2.Vangla keeldus 16.09.2024 kirjaga nr 5-8/24/1644-2 fotode väljastamisest vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel, põhjendades seda järgmiselt: a) vangiregistris hoitavate fotode alusel saaks kinnipeetav hinnata, kas neilt fotodelt on tuvastatav mõni eritunnus tema välimuses ja milliseid sarnasusi mõne kaaskinnipeetavaga võib tema välimuses nende fotode põhjal esineda; b) sellisele infole tuginedes võib kaebaja ise või mõni kaaskinnipeetav asuda oma välimust muutma; c) vangla praktikas on aset leidnud juhtum, kus kinnipeetav püüdis välist sarnasust ära kasutades teise kinnipeetava nime all esinedes vanglast vabaneda; d) ka kinnipeetava põgenemise korral kasutatakse otsingutel temast
3-24-3311 vanglas tehtud fotosid ning teades, milliste piltide järgi teda leida püütakse, võib isik oma välimust muuta või teatud iseloomulikke tunnuseid (nt sünnimärke, arme vms) varjata, mis raskendaks tema leidmist.
3.Kaebaja esitas vaide, mille vangla 01.11.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/262-2 rahuldamata jättis, korrates 16.09.2024 kirjas esitatud põhjendusi.
4.Kaebaja esitas 06.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 10.12.2024 avalduses ning milles taotles sisuliselt Tallinna Vangla kohustamist eespool nimetatud fotode väljastamiseks, täpsustades, et peab silmas fotosid aastatest 2002–2024. Kaebaja palus ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ning esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
5.Tallinna Halduskohus tegi 16.12.2024 määruse, millega esiteks jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), teiseks jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning kolmandaks jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 4). Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtetest (ajavahemikud 06.08.2024–05.12.2024 ja 01.22.2024–05.12.2024) nähtub, et kaebajal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks ning majanduslikud eeldused menetlusabi andmiseks on täidetud. Kaebuse eduväljavaated on aga sedavõrd kasinad, et menetlusabi andmine ei ole HKMS § 111 lg 1 kohaselt lubatav. Välistatud ei ole, et kaebus tuleks tervikuna HKMS § 121 lg 2 punkti 2 1 alusel tagastada. Igal juhul on kaebus lubamatu osas, milles kabeaja soovib aastatel 2021–2024 tehtud fotode väljastamiseks kohustamist, kuna vanglale esitatud vaide esemeks olev nõue puudutas fotosid aastatest 2002–2020. Fotodest koopiate väljastamata jätmine ei riku ka intensiivselt kaebaja õigust saada vangiregistrist enda kohta kogutud andmeid. Vangla 16.09.2024 kirjas esitatud põhjendused, miks ei ole fotode väljastamine võimalik, on veenvad. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
5.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Esiteks tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidluse ette ära otsustamist, mida tuleb üldjuhul vältida ning siinsel juhul ei ole alust erandi tegemiseks, lisaks ei ole kaebusel märkimisväärset edulootust. Ei nähtu ka, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine põhjustaks kaebajale mingisuguse pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje.
6.Kaebaja esitas 17.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu halduskohtu 16.12.2024 määrusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust selliselt, et kaebaja palub tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus.
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatav (HKMS § 119 lg 4, § 252 lg 7). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).
2(3)
3-24-3311
9.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
10.Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine on üks menetlusabi liik (HKMS § 110 lg 1 p 1). HKMS § 111 lõikes 1 on sätestatud, et menetlusabi antakse kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lõikest 2 tuleneb, et menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, sh kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
11.Ringkonnakohus leiab, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest ja kaebuse sisulistest eduväljavaadetest oleks kaebajale asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike ja seetõttu ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Kaebaja ei väida, et ta vajab asjaomaseid fotosid selleks, et veenduda tema kohta vangiregistrisse kantud andmete õigsuses või nende andmete kogumise õiguspärasuses. Kaebaja ei vaja asjaomaseid fotosid oma õiguste teostamiseks või kaitseks, vaid sisuliselt soovib neid saada puhtalt emotsionaalsetel kaalutlustel. Isegi kui kohtumenetluse tulemusena saaks kokkuvõttes asuda seisukohale, et vangla keeldus 16.09.2024 kirjas kaebajale asjaomastest fotodest koopiate andmisest õigusvastaselt, oleks kasu, mille kaebaja nende fotode saamisel saaks, ebaproportsionaalselt väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Menetlusabi andmise eesmärk on tagada, et isiku õigused ei jääks tema majanduslikust kitsikusest tingituna kohtuliku kaitseta intensiivsete riivete korral. Siinsel juhul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja õiguste riive ei saa ühelgi juhul olla intensiivne. Sellises olukorras ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud ning kui kaebaja siiski soovib, et halduskohus kaebuse läbi vaataks ja sisuliselt hindaks, kas vangla keeldus asjaomaste fotode kaebajale esitamisest põhjendatult ning kohaldas vangistusseaduse § 52 lõiget 6 õigesti, tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv.
12.Halduskohus jättis õiguspäraselt rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus. Selline vajadus esineb, kui vastasel juhul on oht, et enne kaebuse lõplikku lahendamist saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Siinsel juhul selliste tagajärgede saabumise ohtu ei nähtu. Kaebajal ei ole ühelgi juhul mistahes vajadust viivitamatult asjaomaseid fotosid saada. Halduskohus on õigesti osutanud ka sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära lahendamist. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamises paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Eelkõige puudutab see kohustamiskaebusi, millega seoses taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras sellise toimingu sooritamist, mida ta taotleb ka kaebusega. Siinsel juhul need eeldused täidetud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.