2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta L.F-i kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.L.F esitas 20.11.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata talle väljateenitud aastate pension alates 01.12.2022.
2.Sotsiaalkindlustusamet otsustas 27.01.2023 otsusega nr E12656-1 mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja taotles väljateenitud aastate pensioni määramist pedagoogina, kes on töötanud erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutuses (väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 2 p 7). Kaebaja töötas 01.08.1985–29.07.1987 Johannes Lauristini nimelise kolhoosi lastepäevakodus kasvatajana, 09.08.1989–18.08.1997 Loo Keskkoolis kasvataja ja logopeedina, 19.08.1997–23.08.1999 Tallinna Kurtide Koolis õpetajana ja alates 01.09.1999 Loo Keskkoolis logopeedina. Kaebaja töötas alates 01.09.1998 Loo Keskkoolis logopeedina kohakaasluse korras. Loo Keskkool selgitas, et kaebaja töötas aastatel 1989–1997 ja 1999–2022 logopeedi ametikohal. Alates 01.09.1998 kuni 31.08.2000 töötas kaebaja logopeedina osalise koormusega 11 tundi nädalas. Alates 01.09.2000 kuni praeguseni töötab kaebaja logopeedina täiskoormusega. Loo Keskkoolis on moodustatud eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Tallinna Heleni Kool (endise nimetusega Tallinna Kurtide Kool) kinnitas, et kaebaja töötas seal osalise koormusega. Kaebajal on väljateenitud aastate pensioni määramiseks olemas 25-aastane pedagoogiline tööstaaž (VAPS § 14 p 4), kuid täitmata on 15-aastane asenduskodus, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskoha koolis töötamise aeg. Kummagi nimetatud staaži hulka ei saa arvestada kaebaja töötamist osalise koormusega (VAPS § 1). Kaebaja töötamist logopeedina Loo Keskkoolis ei saa arvestada soodusstaažina, sest põhimääruse järgi on Loo Keskkool munitsipaalkool. Koolis on moodustatud eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) kohaselt on haridusliku erivajadusega õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumisja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õppeprotsessis. Seega ei ole Loo Keskkooli puhul tegemist Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ (määrus nr 207) kinnitatud lisas „Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu“ (Loetelu) nimetatud erivajadustega ja haigete laste asutusega, vaid tavakooliga, kus on moodustatud eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Tavakoolis logopeedilist abi osutava logopeedi töötamise aega ei arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva 15aastase staaži hulka.
3.L.F esitas 27.01.2023 otsuse peale vaide, mille Sotsiaalkindlustusamet jättis 25.04.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/9298-4 rahuldamata.
4.L.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 27.01.2023 otsuse ja 25.04.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata asi uuesti läbi. Loetelu järgi annab soodusstaaži muu hulgas töötamine abiklassis, arendusklassis ning logopeediapunktis (ja -kabinetis). Alates 2010. a-st on PGS-s sätestatud põhimõte, mille kohaselt lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava õppe põhimõttest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis. PGS § 46 lg 10 järgi võib õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide
2(9)
