X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2023 vastuse, 31.10.2023 vastuse ja 10.11.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks registreerida kaebaja lapsepuhkus perioodide 18.-20.10.2023 ja 23.25.10.2023 eest ning maksta välja seadusest tulenev hüvitis nende päevade eest
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. jaanuar 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.27.10.2023 edastas X Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse (dtl 6), milles soovis kasutada lapsepuhkuse päevi perioodil 18.10.2023-20.10.2023 ja 23.10.2023-25.10.2023. X selgitas, et vormistas vastavad lapsepuhkuse päevad tööandja juures, kuid unustas vormistada SKA iseteeninduses. X palub vormistada puhkusepäevad tagantjärgi märkides, et tööandja on need aktsepteerinud ja palgast maha arvutanud. 30.10.2023 selgitas SKA, et tagantjärgi ei ole võimalik lapsepuhkusepäevi vormistada ega hüvitada (vt dtl 6). 30.10.2023 esitas X SKA-le taotluse hüvitada talle 27.10.2023 kirjas märgitud lapsepuhkuse päevad või teha selle suhtes keelduv otsus.
2.31.10.2023 keeldus SKA X taotlust rahuldamast (dtl 6). X esitas SKA 31.10.2023 otsusele vaide 01.11.2023. SKA jättis oma 10.11.2023 vaideotsusega X vaide rahuldamata (vormistades selle kirjana) (dtl 6).
3.13.11.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu nõudega tühistada Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2023 vastus, 31.10.2023 vastus ja 10.11.2023 vaideotsus ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks registreerida kaebaja lapsepuhkus perioodide 18.-20.10.2023 ja 23.-25.10.2023 eest ning maksta välja seadusest tulenev hüvitis nende päevade eest.
4.Kohus võttis kaebuse oma 23.11.2023 määrusega menetlusse. 22.10.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaebuse aluseks on vastustaja keelduv otsus kaebaja lapsepuhkuse registreerimise ning hüvitise maksmise kohta (vt dtl 6).
5.2.Kaebaja hinnangul on vastustaja käitunud õigusvastaselt. Vastustaja viitab oma keeldumise otsuses töölepingu seaduse (TLS) §-dele 54 lg 4, § 69 lg 3 ja 63 lg 9 ning nendele tuginedes on asunud seisukohale, et lapsepuhkuse päevade registreerimine puhkusejärgselt ei ole õiguslikult võimalik. Kaebaja on seisukohal, et TLS § 54 lg 4 ei näe ette vastustaja seatud ajalist piirangut lapsepuhkuse päevade registreerimisele ega hüvitamise taotlemisele. Samuti ei tule sellist piirangut TLS § 63 lg-st 8, mis reguleerib muuhulgas lapsepuhkuse hüvitise taotlemist ja maksmist. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja keeldumise alusena viidatud TLS-st tulenevad 14. ja 30. päevased etteteatamistähtajad (TLS § 69 lg 3 ja § 63 lg 9) ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd need reguleerivad töötaja ja tööandja vahelist suhet. Esiteks, vastustaja ei ole kaebaja tööandja, mistõttu vastustaja ei saa nendele sätetele tugineda. Teiseks, kaebaja on faktiliselt täitnud viidatud TLS § 69 lg 3 kohustuse, kuivõrd puhkusest on tööandjat ette teavitatud ca 9 kuud. Kolmandaks, TLS § 63 lg 9 ei ole antud juhul üldse relevantne, sest kaebaja ei ole taotlenud lapsepuhkuse päevasid rohkem kui 15 päeva nagu vastav säte ette näeb. Samuti on kaebaja seisukohal, et vastustajal puudub õigus laiendada endale analoogia korras TLS-s tööandjale ettenähtud puhkuse etteteavitamise tähtaegu. Vastustaja on asunud tõlgendama midagi, mis ei anna alust tõlgendamiseks. Pealegi tõlgendatakse olukorda kaebaja kahjuks, sealjuures piirates sellega kaebaja seadusest tulenevat õigust hüvitisele vastavalt TLS §-le 63 lg 5.
2(7)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata.
6.1.Vastustaja jääb varasemalt esitatud selgituste ja põhjenduste juurde (dtl 6).
6.2.Kaebaja õigus lapsepuhkusele tuleneb töölepingu seaduse (TLS) §-st 63. TLS § 54 lg 4 kohaselt taotleb töötaja TLS §-s 63 sätestatud puhkusi SKA kaudu ning seejärel teavitab SKA tööandjat puhkusetaotlusest vastavalt perehüvitiste seadusele.
