Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks seoses kriminaalmenetluse nr 18922900110 dokumentidega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Pavel Ridnõi Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat uuesti lahendama kaebaja taotlust tutvuda kriminaalmenetluse nr 18922900110 toimikus olevate kannatanu ülekuulamise protokollidega.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.01.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Pavel Ridnõi esitas 13.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja esitas 08.02.2024 Tartu Vanglale nõude saada koopiad lõpetatud kriminaalmenetluse nr 18922900110 toimikus olevatest kannatanu ülekuulamise protokollidest: - 26.10.2018.a protokoll ja selle lisad (kaebaja saadetud sõnumid); - 22.03.2019.a protokoll ja selle lisad (kaebaja saadetud sõnumid); - 23.09.2019.a protokoll.
Vastustaja Tartu Vangla andis 06.03.2024 kaebajale koopiad nii, et need olid osaliselt kinni kaetud. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist andma talle protokollide koopiad täies ulatuses. Kaebaja põhjendab, et oma ütlustes kannatanu kirjeldab kaebajat, tema tegevust ja nende vahelisi dialooge. Tegemist on kaebaja kohta käivate isikuandmetega ja kaebajal on õigus nendega tutvuda. Protokollides sisalduvad kannatanu hinnangud, arvamused jne on esitatud kaebaja kohta. Põhjendamatu on vastustaja väide, et teabe teatavaks saamine võib omada kannatanu jaoks kahjulikku mõju või et kaebaja saab seda kannatanu vastu ära kasutada. Kannatanu võis anda valeütlusi. Protokollidele lisatud sõnumid kaebajat ei huvita, kuna need on tal olemas.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega, kuid seda õigust saab piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Protokollides on kaebaja kohta käivad andmed tihedalt läbi põimunud kannatanu hinnangute, arvamuste ja tunnetustega. Teatud juhtudel võib ka isiku kohta antud hinnangut lugeda isikuandmete hulka kuuluvaks. Tervikliku teabe kaebajale teatavaks tegemine võib endaga kaasa tuua kannatanu eraelu ebaproportsionaalse riive ning teiste isikute eraelu riive, keda kaebaja tegevus mõjutas, keda kaebaja oma tegevuse läbiviimisel kasutas ning keda kannatanu on oma ütlustes kajastanud. Kannatanu ütluste protokollides olev teave tervikuna annaks kaebajale detailse ülevaate sellest, kellega kannatanu kaebajale etteheidetavat tegevust puudutavas osas suhtles, millised olid kannatanu tunded tekkinud olukorra osas, millisel moel kannatanu kaebaja tegevuse järgselt tegutses jms. Sellise teabe kaebajale teatavaks saamine võib omada kannatanu eraelule märkimisväärselt kahjulikku mõju, võimaldades kaebajal kasutada saadud teavet edaspidi kannatanu vastu. Kaebaja õigust saada enda kohta käivaid isikuandmeid ei saa käesoleval juhul pidada kaalukamaks kannatanu õigusest tema eraelu kaitsele. Kaebaja saadetud sõnumite sisu on kaebajale teada. Samuti on kaebajale üldjoontes teada kannatanu ütluste sisu. Kannatanu poolse juhtunu kirjelduse detailide kaebajale teatavaks saamine kahjustaks oluliselt kannatanu huve. Kui kaebajale saab teatavaks see, milliselt koges ja tajus aset leidnud sündmusi kannatanu, ohustab see kannatanu eraelu puutumatust, andes kaebajale põhjendamatult detailse ülevaate sellest, millises ulatuses häiringu kaebaja kannatanu eraelus põhjustas.