3-23-1155 täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Loo Keskkoolis on moodustatud eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Kõik kaebaja õpilased on olnud logopeediliste puuetega. Loo Keskkool kinnitab 18.11.2022 kirjas, et kaebaja on töötanud väikeklassi ja eriklassi lastega (eritugi, tõhustatud tugi). Spetsiifilise lugemishäirega (F81.0), spetsiifilise õigekirjahäirega (F81.1), segatüüpi spetsiifilise arenguhäirega (F83) õpilased käisid valdavalt õpiabirühma tundides. Individuaal- või paaristunnid toimusid häälduspuuete (düslaalia), kõnetegevuses pervasiivsele häirele (F84.5, F84.9) omaste joonte või käitumis- ja tundeeluhäiretega (F90.0, F92.0), spetsiifiliste segatüüpi õpivilumushäiretega (F81.3) õpilastele. Samuti kujundati individuaaltundides kogelusega lastel (F89.5) kõnetehnikaid. Seega on kaebaja eriklassides töötanud üksnes puudega lastega, sh arengu-, käitumis-, tundeelu- ja õpivilumushäiretega lastega. Vastustaja seisukoht ei ole kooskõlas VAPS mõtte ega eesmärgiga ega tänapäevase kaasava hariduse põhimõtetega. Samuti puudub põhjus eristada eriklassis töötavat logopeedi logopeedikliinikus või logopeediakabinetis töötavast logopeedist. Loetelus toodu on ajale jalgu jäänud, sest alates 01.09.2010 kehtiv PGS ei tunne enam arendusklasse, arenduskoole, abikoole ega abiklasse. Samuti ei eksisteeri enam logopeediapunkte ega -kabinette. Logopeedia on erivajaduse või puude, sh hääle-, keele- või kommunikatsioonipuude ravi. Üldjuhul ei ole tegemist tervetele inimestele pakutava teenusega, vaid eelkõige kõnepuudega isikute abistamiseks ja raviks pakutava teenusega. Tihti on paljud erivajadused segunenud, hõlmates endas nii kõnepuuet kui ka vaimseid arenguhäireid. Seetõttu näeb kehtiv PGS ette tugipersonali, sh logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi olemasolu vajaduse ka tavakoolis. Lisaks on tulenevalt erivajaduste raskusest võimalik rakendada tõhustatud tuge. Haridusministeerium on selgitanud, et tõhustatud tuge vajab eelkõige õpilane, kel on püsiv õpiraskus, kõnepuue, psüühika- ja käitumishäire või mõni muu puue või tervislik seisund, mille tõttu ta vajab pidevat tugispetsialistide teenust. Üldjuhul kaasatakse tõhustatud tuge vajavad õpilased tavaklassi, kuid nad õpivad osalise õppeajaga kas individuaalselt või tasemerühmas, kus kasutatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid, mida järgitakse ka koosõppes tavaklassiga. Erituge rakendatakse õpilastele, kes tulenevalt raskest puudest või liitpuudest või raskest ja püsivast psüühikahäirest vajavad väga spetsiifilist õppekorraldust ning ressursimahukaid tugiteenuseid ehk puudespetsiifilist õppekorraldust, õppekeskkonda, õppemetoodikat, õppevahendeid ja õppes osalemiseks järjepidevat ning süsteemset tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja tervishoiuteenustega. Kaasatuna tavaklassi vajavad nad osaajalist eraldi õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset toetamist klassis. Õppe võib korraldada ka eriklassis. Loo Keskkoolis ongi loodud n-ö raskemate õpilaste tarbeks eriklassid, mis oma olemuselt on abi- või arendusklassi funktsiooniga. Väljateenitud aastate pensioni saamisel on alusetu kohelda erinevalt erikoolide pedagooge ja tavakoolide eriklasside pedagooge, kuna mõlemad tegelevad ühtviisi puudega lastega. Selline ebavõrdne kohtlemine võtab logopeedilt huvi töötada tavakoolis eriklassis erivajadustega lastega. See jätab raskesse seisu erivajadustega lapsed, kellel on õigus õppida tavakoolis ja saada vajalikku tugiteenust. Juhul kui kohtu arvates ei võimalda VAPS § 2 p 7 ja § 14 p 4 määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni, tuleb need sätted tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata, sest nendega rikutakse kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Väljateenitud aastate pensionile ei ole õigust tavakoolis töötaval logopeedil, kes töötab erivajadustega lastega ja teeb sisuliselt sama tööd nagu erikoolis töötav logopeed. Seoses kaasava haridusega on tavakoolis järjest tõsisemate diagnoosidega lapsed, mistõttu tegelevad erivajadustega lastega järjest enam ka tavakoolide õpetajad, sh kaebaja. Erinevaks kohtlemiseks puudub mõjuv põhjus.