6.3.TLS kohaselt koostatakse puhkuste ajakava kalendriaasta esimese kvartali jooksul ning puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus (TLS § 69 lg 2). Lapsepuhkuse päevi ei pea ajakavasse lisama, aga see ei ole ka keelatud. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3). Seega, kui lapsepuhkuse päevi ei ole ajakavasse lisatud, on töötajal õigus kasutada lapsepuhkust teavitades sellest tööandjat 14 päeva ette. Lapsepuhkuse hüvitise taotlemisele, arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele ning sellest teavitamisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 2, § 8 lõikes 1, § 14 lõikes 4, § 39 lõigetes 1, 2, 4−6 ja 7, §-s 40, § 46 lõike 6 teises lauses ja lõikes 8 ning §-s 464 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga (TLS § 63 lg 8). Perehüvitiste seadus (PHS) näeb ette, et hüvitiste taotlemiseks esitatakse taotlus SKA-le (PHS § 6 lg 1) ja SKA teatab tööandjale töötaja lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algusja lõpukuupäeva ning tööandja teavitab SKA-d viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel (PHS § 46 lg 8). Seega toimub seaduste kohaselt lapsepuhkuse taotlemine SKA kaudu ning SKA teavitab tööandjat puhkusetaotlusest (TLS § 54 lg 4), kellel on võimalus puhkusega kas nõustuda või mitte. TLS ega ka PHS ei näe ette puhkuste või puhkuse hüvitamise taotlemist tagantjärele. Ka sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS, sellele viitab ka TLS § 63 lg 8) näeb ette taotluse esitamise hüvitise andjale (SÜS § 24 lg 1) ning seaduses sätestatud juhul tekib õigus hüvitisele taotluse esitamisest (SÜS § 16 lg 2). TLS regulatsiooni kohaselt lisatakse puhkused kas ajakavasse või teavitab töötaja tööandjat 14 päeva ette ehk ka TLS ei näe ette puhkuste tagantjärele vormistamise võimalust. SKA ei ole tõepoolest kaebaja tööandjaks, kuid lähtuvalt sellest, et lapsepuhkust taotletakse SKA kaudu ja selles osas ei ole sätestatud eriregulatsiooni, tuleb lähtuda üldisest regulatsioonist.
6.4.Vastustaja selgitab seoses võimalusega esitada lapsepuhkuse taotlus SKA iseteeninduses kaks kuud enne puhkuse kasutamist järgmist. TLS § 63 lg 5 kohaselt on lapsepuhkuse eest õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise arvutamisel kohaldatakse lapsendaja vanemahüvitise arvutamise kohta perehüvitiste seaduse § 39 lõikes 4 sätestatut. PHS § 39 lg 4 sätestab, et lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud. TLS § 63 lg 8 alusel kuulub lapsepuhkuse hüvitise arvutamisel kohaldamisele muuhulgas ka PHS § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatu. 3(7)
PHS § 39 lg 1 ja 2 sätestavad, et ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks ning ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukohustuslaste registrist (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel kehtestatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 17 lg 2), mille vastutavaks töötlejaks on Maksu- ja Tolliamet. Sotsiaalmaksuseadus (SMS) kohustab tööandjaid arvestama tasudelt sotsiaalmaksu (SMS § 9 lg 1 p 1) ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (SMS § 9 lg 1 p 3). Eelnevast tuleneb, et lapsepuhkuse eest makstava hüvitise arvutamiseks on vaja infot isiku eest puhkusele eelnenud 15 kuni 4 kalendrikuu eest tasutud sotsiaalmaksu andmete kohta. Sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi pärast seda, kui on esitatud maksudeklaratsioon eelmise kuu eest. Seega, kui isik soovib kasutada lapsepuhkust oktoobris 2023 võetakse talle hüvitise arvutamisel ja maksmisel aluseks sotsiaalmaks, mis on arvestatud perioodil 01.07.2022 – 30.06.2023 saadud tulult. Juunikuu tulult makstud sotsiaalmaksu kohta tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada maksudeklaratsioon hiljemalt 10. juuliks ning juuli lõpuks jõuab vastav info sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sellest tulenevalt on ka iseteeninduses võimalus planeerida lapsepuhkuse päevi 2 kuud enne puhkuse kasutamist, sest selleks ajaks peaksid hüvitise arvutamise aluseks olevad andmed olema jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) ning isikule makstava hüvitise suurus on võimalik välja arvutada.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt:
8.Käesolevas asjas tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud
8.1.Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja vormistas 2023. aasta jaanuaris tööandjaga lapsepuhkuse perioodile 18-20.10.2023 ja 23.-25.10.2023 ehk kokku 6 päeva (dtl 8-10).
