kohustatud lahkuma või ta saadetakse välja tema kodakondsusjärgsesse riiki (p 1), transiidiriiki EL või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt (p 2) või kolmandasse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda ja ta seal vastu võetakse (p 3). Nagu kaebaja esindaja ka ise istungil nentis, on kolmandasse riiki saatmise eelduseks viisavabadus päritoluriigiga. Ukraina eeldab Vene kodanikelt riiki sisenemiseks viisat (https://visitukraine.today/ukraine/russiacitizenship/travel). PPA-l ei olnud võimalik haldusmenetluses isegi kaaluda võimalust saata kaebaja välja Armeeniasse, sest seda riiki ta hoolimata konkreetsetest küsimustest oma võimaliku sihtkohana ei nimetanud ja selle riigiga puudub tal igasugune seos (kaebaja on enda sõnul hoopis Kasahstani juurtega, kuid Kasahstani tagasipöördumise ta ise välistas). Kaebaja muusse riiki peale Venemaa väljasaatmine oleks võimatu ka tal välispassi puudumise tõttu. Seega ei teinud PPA kaalutlusvigu, otsustades kaebaja välja saata just tema kodakondsusjärgsesse riiki Venemaale.
22.5.Eeltoodud põhjustel on PPA otsustus saata kaebaja välja Venemaale ja teha koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus õiguspärane.
23.Ka kaebajale vaidlustatud otsusega kehtestatud sissesõidukeeld on õiguspärane. VSS § 74 lg-s 2 on sätestatud, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks. Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja kehtivusaja määramisel arvestatavad asjaolud on loetletud VSS § 31 lg-s 3. Kaebajal puudub Eestiga igasugune seos nii inimsuhete kui ka majanduslikul tasandil, ta pole siin integreerunud ning tal ei ole ka terviseprobleeme, mis tingiksid vajaduse käia Eestis näiteks ravil. Päritoluriigis on ta aga elanud sisuliselt kogu oma elu. Arvestades lisaks kaebaja Eestisse saabumise 21(22)
3-... asjaolusid (ebaseaduslik piiriületus ja alusetu varjupaigataotlus), ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks.
Neil põhjustel jääb kaebus täielikult rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause). Kaebajale on Tallinna Halduskohus asjas nr 3-24-1464 16. mail 2024 tehtud määrusega otsustanud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jääb riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.
26.3).
Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.