5.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
3(9)
3-23-1155 Kaebaja töötamine Loo Keskkoolis ei liigitu ühegi Loetelus nimetatu alla. Abiklasside puhul on peetud silmas vaimupuudega lastele mõeldud klasse ja arendusklasside all on peetud silmas vaimse arengu peetusega lastele mõeldud klasse. Loo Keskkool ei ole abikool ega arenduskool. Kaebaja ei töötanud vaimupuudega laste abiklassis ega vaimse arengu peetusega laste arendusklassis.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2024 otsusega kaebuse, tühistas SKA otsused ja kohustas SKA-d vaatama L.F-i pensioniavalduse uuesti läbi. Kohus mõistis SKA-lt välja kaebaja kasuks 1252,80 eurot menetluskulude katteks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et logopeedina töötamine annab Loetelu II osa p 3 järgi õiguse väljateenitud aastate pensionile. Vaidluse all on, kus või millises asutuses logopeedina töötamist saab arvesse võtta soodusstaažina. Loetelu I osa nimetab 3 liiki asutusi – lastekodud (p 1), erivajadustega laste asutused (p 2) ja haigete laste (ravi)asutused (p 3). Kaebaja ei ole töötanud lastekodus ega haigete laste (ravi)asutustes. Jõelähtme Vallavalitsuse 24.05.2018 määruse nr 9 „Loo Keskkooli põhimäärus“ järgi on kool munitsipaalkool (§ 3 lg 1). Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena (§ 3 lg 2). Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus (§ 10 lg 1) ning koolis omandatava hariduse tasemed on põhiharidus ja üldkeskharidus (§ 10 lg 2). Koolis toimub statsionaarne õpe (§ 11). Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt logopeedi teenus (§ 17 lg 3; sama kohustus on PGS § 37 lg-s 2). Õpilasel on õigus saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat pedagoogilist juhendamist ja konsultatsioone või õppida individuaalse õppekava järgi vastavalt oma hariduslikele erivajadustele ja kasutada muid koolis töötavaid tugiteenuseid (§ 18 p 3). Eeltoodust nähtub, et kuigi koolis võivad õppida ka hariduslike erivajadustega lapsed ning neile on ettenähtud täiendav juhendamine, konsultatsioon ja tugiteenused, on Loo Keskkool siiski n-ö tavakool. Tegemist ei ole ühegi Loetelu I osa p 2 alapunktides 1–10 nimetatud erivajadustega laste asutusega. Abiklasside all on Loetelu I osa p 2 alapunktis 3 mõeldud vaimupuudega lastele ettenähtud klasse ja arendusklasside all on Loetelu I osa p 2 alapunktis 4 mõeldud vaimse arengu peetusega lastele ettenähtud klasse. Kaebaja ei ole töötanud vaimupuudega ega vaimse arengu peetusega lastega. Kaebaja töötas kõnehäiretega lastega. Ebaõige on kaebaja väide, et logopeediapunkte ja -kabinette ei ole enam olemas. Neid on olemas nii riikliku kui ka erateenusena. Samas tuleb möönda, et logopeediapunktis/-kabinetis teevad logopeedid sisuliselt sama tööd, mida teevad koolis töötavad logopeedid. Koolis töötavale logopeedile on ette nähtud kvalifikatsiooninõue (PGS § 74 1 lg 10), seega on tegemist samasuguse erialaspetsialistiga. Logopeediteenuse osutamine koolis lähtub lapse huvist, et tal oleks vajaminev abi võimalikult käepärast ning ta ei peaks kulutama oma aega, et minna logopeediteenuse saamiseks mujale. Koolis lastele logopeediteenuse osutamist saab käsitada kohapealse logopeediapunkti või -kabinetina, mis annab õiguse taotleda väljateenitud aastate pensioni. Ei ole mingit põhjust käsitada logopeediapunktina/-kabinetina üksnes koolist eraldi asuvaid logopeediteenuse osutajaid. Selleks puuduks igasugune loogiline ja mõjuv põhjus, sest teenus ja lapsed, kellele seda teenust osutatakse (kõnehäirega), on samad. Samuti koheldaks vastasel korral koolis töötavaid logopeede põhjendamatult erinevalt ja ebavõrdselt. Kuigi kohtul puudub pädevus asuda seadusandja asemel laiendama eripensioni saamiseks õigustatud isikute ringi ning täiendama Loetelus toodud asutuste nimekirja, ei ole seadusandja eesmärgi ega mõttega vastuolus see, kui hõlmata koolis tegutsev logopeed Loetelu I osa p 2 alapunktiga 11. Kui seadusandja arvates on logopeediapunktis töötava logopeedi töö selline,
4(9)
3-23-1155 et see toob ajapikku kaasa töövõime vähenemise, siis samasugune tagajärg saab loogiliselt kaasneda ka koolis logopeedina töötava isiku puhul. Logopeediapunkt/-kabinet ei ole asutus, kus lapsed ööpäev läbi ja päevade viisi resideeruvad, seega ei ole logopeediapunktis/kabinetis töötava logopeedi töö kuidagi intensiivsem või vaimselt koormavam kui koolis töötava logopeedi oma. Ei ole alust väita, et logopeediapunktina/-kabinetina ei saa käsitada koolis tegutsevaid logopeede. Loo Keskkooli 30.11.2022 vastusest nähtub, et kaebaja töötab alates 01.09.2000 kuni vastuse esitamise ajani Loo Keskkoolis täiskoormusega logopeedina. Seda arvestades on kaebajal olemas 15-aastane soodusstaaž, et määrata talle väljateenitud aastate pension.
