Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2024 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-3315
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Helena Velba ja Rika Laarits Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
taotletakse
08.12.2024 kohtuistungil
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204).
PPA sai 06.12.2024 väljakutse Trapi tee 3, Saku vald kus teavitati, et narkojoobe kahtlusega meesterahvas siseneb omavoliliselt hotellitubadesse ja segab hotelli
-
-
-
-
-
-
-
külalisi. Kontrollides isiku passi, selgus, et tegemist on Gruusia kodaniku Xga ning isik on ületanud oma viisavaba viibimisperioodi Schengeni alal. Isik peeti 06.12.2024 kell 21:10 VSS § 15 lg 1 alusel PPA patrullpolitseinike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Gruusia kodanikel on Schengeni alal õigus viibida 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul viisavabalt. Puudutatud isik saabus viimati Schengeni alale 27.09.2024 Hispaania kaudu. Selleks ajaks oli tal kasutatud 75 päeva tema 90 päevasest viisavabaduse perioodist. Isiku viisavaba periood lõppes 11.10.2024 ja tema ebaseaduslik viibimine Schengeni alal algas 12.10.2024. 07.12.2024 läbiviidud küsitluse käigus selgitas puudutatud isik, et saabus Eestisse umbes 2–3 nädalat tagasi, kuna tal on siin tüdruk ja laps. Isik on arvamusel, et kuna ta sisenes Schengeni alale 27.09.2024 siis hakkas tema 90 päevane viisavabadus kulgema sellest ajast. Hispaaniast suundus isik Prantsusmaale, sealt liikus edasi Saksamaale, kus tal on sõbrad. Rahaliselt võimaldavat isikul Schengeni alal viibida tema vend, kes elab Ameerika Ühendriikides ning finantseerib tema siin viibimist. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja PPA-l ei ole selles osas kaalutlusõigust. PPA koostas puudutatud isikule Eestist lahkumiseks lahkumisettekirjutuse nr 1052284579, mis on koheselt sundtäidetav. Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus – põgenemise oht. Isik saabus Schengeni alale seaduslikul alusel, kuid ei lahkunud viisavabade päevade lõppedes ja jäi Schengeni alale illegaalselt viibima, liikudes erinevaid riike läbides Eestisse. Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 p-s 4 sätestatud põgenemise ohtu näitav asjaolu, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Isiku suhtes on 21.04.2021 ja 18.09.2021 alustatud kriminaalmenetlused karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kuigi kuriteod ei olnud tõestatud ja kriminaalmenetlused on lõpetatud, ei välista see, et kuriteo toimepanija jätkab sama tegevust. Lisaks on isiku suhtes hetkel alustatud uus kriminaalmenetlus nr XXXXXXX KarS § 121 lg 1 ja § 1573 alusel ning vältimaks menetluses osalemist võib isik end varjama hakata. Puudutatud isik, olles teadlikult Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult, kasutas seda aega naisterahva jälitamise ja ähvardamise eesmärgil. Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 sätestatud põgenemise ohtu näitav asjaolu, sest tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning koduriiki naasta, vaid soovib jääda Schengeni alale. Isik on küsitluses väljendanud, et tema ei oska öelda, mida ta Eestis teeb, miks ta siin on ja mida siin tegema hakkab, seega ei seo isikut Eestiga miski. Eelnevalt on isik liikunud läbi erinevate Schengeni ala riikide, kus tal on sõbrad, kes teda majutavad. Isikul on varasemalt olnud Eesti elamisluba (13.09.2019-13.09.2021), lisaks on isik ka varasemalt kasutanud Schengeni alal viibimiseks viisavabadust. Seega kasutab isik tahtlikult ja teadlikult ära viisavabadust ning ei soovi tegelikult Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamise asemel VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et oleks võimalik leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, tal ei ole Eestis ühtegi sõpra ega sugulast. Isik on tunnistanud, et ta liigub Schengeni alal palju ringi, tal on sõpru erinevates liikmesriikides. Vabaduses viibides asuks isik väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Isik on oma käitumisega näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei tööta. 2(4)
-
-
Kinnipidamine on kohane, vajalik ja proportsionaalne abinõu, et oleks võimalik tagada puudutatud isiku väljasaatmine Eestist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värskes õhus. Kinnipidamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja Gruusiasse. Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, Eestil puudub Gruusiaga otselennuühendus ja transiitlennud vajavad eelnevat luba, samuti vajab komplekteerimist väljasaatmismeeskond.
on ta juba varem teadlikult viibinud pikemat aega Schengeni alal ebaseaduslikult ja ennast võimude eest varjanud (isiku 07.12.2024 küsitluse protokoll, dtl 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.