3.Kohus lahendas 23.02.2022.a otsusega kohtuasjas 3-21-343 vaidlust samade poolte vahel. Kaebaja nõudis selles kohtuasjas koopiat kriminaalmenetluse nr 18922900110 toimikust tervikuna. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja jättis õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse saada koopia kriminaalasja toimikust tervikuna. Kohus selgitas kaebajale võimalust esitada uus taotlus konkreetsete tema kohta kogutud isikuandmete saamiseks ning sellise taotluse lahendamise üldisi põhimõtteid. Kohtu seisukoht
4.Kohus leidis otsuse punktis 3 viidatud lahendis, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt tuleb teabevaldajal keelduda teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kohus jääb selle juurde. Kõik kolm protokolli on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel. See säte kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või
väärteomenetluses kogutud teabe. Tegemist on õiguspäraselt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega ning vastustaja ei ole seda teinud alusetult või meelevaldselt. Esimeses kahes protokollis on alusena viidatud ka AvTS § 35 lg 1 p 12 - teave sisaldab isikuandmeid ning sellele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Eraelu puutumatusega seonduvat käsitleb kohus allpool. Eeltoodu puudutab kaebaja õigust saada protokollide koopiad põhjendusel, et tegemist on avaliku teabega, mida on õigus saada igaühel. Sel juhul tuleb kaebajat samuti käsitleda „igaühena“ ehk arvesse ei tule asjaolu, et protokollid sisaldavad kaebaja kohta kogutud andmeid. See, kas ja millises ulatuses on kaebajal õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega, ei sõltu sellest, kas kaebajal oleks olnud õigus saada soovitud dokumentide koopiaid avaliku teabena. Tegemist on kahe erineva instrumendiga, millel on erinev sisu ja eesmärk.
5.Käesolev asi tuleb lahendada isikuandmete kaitse seaduse (IKS) normide alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas taotluse tutvuda koopiate saamise teel tema kohta kogutud isikuandmetega ning vaidluse all olevad andmed koguti kriminaalasja menetluse käigus. IKS § 1 lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel. IKS § 24 lg 1 p 1 alusel peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. IKS § 24 lg 2 p 2 kohaselt võib vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel piirata eelnimetatud teabe esitamist andmesubjektile, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.
6.Vaidluse all olevateks dokumentideks on kolm kannatanu ülekuulamise protokolli ja kahe protokolli lisad. Protokollide lisadeks on sõnumid, mille saatjaks oli kaebaja, osad sõnumid on saadetud kolmandate isikute vahendusel. Kaebaja avaldas kohtule, et protokollidele lisatud sõnumid on tal olemas. Kohus ei käsitle seetõttu küsimust, kas õiguspärane oli protokollide lisade koopiate andmine kaebajale nii, et need olid osaliselt kinni kaetud. Protokollide sisuks on kriminaalasjas kannatanuks olnud isiku ütlused kannatanu ja kaebaja vahelise suhtluse kohta. Kirjeldatud on kaebaja tegevust ja käitumist. Kriminaalmenetluses kogutud andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega on käsitletavad isikuandmetena (Riigikohtu lahend 3-3-1-58-16 p 7). Kohtupraktikas tunnustatakse isiku õigust tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud kriminaalmenetluses. Kohtuasjas 3-16-2348 taotles kaebuse esitaja õigust tutvuda kriminaaltoimiku kõikide dokumentide ja muu teabega, mis puudutavad tema isikut või tema tegevust, ning kohus lõpptulemusena rahuldas kaebuse (Riigikohtu otsused 10.03.2016 nr 33-1-84-15 ja 21.02.2019, Tartu Halduskohtu otsus 31.01.2022).
7.Vastustaja lahendas kaebaja taotluse tutvuda tema kohta kogutud andmetega nii, et väljastas kaebajale koopiad protokollidest, milles on kinni kaetud valdav osa tekstist (dtl 1923, 51-55, 70-72). Tulemuseks on, et kaebajale ei ole tutvustatud tema kohta kogutud andmeid, vaid antud enamasti seosetu ja tähenduseta sõnade jada. Olgu näitena toodud esimese protokolli sisulise osa (s.o kannatanu antud ütluste) esimesed kolm lauset, nii nagu see edastati kaebajale: „Selle aasta ...mis oli ... minule. ... oli üldiselt see, et ..., küsis ... ja ... kohta. Küsis ...“. Ja teise protokolli kannatanu ütluste osa esimesed kolm lauset: „Peale ...