7.Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. VAPS § 2 p 7 ja § 14 p 4 näevad ühemõtteliselt ette, et väljateenitud aastate pensionile tekib õigus töötamisel teatud ametikohtadel asenduskodus (varasemalt lastekodus), erivajadustega inimeste õppeasutustes ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. Loo Keskkool on n-ö tavakool. Loetelus on erivajadustega laste asutusena peetud võimalikuks käsitada ka lasteaia ja lastepäevakodu erirühmi kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja vaimupuudega lastele (Loetelu I osa p 2 alapunkt 2), abikoole ja abiklasse vaimupuudega lastele (Loetelu I osa p 2 alapunkt 3) ning arenduskoole/arendusklasse vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele (Loetelu I osa p 2 alapunkt 4). Kohus leidis, et kaebaja ei ole töötanud vaimupuudega ega vaimse arengu peetusega lastega ehk ta ei töötanud Loetelu I osa p 2 alapunktides 1–10 nimetatud asutuses, mida mõistetakse erivajadusega laste asutusena. VAPS ei võimalda kõigile õpetajatele väljateenitud aastate pensioni, vaid ainult neile, kes on töötanud raskemates tingimustes kui tavakoolis töötavad õpetajad. Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.08.2017 otsuses haldusasjas nr 3-16-1204 (p 16), et erinevalt vaimupuuetega laste abiklassidest (Loetelu I osa p 2 alap 3) ning vaimse arengu peetusega laste arendusklassidest (Loetelu I osa p 2 alap 4), ei loeta nägemis-, kuulmis-, kõne- ja kehapuuetega laste klasse asutusteks, kus töötatud aja saaks arvata VAPS järgi nõutava 15-aastase staaži hulka. Analoogselt ei saa ka n-ö tavakoolis logopeedina töötamine anda õigust väljateenitud aastate pensionile, kui sellist õigust ei ole ette nähtud nägemis-, kuulmis-, kõne- ja kehapuuetega laste klassis õpetajana töötavale isikule. Kaebaja ei ole väitnud ja ükski dokument ei viita sellele, et kaebaja töötas logopeediapunktis. SKA-l ja kohtul puudub pädevus laiendada õigustatud isikute ringi ning täiendada Loetelus toodud asutuste nimekirja. Kohtuotsusest ei selgu, millistele dokumentidele või millele tuginedes kohus leidis, et teenus ja lapsed, kellele seda teenust osutatakse (kõnehäirega), on samad. Vastustaja käsutuses puuduvad materjalid logopeediapunktide, selles töötavate isikute töö või ka laste kohta, keda logopeedid abistasid. SKA saab määrata väljateenitud aastate pensioni vaid juhul, kui dokumendid tõendavad, et taotleja töötas logopeediapunktis või logopeediakabinetis logopeedina. Loetelus ei ole logopeediapunktina silmas peetud ühte koolis töötavat logopeedi, olemas pidi olema ka logopeediapunkti juhataja, milline ametioht on Loetelus märgitud.