8.2.Vaidlust ei ole ka selles, et puhkuse vormistamise ajal 2023. aasta jaanuaris puudus kaebajal võimalus registreerida oma lapsepuhkus SKA iseteenindussüsteemis, kuivõrd viimane võimaldab vastavaid taotlusi sisestada piiratud ajavahemikul: 2 kuud enne lapsepuhkuse algust aga hiljemalt lapsepuhkuse alguse kuupäev (dtl 7). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja SKA-le enne soovitud lapsepuhkuse algust ega ka selle esimesel päeval selle registreerimise taotlust ei esitanud.
8.3.Kohus loeb tõendaks ka kaebaja väite selles, et ta avastas puuduse, et vastav taotlus on SKA-le esitamata 27.10.2023 hetkel, kui ta sai tööandjalt palgateatise, kus oli märgitud 6 kasutatud lapsepuhkuse päeva ning palga mahaarvamine nende päevade eest (dtl 10). Kaebaja üritas samal päeval ehk 27.10.2023 puuduse kõrvaldada, kuid SKA iseteeninduse portaal seda enam ei võimaldanud. Kaebaja kirjutas seejärel koheselt ehk 27.10.2023 SKA-le kirja, milles palus kõnealused lapsepuhkuse päevad vastustaja süsteemis registreerida ning maksta välja ettenähtud hüvitis, millest vastustaja keeldus oma 30.10.2023 kirjaga (dtl 6).
4(7)
Kaebaja esitas vastustaja otsuse kohta vaide 01.11.2023, mida vastustaja jättis oma 10.11.2023 saadetud kirjaga rahuldamata (vt lisa 1, dtl 6).
8.4.TLS § 54 lg 4 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 59–61, 63 ja 631 sätestatud puhkusi taotleb töötaja SKA kaudu. SKA teavitab tööandjat puhkusetaotlusest vastavalt perehüvitiste seadusele. TLS § 63 reguleerib lapsepuhkust. TLS § 63 lg 8 kohaselt kohaldatakse lapsepuhkuse hüvitise taotlemisele, arvutamisele, määramisele, maksmisele, tasaarvestamisele ja tagasinõudmisele ning sellest teavitamisele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 2, § 8 lõikes 1, § 14 lõikes 4, § 39 lõigetes 1, 2, 4−6 ja 7, §-s 40, § 46 lõike 6 teises lauses ja lõikes 8 ning §-s 46 4 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva paragrahviga. TLS § 69 lg 3 sätestab, et puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.Oma põhiosas taandub käesolev vaidlus küsimusele kas olukorras, kus isik on jätnud SKA-le õigeaegselt avalduse lapsepuhkuse kasutamiseks esitamata, on SKA-l kohustus (ja võimalus) vormistada lapsepuhkus tagantjärele esitatud avalduse alusel ning maksta vastav hüvitis välja. Kohus analüüsides kehtivat õiguslikku regulatsiooni ning kaebuse faktilisi asjaolusid leiab, et vastus sellele küsimusele on paraku eitav. Käesoleva asja faktilistest asjaoludest nähtuvalt soovis kaebaja kasutada lapsepuhkust kokku 6 päeva. Tulenevalt TLS § 54 lg 4 koosmõjus TLS § 69 lg 3 tuli avaldus sellise puhkuse kasutamiseks esitada SKA-le hiljemalt 14 kalendripäeva enne puhkust, mille järel oleks SKA pidanud läbi viima kohase menetluse puhkuse määramiseks ja puhkusetasude arvutamiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja SKA-le nõutud avaldust-taotlust õigeaegselt esitanud ei ole. Kaebaja esitas vastava taotluse ka enda kinnitusel alles peale lapsepuhkuseks soovitud ajavahemikku. Ei töölepingu seadusest ega perehüvitiste seadusest ega ka sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ei tulene võimalust sellisel juhul SKA-l lapsepuhkust tagantjärgi vormistada ning selle eest ka vastavat hüvitist välja maksta. Õige ei ole kaebaja seisukoht selles, et TLS § 69 lg 3 tulenevat etteteatamistähtaega kaebaja järgima ei pidanud ning TLS ei reguleeri SKA-le lapsepuhkuse avalduse esitamise aega. Kuivõrd TLS § 54 lg 4 näeb ette lapsepuhkuse avalduse esitamise läbi SKA, siis kohalduvad selle avalduse esitamisele ka ülejäänud töölepingu seaduse asjakohased sätted mh TLS § 69 lg