on mulle ... . ... nimeline ... ja edastas ... . Seal ... et ma ...“. Sarnane on kõigi protokollide tekst. Vastustaja sõnul andmete tutvustamisel (koopiate väljastamisel) ei esitatud kaebajale andmete varjamise põhjendusi. Juba see üksi tähendab, et vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel toiminud õigusvastaselt. Riigikohus on selgitanud, et andmesubjektile juurdepääsu andmisest keeldumist tuleb põhjendada (21.02.2019.a otsus asjas 3-16-2348 p 20). Kohus märgib täiendavalt, et andmete sel viisil tutvustamine muudab näiliseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 ette nähtud isiku õiguse tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Kohus selgitas otsuse punktis 3 nimetatud lahendis, et kui vastustaja sellekohast vajadust põhjendab, siis võib andmed esitada osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõtte või kirjeldusena või jätta mõnes dokumendis sisalduv kaebaja kohta kogutud teave üldse väljastamata. Koopiate väljastamine nii, nagu vastustaja seda tegi, ei ole käsitletav kaebaja kohta kogutud andmete tutvustamisena.
8.Kaebusele esitatud vastuse põhjal on vastustaja andmete tutvustamata jätmisel tuginenud IKS § 24 lg 2 punktile 2. Selles sättes nimetatud õiguste ja vabadustena, mida andmete tutvustamine võib vastustaja hinnangul kahjustada, on vastustaja välja toonud kannatanu ja muude protokollides nimetatud isikute õiguse eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Kohtu hinnangul on vastustaja protokollides kinni katnud oluliselt rohkem andmeid, kui eraelu puutumatuse kaitse võimaldab.
9.Vastustaja on pidanud kannatanu eraelu puutumatuse riiveks seda, kui kaebaja saab teada protokollides dokumenteeritud kannatanu hinnangud, mõtted või tunded. Kuid protokollid sisaldavad selliseid andmeid väga vähe. Sellisteks saab pidada järgmisi protokollide osi: * esimese protokolli punkti 3 esimese lehekülje lõpus lause, mis algab „Siis ma hakkasin mõtlema, et ...“ ja sellele vahetult järgnev lause; * esimese protokolli punkti 3 teise lehekülje eelviimases lõigus lause, mis algab „Aeg-ajalt olen tabanud ennast mõtlemast, et ...“, kuni lõigu lõpuni (sõnadeni „... Ridnõi teeb“); * teise protokolli punkti 4 teises lõigus lause, mis algab „Ma kujutan ette, et ..“ ja sellele vahetult järgnevad kaks lauset. Nende protokollide osade suhtes on kohased vastustaja põhjendused, et tegemist on kannatanu eraelu valdkonda kuuluvate mõtete või tunnetega, mille avaldamine kaebajale ei ole proportsionaalne.
10.Valdav osa protokollidest kajastab faktilisi andmeid, nii nagu neid tajus ja mäletas kannatanu. Faktilisteks andmeteks on andmed selle kohta, kus, millal ja kellega koos kaebaja viibis, mida kaebaja tegi või ütles, mida kannatanu kaebaja suhtes tegi või kaebajale ütles. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud piirata kaebaja õigust eelnimetatud faktiliste andmetega tutvumisel kannatanu eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes. Kannatanu oli ajal, mil protokollides kirjeldatud sündmused toimusid, Tartu Vangla teenistuses olev vanglaametnik - inspektor-kontaktisik. Protokollides ei ole kirjeldatud kannatanu eraelu, vaid sündmusi, mis leidsid aset seoses sellega, et kannatanu täitis vanglas oma teenistuskohustusi. Vangistusseaduse § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse
täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et isegi kui kinnipeetav algatab suhtluse, mille sisu väljub vanglaametniku teenistuskohustuste piiridest, on sellise suhtluse kirjeldamine ja selle kohta teabe edastamine hõlmatud vanglaametniku teenistuskohustustega.
11.Asjasse ei puutu see, et kaebajale endale on teada, mida ta tegi või ütles. Isikuandmeteks ei ole praegusel juhul see, mis reaalselt toimus, vaid just see, kuidas kirjeldas toimunut kannatanu. Protokollides ei ole ja ei saagi olla dokumenteeritud reaalne tegelikkus, vaid dokumenteeritud on ütlused, mille kannatanu andis.