8.L.F palub jätta SKA apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. 5(9)
3-23-1155 Kaebaja ei ole töötanud Loo Keskkoolis tavaliste klasside ega tavaliste õpilaste õpetajana või logopeedina. Kaebaja on töötanud üksnes erilist abi vajavate hariduslike erivajadustega (sh arengu-, käitumis-, tundeelu- ja õpivilumushäiretega) lastega ning eriklassi lastega. Seoses kaasava haridusega käivad tavakoolis järjest tõsisemate diagnoosidega lapsed. Seega on ebaõige halduskohtu ja apellandi järeldus, et kaebaja ei töötanud vaimupuudega ega vaimse arengu peetusega lastega. Laste kõnehäire või kõnekahjustus, millega kaebaja on kogu aja Loo Keskkoolis tegelenud, ei ole oma olemuselt alati eraldiseisev diagnoos, vaid üldjuhul seostatav muu arenguhäirega. Seadusandja sooviks ei ole olnud eristada eriasutuses haigete lastega tegelevate logopeedide ja n-ö tavakoolides haigete lastega tegelevate logopeedide õigust väljateenitud aastate pensionile, kuivõrd oma olemuselt on tegemist ühtmoodi keerulise ja tööülesannete sisult samaväärse tööga, millega võib kaasneda töövõime vähenemine või kaotus. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on töötanud koolis logopeedina, mis on samastatav määruse nr 207 lisas väljatoodud logopeediapunkti või -kabinetiga. Samas on oluline rõhutada, et mitte kõik logopeedid (sh koolides) ei tööta haigete lastega, seejuures tõsiste diagnoosidega lastega, nagu see on olnud igapäevase töö sisu kaebaja ametikohal. Logopeedi töö on intensiivsem just haigete (puuetega) ja arenguhäiretega lastega töötamisel. Seega on kaebaja ametikoht igal juhul ka oma faktiliselt sisult VAPS § 1 reguleerimisalas. Asjaoluga, et õigusnorm on ajale jalgu jäänud ja seetõttu ebatäpne või mitmeti tõlgendatav, ei saa õigustada isikute ebaõiglast ja ebavõrdset kohtlemist. Kaasava hariduse juurutamisega on õigusaktidest kadunud paljude erivajadusega laste asutuste mõisted, kuid sellele vaatamata tegeletakse puuetega ja erivajadustega lastega peamiselt tavakoolides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamata.
10.Asjassepuutuvad õigusnormid on järgmised. VAPS § 1.
„Väljateenitud aastate pension
määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesoleva seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg.“
VAPS § 2.
„Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on: /---/ 7) asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste õpetajatel (§ 14 punkt 4) /---/. Käesoleva paragrahvi punktides 1–8 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.“ VAPS § 14. „Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on: /---/ 4) õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides /---/.“
VAPS § 25.
„Käesoleva seaduse § 14 punktis 4 nimetatud staaži hulka arvestatakse ka
pedagoogina töötatud aeg.“ Loetelu:
6(9)
3-23-1155 „I. Lastekodud, erivajadustega ja haigete laste asutused
1.Lastekodud /---/
2.Erivajadustega laste asutused 1) erilasteaiad; 2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemus-, kõne-, keha- ja vaimupuuetega lastele; 3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele); 4) arenduskoolid, -klassid (vaimse arengu peetusega lastele); 5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele; 6) kaugõppe-erikeskkool; 7) invaliidide kutsekool; 8) kutseklassid eriinternaat- ja abikoolide juures; 9) erikool ja erikutsekool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele; 10) kinnipidamiskohtade koolid; 11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)
3.Haigete laste (ravi)asutused /---/ II. Pedagoogide ametikohad
1.kasvataja
2.õpetaja erivajadustega laste koolis
3.õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)
4.logopeediapunkti juhataja
5.õpetaja - defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog)
6.kuuldekabineti juhataja
7.kuuldekabineti instruktor
8.metoodik kaugõppe-erikeskkoolis
9.kehakultuuriinstruktor
10.psühholoog lastekodus
11.tööinstruktor lastekodus, erikoolis
12.õppemeister ja vanemmeister kinnipidamiskoha koolis ja erikutsekoolis
13.vanemkasvataja internaatkoolis
14.direktor erivajadustega laste koolis, lastekodus
15.direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja režiimi alal erivajadustega laste ja sanatoorses koolis, lastekodus.“
11.VAPS § 1 lg 1 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Seejuures näeb VAPS ette õiguse väljateenitud aastate pensionile mitte igale haridusasutuses töötanud inimestele, kelle töö iseloom põhjustab töövõime kaotust või vähenemist, mis takistab teatud ametikohal töötamise jätkamist, vaid ainult VAPS § 2 lg 1 p-s 7 ja § 14 p-s 4 piiritletud asutuses ja teatud ametikohal töötanud pedagoogile. Seejuures annab VAPS § 2 lg 2 Vabariigi Valitsuse ainupädevusse ametikohtade loetelu kinnitamise, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni. Loetelu näeb ette nii teatud asutused kui ka ametikohad ning mõlemad tingimused peavad olema üheaegselt täidetud.