3.Küll aga on õige kaebaja viide, et käesoleval juhul ei ole vastustaja poolt oma vastusest ning vaideotsuses tehtud viide TLS § 63 lg 9 asjasse puutuv, kuivõrd kaebaja taotlus lapsepuhkust kokku 6 päeva, mitte üle 15 järjestikuse kalendripäeva. Vastustaja toob seejuures asjakohaselt välja, et perehüvitiste seadus näeb ette, et hüvitiste taotlemiseks esitatakse taotlus SKA-le (PHS § 6 lg 1) ja SKA teatab tööandjale töötaja lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva ning tööandja teavitab SKA-d viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel (PHS § 46 lg 8). Seega toimub seaduste kohaselt lapsepuhkuse taotlemine SKA kaudu ning SKA teavitab tööandjat puhkusetaotlusest (TLS § 54 lg 4), kellel on võimalus puhkusega kas nõustuda või mitte. Seadusandja on sätestanud vastavad tähtajad selleks, et nii tööandjatel kui ka SKA-l oleks võimalik vastav taotlus lahendada enne soovitud puhkuse saabumise tähtaega. Kaebaja toob küll õigesti välja, et tööandjat on antud juhul teavitatud ette ca 9 kuud ja selle üle vaidlus puudub, kuid jätab tähelepanuta, et lapsepuhkuse taotlemise osas on seaduses 5(7)
sätestatud erikord ning vastav taotlus tuleb esitada läbi SKA. Teavituse esitamine oma tööandjale seda taotluse esitamise kohustust vastustajale ei asenda. Vaidlus puudub selles, et kaebaja õigeaegselt SKA-le vastavat avaldust esitanud ei ole.
10.Kaebaja tõi kaebuses veel välja, et antud juhul tõlgendatakse olukorda kaebaja kahjuks, sealjuures piirates sellega kaebaja seadusest tulenevat õigust hüvitisele vastavalt TLS §-le 63 lg 5. Nagu kohus juba ülal märkis, siis on vastustaja tõlgendanud seadust õigesti. Mis puudutab kaebaja seadusest tulenevat õigust saada hüvitist, siis vastustaja on kaebajale oma 30.10.2023 kirjas selgitanud, kuidas on võimalik antud olukord lahendada kokkuleppel tööandjaga. Seadus kahjuks tõepoolest tagantjärele lapsepuhkuse eest hüvitise välja maksmist olukorras, kus vastav avaldus lapsepuhkuse kasutamiseks on jäetud õigeaegselt esitamata, ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud SKA otsused on sisuliselt õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus (küll on need mõningate vormistamispuudustega, mis ei mõjutanud aga asja otsustamist – vt HMS § 58). Kuivõrd tühistamisnõuded rahuldamisele ei kuulu, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
11.Eeltoodut ei muuda ka kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et SKA hallatavas iseteenindusportaalis loodud süsteem ei võimalda esitada lapsepuhkuse avaldusi varem kui 2 kuud enne soovitud lapsepuhkuse perioodi algust ning kaebaja leiab, et see ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus selgitab, et seadusandja on sätestanud TLS 69 lg 3 ja lg 9 minimaalse tähtaja enne mida tuleb lapsepuhkuse avaldus esitada. Seadus ei reguleeri aga maksimaalselt tähtaega. Kohus leiab, et SKA poolt oma infosüsteemis (iseteeninduskeskkonnas) loodud võimalus esitada lapsepuhkuse avaldus mitte enne kahte kuud soovitud lapsepuhkuse algusest jääb haldusorgani põhimõtteliselt haldusorgani enesekorralduse õiguse piiridesse ega ole otseses vastuolus kehtiva õigusliku regulatsiooniga. Kohus möönab, et selline korraldus ei pruugi olla alati mugav iseteeninduskeskkonna kasutajale, kuivõrd isikutel on võimalik lisaks põhipuhkusele kohe kalendriaasta alguses planeerida ka lapsepuhkus ning võibki tekkida käesolevas kaebuses kirjeldatud olukord, kus lapsepuhkuse avaldus jääb õigeaegselt esitamata, kuid see ei tähenda veel seda, et tegemist oleks selgelt õigusvastase olukorraga. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja oli teadlik kehtivast korrast, siis juhul kui ta leidis, et ta peab saama vastava avalduse esitada varem, oleks tulnud tal teha vastav avaldus SKA-le vajadusel kasutades muid suhtluskanaleid kui iseteeninduskeskkond. Juhul kui SKA oleks kaebaja avaldust keeldunud vastu võtmast, oleks kaebaja saanud pöörduda vastava kohustamisnõudega ka kohtu poole. Kohus märgib, et vähemalt esialgse analüüsi alusel puudub vastustajal siinkohal seadusest tulenev alus keelduda vastava avalduse varasemast vastu võtmisest. Vaidlust ei ole, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud.