12.Vastustaja väitel riivaks protokollide kaebajale tutvustamine kannatanu kõrval ka teiste isikute eraelu. Vastustaja selline otsus on piisavalt põhjendamata. Protokollides nimetatud isikud kuuluvad erinevatesse kategooriatesse - nimetatud on vanglaametnikke, kinnipeetavaid, kannatanu sugulasi, muid kolmandaid isikuid. Kohtu hinnangul ei saa eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes jätta avaldamata protokollides ära toodud vanglaametnike nimesid. Ka need isikud ei tegutsenud oma eraelu raames, vaid täitsid ametikohustusi. Näiteks kui kannatanu kirjeldab, et ta edastas teatava info üksuse juhile või teisele vanglaametnikule või sai teiselt vanglaametnikult teatava ülesande või korralduse, siis selle vanglaametniku nime ei saa jätta avaldamata eraelu puutumatuse riivele viidates. Muude isikute puhul tuleb sisuliselt ja konkreetsetele asjaoludele tuginedes kaaluda kaebaja huvi tema kohta kogutud andmeid teada ja vastavate isikute huvi oma isikut varjata. Piisav ei ole üksnes nimetada, et kolmandate isikute eraelu riive on ebaproportsionaalne. Täiesti arusaamatuks jääb see, miks on protokollides läbivalt kinni kaetud kaebaja enda nimi, kannatanu nimi (kohtades, kus see esineb protokollide tekstis) ning telefoninumbrid, mille kohta protokollidest ei nähtu, kellele need kuuluvad.
13.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevale kohtuasjale eelnenud menetluses avaldanud või vastustaja oleks palunud tal avaldada oma huvi andmetega tutvumise taotlemisel. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega olenemata sellest, kas ta põhjendab seda mingi konkreetse huviga ja milline see on. Kaebaja huvi omab tähtsust olukorras, kus seda tuleb kaaluda võrreldes kolmanda isiku huviga. Kaebaja avaldas otsuse punktis 3 nimetatud kohtuasjas, et ta soovib võrrelda, kuivõrd on kannatanu ütlused kooskõlas sellega, kuidas tajus ja mäletab samu sündmusi kaebaja. Sel juhul võib tähtsust omada, kes olid need isikud, keda on protokollides nimetatud. Kui vastustaja leiab, et vastava eraisiku huvi jääda anonüümseks on kaalukam kaebaja huvist, siis on piisav isiku nime katmine.
14.Kokkuvõttes on vastustaja kogunud ja säilitab kaebaja isikuandmeid. Kaebaja isikuandmeteks on see, et kannatanu väitel kaebaja tegi midagi, ütles midagi jne. Isikuandmeteks ei ole kaebaja teod, vaid kannatanu antud ütlused nende tegude kohta. Tegemist on andmetega, millega kaebajal on õigus tutvuda. Vastustaja ei ole esitanud piisavaid põhjendusi, mis annaksid aluse keelduda andmete tutvustamisest kaebajale. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus andmetega tutvumiseks uuesti lahendada, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi, eelkõige seda, et kinnipeetava suhtlus vanglaametnikuga või
vanglaametnike omavaheline suhtlus ei ole kaitstav vanglaametniku eraeluna ning kolmandate isikute eraelu riivele tuginemise korral tuleb välja selgitada kaebaja huvi andmete saamiseks ja kaaluda seda vastava konkreetse kolmanda isiku huviga. Kohus rahuldab kaebuse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.
15.Kohus selgitab kaebajale, et protokollides sisalduvad kannatanu ütlused ei saa isikuandmetena olla õiged või valed tähenduses, kas sündmused objektiivselt toimusid nii, nagu kannatanu neid kirjeldab või kas kaebaja tajus või mäletab neid sündmusi samamoodi. Protokollitud ütlused saavad isikuandmetena olla õiged või valed üksnes tähenduses, kas isik andis sellised ütlused ehk kas ütlused on kirja pandud õigesti. Menetluskulud. Selgitused
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.