12.Eelnevast järeldub, et õigus väljateenitud aastate pensionile on rangelt seotud teatud (haridus)asutuses teatud ametikohal töötamisega. Kui ametikoht ei vasta Loetelus sätestatud tingimustele (asutuse või ametikoha osas), ei ole inimesel õigust saada väljateenitud aastate pensioni, olgugi et tema tööülesanded (kutseala või ametikoht) võisid sarnaneda selle isiku tööülesannetega, kes Loetelu järgi omandab õiguse väljateenitud aastate pensionile.
7(9)
3-23-1155
13.Siinsel juhul on asjasse puutuv Loetelu I osa p 2 alap 3, kus valitsus on täpsustanud erivajadustega laste asutused. Erivajadustega laste asutuseks loetakse ka logopeediapunktid (ja -kabinetid). Kaebaja on Loo Keskkoolis töötanud küll logopeedina (Loetelu II osa p 3), aga ta ei ole seejuures töötanud logopeediapunktis ega -kabinetis. Mõiste logopeediapunktid (ja -kabinetid) on pärit nõukogude ajast ja on tänaseks aegunud. Logopeediapunktid asusid tollal (üldharidus)koolide juures ning logopeediakabinetid (laste)polikliinikute juures. Loetelu kehtestamisel 1992. a-l peeti seega silmas just sellistel alustel töötavaid logopeediapunkte ja kabinette. Taasiseseisvunud Eesti õigusaktides on viimati kasutatud logopeediapunkti mõistet 1990ndate alguses 1. Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas 25.11.2024 ringkonnakohtule, et kultuuri- ja haridusminister tunnistas 08.06.1994 käskkirjaga alates 01.09.1994 kehtetuks ajavahemikul 1978–1991 koolide koosseise reguleerivad käskkirjad ja selleteemalised ringkirjad. Seega on samast ajast kehtetu ka NSVL haridusministri 1997. a õigusakt, millega kinnitati logopeediapunktide põhimäärus. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Loo Keskkooli struktuuris või selle juures oleks vaidlusalusel ajal tegutsenud logopeediapunkt. Logopeediapunkti puudumist kinnitab asjaolu, et Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole teavet logopeediapunktide Eesti koolides tegutsemise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli Loo Keskkooli töölepinguline töötaja, kelle ametinimetuseks oli logopeed. Selline ametikoht ei vasta Loetelu tingimustele. Pärast seda, kui logopeediapunkte koolides enam ei ole, ei vasta koolis töötavad logopeedid enam Loetelus sätestatud tingimustele.
14.Asjas ei ole tõendatud ka seda, et kaebaja oleks töötanud ainult vaimupuudega või vaimse arengu peetusega lastega. Loo Keskkool on n-ö tavakool. Koolis ei ole olnud vaidlusalusel ajal ka ühtegi Loetelu I osa p 2 alapunktides 3 ja 4 nimetatud klassi või muud üksust, mida mõistetakse erivajadusega laste asutusena. Asjaolu, et kaebaja on töötanud väikeklassi ja eriklassi lastega (eritugi, tõhustatud tugi), spetsiifilise lugemishäirega (F81.0), spetsiifilise õigekirjahäirega (F81.1), segatüüpi spetsiifilise arenguhäirega (F83) õpilastega õpiabirühma tundides, häälduspuuete (düslaalia), kõnetegevuses pervasiivsele häirele (F84.5, F84.9) omaste joonte või käitumis- ja tundeeluhäiretega (F90.0, F92.0), spetsiifiliste segatüüpi õpivilumushäiretega (F81.3) õpilastega individuaal- või paaristundides, samuti kujundanud individuaaltundides kogelusega lastel (F89.5) kõnetehnikaid, ei tähenda, et kaebaja oleks täistööajaga töötanud erivajadusega laste asutusena käsitatavas üksuses. Loo Keskkooli 30.11.2022 kiri nr 1-10/14 tõendab, et kõik kaebaja kliendid on olnud logopeediliste puuetega. Kaebaja ei ole esitanud aga tõendit ning kool ei ole ka vastuseks vastustaja järelepärimisele esitanud tõendit, et kõik õpilased, kellega kaebaja tegeles, on olnud vaimupuudega või vaimse arengu peetusega.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, tuginevalt pikemalt väljakujunenud kohtupraktikas muutumatuna püsinud seisukohtadele, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole võimalik asuda hindama, kas mõni teine asutus või ametikoht, mida Loetelus pole nimetatud, on töö olemuselt, sisult, raskuselt, mõjult tervisele jne võrdsustatav Loetelus tooduga (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-14-50747, 3-15-161, 316-1204). Isikute erinev kohtlemine on VAPS-i sisse programmeeritud, kuna õigust väljateenitud pensionile ei hinnata tehtud töö vastavuse kaudu mingitele üldistele tunnustele, vaid see määratletakse asutuste nimetuste ja nende struktuurides ette nähtud ametikohtade järgi vastavalt 1990ndate alguses kinnitatud nimekirjadele. Valiku tegemine on sotsiaalpoliitiline otsus, mille puhul on riigil äärmiselt avar kaalutlusruum, vrd 1 Vabariigi Valitsuse 30.12.1992 määrus nr 367 „Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise otsuse täitmise kohta“ ja Vabariigi Valitsuse 13.04.1994 määrus nr 133 „Lühendatud tööaja kehtestamine pedagoogikaspetsialistidele“
8(9)
3-23-1155 RKPJKo 03.12.2013 3-4-1-32-13, p 56. Loetelus nimetatud asutused ja ametikohad on jäämas minevikku, mis vastab riigi üldisele poliitikale pensionierandeid järjest vähendada, mitte vastupidi laiendada neid saama õigustatud isikute ringi. PS § 28 lg-st 2 tulenevat õigust kaitse riiklik vanaduspension ning töövõime kaotuse või vähenemise korral ettenähtud toetus. Väljateenitud aastate pension on pensionierand, mis on käsitatav riigi vastutulekust ja poliitilistest kaalutlustest lähtuva toetusena, mistõttu on riigil ka õigus otsustada, kes sellele kvalifitseeruvad, vt RKPJKo 27.12.2011 nr 3-4-1-23-11, p 68. Õiguskantsler leidis 12.06.2013 seisukohas nr 6-1/082030/1302629, et väljateenitud aastate pension on suuresti kantud VAPS-i vastuvõtmise ajal 1992. a-l valitsenud ideest, et mõnel töökohal töötamine on inimese tervist niivõrd laastav, et ta ei ole enam võimeline edasi töötama. Arvestades seda, kuivõrd on töötingimused, tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine ajas muutunud, võib asuda seisukohale, et see eeldus samas ulatuses enam ei kehti ning paljusid sooduspensione makstakse eeskätt varasematel aegadel tekkinud õiguspärase ootuse kaitseks. Seetõttu ei ole siinses asjas tegemist põhiõiguste raske riivega ning kaebaja ebavõrdsel kohtlemisel võrreldes varasemates logopeediapunktides töötanud logopeedidega on mõistlik põhjus.
16.Sotsiaalkindlustusameti otsused on seega õiguspärased ja nende tühistamiseks pole alust.
17.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Kaebaja mõlema astme menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Sotsiaalkindlustusamet ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu tema võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.