12.Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et ta ei nõustu ssamas vastustaja põhjendustega miks iseteeninduskeskkonnas ei võimaldata vastavaid lapsepuhkuse avaldusi esitada varem (koos puhkusegraafikute koostamisega aasta esimeses kvartalis). Vastustaja tõi küll asjakohaselt välja, et lapsepuhkuse eest makstava hüvitise arvutamiseks on vaja infot isiku eest puhkusele eelnenud 15 kuni 4 kalendrikuu eest tasutud sotsiaalmaksu andmete kohta. Fakt on ka see, et sotsiaalmaksu andmed jõuavad sotsiaalkaitse infosüsteemi pärast seda, kui on esitatud maksudeklaratsioon eelmise kuu eest. Seega, kui isik soovib kasutada lapsepuhkust oktoobris 2023 võetakse talle hüvitise arvutamisel ja maksmisel aluseks sotsiaalmaks, mis on arvestatud perioodil 01.07.2022 – 30.06.2023 saadud tulult. Juunikuu tulult makstud sotsiaalmaksu kohta tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada maksudeklaratsioon hiljemalt 10. juuliks ning juuli lõpuks jõuab vastav info sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sellest tulenevalt on ka iseteeninduses loodud võimalus planeerida 6(7)
lapsepuhkuse päevi 2 kuud enne puhkuse kasutamist lähtudes eeldusest, et selleks ajaks peaksid hüvitise arvutamise aluseks olevad andmed olema jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) ning isikule makstava hüvitise suurus on võimalik välja arvutada. Kohus selgitab vastustajale, et eeltoodu ei takista mingilgi moel SKA-l varem lapsepuhkuse avaldusi süsteemi kaudu vastu võtmast. Nimelt hüvitis tuleb välja maksta otsuse tegemisest, mis tähendab, et otsust ei saa ega pea SKA tegema koheselt avalduse saamisel, vaid saab ja peab seda tegema hiljemalt soovitud lapsepuhkuse saabumise kuul, milliseks ajaks on vastavad ülal viidatud andmed ka SKAIS süsteemi jõudnud. Kohus rõhutab, et lapsepuhkuse hüvitisele ei teki õigust taotluse esitamise aja seisuga. Kohus mõistab, et vastav kahekuuline piirang on vajalik eelkõige selleks, et SKA-l ei oleks pidevalt üleval suurel hulgal lahendamata taotlusi ja sellise piirangu eesmärk on tagada mõistlik halduslik enesekorraldus. Vastavale eesmärgile vaatamata soovitab kohus vastava piirangu ka iseteeninduskeskkonnas üle vaadata, kuivõrd kohus leiab, et vastustajal puudub hetkel õiguslik alus keelduda avaldusi vastu võtmast varem (so rohkem kui 2 kuud enne lapsepuhkuse algust) juhul kui selline taotlus esitatakse näiteks kirjalikult, sest iseteeninduskeskkond seda ei võimalda. Lisaks märgib kohus, et infosüsteem ei saa olla ülimuslik õigusaktidest ja ka käesolevas asjas kirjeldatud juhtudel on see võimalik nii seadistada, et otsuse langetamiseks vajalikud protseduurid käivitatakse alles siis, kui selleks tekib seaduses sätestatud võimalus ja kohustus. Halduse hea tavaga ei ole kooskõlas selliste infosüsteemide loomine, mis ilma olulise sisulise ja seaduses sätestatud põhjuseta sunnib selle tarbijat oma õiguste teostamiseks korduvalt ja suurte ajavahemike tagant infosüsteemi poole pöörduma ehk infosüsteemid tuleb koostada ja seadistada eelkõige nende isikute (tarbijate), kelle õiguste realiseerimise võimaluse tagamiseks ja vajaduste rahuldamiseks need ehitatakse, huvidest lähtudes.
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.