lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2909/18

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2909/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-23-2909 20. detsember 2024 Karin Jõks Irina Rulantsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2023.a ettekirjutuse nr 1052273573 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas Kirjalik menetlus Kaebaja Irina Rulants Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom Fedjajev

1.Rahuldada kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti 05.11.2023.a ettekirjutus nr 1052273573 sissesõidukeeldu puudutavas osas.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.01.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
5.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 05.11.2023 Vene Föderatsiooni kodanikule Irina Rulantsile (edaspidi kaebaja) ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052273573 vabatahtliku lahkumisajaga kuni 7 päeva ja kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates (dtl 32-34). Kaebaja lahkus Schengeni alalt 05.11.2023.
2.Kaebaja esitas 18.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Kohus võttis kaebuse menetlusse 05.11.2023.a ettekirjutuse nr 1052273573 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas (edaspidi vaidlustatud otsus). Kaebaja vabandas, et on ületanud Euroopa Liidus viibimise aega 13 päeva võrra. Tegemist ei olnud tahtliku teoga ja kaebaja püüab tagada, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ei korduks. Kaebaja lahkus Euroopa Liidust kohe ja täidab edaspidi kõiki immigratsiooniseadusi. Arvestades, et tegemist on esimese korraga, palub kaebaja kaaluda kaheaastase reisikeelu leevendamist. Kaebaja soovib lähitulevikus oma perekonda Belgias näha.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest. Vastustaja on kaalunud kõiki asjaolusid ja langetanud õiguspärase otsuse, mille tühistamiseks puudub alus. 05.11.2023 küsitlusel esitati kaebajale küsimused, millega täpsustati tema sidemeid Eesti ja teiste Schengeni liikmesriikidega. Kaebaja sõnul seob teda Schengeniga ainult abikaasa ja abikaasa sugulased. Kaebajale anti menetluse käigus võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebajal olid vastuväited 3-aastase sissesõidukeelu osas, 2-aastase sissesõidukeelu osas kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebaja Eestis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeniga ja seda, et rikkumine oli esmakordne. Vaidlustatud otsus on proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus andis 28.11.2024.a määruses vastustajale võimaluse selgitada, kas ja kuidas arvestas vastustaja sissesõidukeelu kohaldamisel asjaoluga, et kaebaja on Euroopa Liidu kodaniku abikaasa. Kohus märkis, et väärteomenetluses antud ütluste põhjal reisis kaebaja koos abikaasaga. Vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht
4.Asjas ei ole vaidluse all kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ületas talle lubatud viibimisaega Schengeni territooriumil.
5.Vastustaja kohaldas sissesõidukeeldu lahkumisettekirjutuses ja selle õigusliku alusena on toodud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg 1 ja 3. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kohase õigusliku alusega. Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse tegemisel kindlaks, et kaebaja on abielus Belgia kodanikuga (dtl 24). Kaebaja suhtes viidi läbi ka väärteomenetlus. Selles kirjeldas kaebaja oma reisiteekonda viisil, millest saab järeldada, et kaebaja reisis koos abikaasaga (dtl 10) kaebaja sõnul lahkus ta koos oma abikaasaga Belgiast 02.11.2023 ning marsruut oli järgmine: Holland 03.11.2023 - Saksamaa - Poola 04.11.2023 - Leedu - Läti - Eesti. Kohaldamisele kuulub Euroopa Liidu kodaniku seadus (ELKS). ELKS § 1 lg 1 ja lg 1 1 kohaselt sätestab see seadus Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused. VSS sätteid kohaldatakse arvestades välislepingus või ELKS-is sätestatud erisusi. ELKS § 3 lg 1 p 1 alusel on Vene Föderatsiooni kodanikust abikaasa Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige.
6.ELKS-ga võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigust liikuda ja elada vabalt

liikmesriikide territooriumil. Direktiivi artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda Euroopa Liidu kodanikule, kes liigub liikmesriiki või elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja tema pereliikmele, kes on temaga kaasas või ühineb temaga. Direktiiv ei anna pereliikmele soodustatud isiku staatust tingimusteta. Pereliikmel on soodustatud isiku staatus muuhulgas juhul, kui perekond reisib väljaspool Euroopa Liidu kodaniku kodakondsusriiki koos. Kohus selgitas eespool, et kohtule esitatud andmete põhjal oli kaebaja sissesõidukeelu kehtestamise ajal soodustatud isiku staatuses, kuna kaebaja ja tema Belgia kodanikust abikaasa viibisid Eestis koos. Vastustaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud või vastupidist tõendanud.

7.ELKS § 5210 lg 1 kohaselt võib Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtuasja raames väitnud, et kaebaja puhul on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist, või välja toonud asjaolusid, millel selline kahtlus saaks tugineda. VSS § 74 lg 41 näeb ette Schengeni sissesõidukeelu kohaldamise, kui välismaalane ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige. Seda sätet kaebaja suhtes kohaldada ei saanud.
8.Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja ei esitanud vaidlustatud otsuse tegemise menetluses vastuväiteid talle kahe aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamisele ja nõustus kohtule 25.10.2024 esitatud avalduses vastustajaga (palus jätta kaebuse rahuldamata). Kohus tegi kindlaks, et kaebaja ei soovinud kaebusest loobuda. Kaebaja seisukohad ei muuda vaidlustatud otsust õiguspäraseks ja ei takista selle tühistamist.
9.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus tehtud valel õiguslikul alusel ning sellest ei nähtu, et esineksid asjaolud, mis võimaldaksid kehtestada kaebajale sissesõidukeelu ka kohase õigusliku aluse rakendamise korral. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Kohus rahuldab kaebuse. Menetluskulud. Selgitused
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
11.Kohtule on teada, et kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.
12.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja