lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2876/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2876/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 110Menetlusabi andmineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2876/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2876

Määruse kuupäev

27.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses eluosakonna avatud olemise aja lühendamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 08.07.2024 (registreeritud 18.07.2024) Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles märkis, et ta viibis Tartu Vangla S-hoone II üksuses alates 2015. aasta juulist ning sektor oli avatud kell 8.30–20.00, v.a lõuna- ja õhtusöögi ajal. Tallinna ja Viru Vanglas ei suleta sektoreid ka selleks ajaks. Kaebaja viibib lukus võrreldes teiste vanglatega. Lukustatud kambrites lähevad kinnipeetavad sagedamini tülli kui avatud sektoris. Kaebaja nõuab 500 eurot hüvitist iga päeva eest kuni ta paigutatakse jälle avatud sektorisse, nagu oli S-hoone II üksuses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 7 lg 1Vastutuse alused
VsKE § 8 lg 1
1.1.Tartu Vangla jättis 17.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/455-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et vangla tegevus osakondade avatud olemise aja muutmisel ei olnud õigusvastane. Kaebaja paiknes Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S8 osakonnas ning 19.04.2024 paigutati ta ümber eeluuritavate eluhoone E6 osakonda, kus ta paiknes kuni 04.07.2024. Seejärel paigutati kaebaja tagasi S8 osakonda, kus ta viibib käesoleva ajani. Kaebaja suhtes kohaldati viimati julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist perioodil 01.08.2023–15.08.2023. Kaebaja ei ole hõivatud ka vangla majandustöödega ega muu taasühiskonnastava tegevusega, mille tõttu ta peaks viibima temale määratud eluosakonnast osakonna lahtioleku ajal eemal ja mistõttu tema eluosakonnas vaba aja veetmise võimalusi ja aega oleks kuidagi piiratud või vähendatud. 19.04.2024 (ja eelnevalt) kehtis Tartu Vangla II üksuses, sh S8 eluosakonnas päevakava,

3-24-2876 mille kohaselt oli osakond avatud kell 08.30–12.15, 14.10–17.00 ja 18.00–20.00, so kokku 8 tundi ja 35 minutit. 04.07.2024–12.07.2024 kehtis S8 osakonnas eeluuritavate eluhoone 7. ja

12.osakonna päevakava, mille kohaselt oli osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja 18.00–20.00. Tartu Vangla direktori 12.07.2024. a. käskkirjaga nr 1-1/24/37 kehtestatud päevakava kohaselt on süüdimõistetute eluhoone 8. osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja 18.00–20.00. Seega kokku on kinnipeetavatel vaba aega avatud eluosakonnas viibimiseks 6 tundi varasema 8 tunni ja 35 minuti asemel. See aeg ületab kinnipeetavale ette nähtud liikumiseks vaba aega nelja tundi kahe tunni võrra (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 8 lg 1). Tartu Vangla direktori 12.07.2024. a. käskkirjaga kehtestati võrdselt kuus tundi vaba aega kõikides eluosakondades, välja arvatud osakondades, milles paiknevad vahistatud, arestialused, lukustatud ja kartserirežiimil paiknevad kinni peetavad isikud ning psühhiaatrilist abi vajavad kinni peetavad isikud. Käskkirja alusel tehtud kodukorra muudatus on seotud ja põhjendatud Tartu Vangla töö ümber korraldamisega alates 01.07.2024.
2.J. Kolesnikov esitas 16.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Eestis on kolm erinevat vanglat, kus on kõik reeglid ühesugused. Tartu Vangla direktor otsustas 2023. aastal, et vanglas koopiate tegemine maksab 0,19 eurot 0,06 euro asemel. Sarnaselt tehti nüüd vanglas muudatus osakondade lahtiolekuaegades põhjendusega, et vana kord ei ole põhjendatud. Vangla sõnul tuleb kõiki kinnipeetavaid kohelda võrdselt, kuid kaebaja leiab, et vangla seda ei tee, kuna Tallinna ja Viru Vanglas on sektorid avatud kell 06.00–20.00. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 2008. aastast ja sektor oli sellel ajal avatud 8 tundi ja 35 minutit päevas. Sektor oli suletud üksnes lõuna- ja õhtusöögi ajal. Praeguseks on vangla teinud muudatusi sektori avatud hoidmise ajas ning nüüd on sektor suletud terve päeva. Arvestades, et kaebaja ei ole vangla süü tõttu mitu aastat õues käinud, siis viibib ta lukustatud kambris tund aega rohkem kui teised. Kaebaja leiab, et kahe tunni jooksul ei saa mitukümmend kinnipeetavat normaalselt jagada aega helistamiseks, köögi kasutamiseks, duši kasutamiseks, teleri vaatamiseks, mängimiseks jne. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Samuti on kaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud õigushüve on riivatud, võib siiski mõista, et kaebaja hinnangul on vangla enda tegevusega alandanud kaebaja väärikust. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist kahju, kuna muutis vangla eluosakonna, kus kaebaja viibib, avatud olemise aega ning lühendas seda kahe tunni võrra – varasema 8 tunni ja 35 minuti asemel on osakond avatud 6 tundi.
4.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebusest ei saa järeldada, et asjaolu, et Tartu Vangla muutis süüdimõistetute eluhoone osakondade avatud olemise aega selliselt, kinnipeetavatel on vaba aega avatud eluosakonnas viibimiseks 6 tundi varasema 8 tunni ja 35 minuti asemel, oleks saanud põhjustada kaebajale

3-24-2876 intensiivseid kannatusi. Kohus nendib, et osakonna avatud olemine harjumuspäraselt lühemalt võib põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebaja märgib kaebuses, et eluosakonna sektor, milles ta viibib, on terve päev kinni, ei ole see toimiku materjalide pinnalt kinnitust leidnud. Vangla märkis 17.09.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses, et kaebaja suhtes kohaldati viimati julgeolekuabinõusid, sealhulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist perioodil 01.08.2023–15.08.2023 ning ta ei ole hõivatud vangla majandustöödega, õppetegevusega ega muu taasühiskonnastava tegevusega, mistõttu ei saa vastata tõele kaebaja väide alates 04.07.2024 terve päeva jooksul suletud osakonnas viibimise kohta.

6.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-917, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine (vangistusseaduse § 41 lg 1). See hõlmab kohtu hinnangul ka eluosakonnas vabalt liikumise võimalusi. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et Tartu Vangla direktori 12.07.2024. a. käskkirjaga nr 1-1/24/37 kehtestatud päevakava kohaselt on süüdimõistetute eluhoone 8. osakond avatud kell 08.30–10.30, 13.00–15.00 ja 18.00–20.00. Seega kokku on kinnipeetavatel vaba aega avatud eluosakonnas viibimiseks 6 tundi. VsKE § 8 lg 1 kohaselt peab kinnipeetaval olema oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Seega ületab eluosakonna avatud oleku aeg pärast muudatuste tegemist jätkuvalt ette nähtud 4-tunnist vaba aega, s.o kahe tunni võrra. Seetõttu ei nähtu kohtule, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuse rahuldamise tõenäosust ei suurenda kaebaja väide, et Tallinna ja Viru Vanglas on eluosakonnad avatud selliselt, nagu oli varasemalt ka Tartu Vanglas, s.o kell 06.00–20.00, mistõttu toimub ebavõrdne kohtlemine. Kaebajal on õigus nõuda õigusaktidega kooskõlas olevaid kinnipidamistingimusi, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda täpselt samu kinnipidamistingimusi, mis on mõnes teises vanglas.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
9.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Kaebaja soovib kaebuses veel talle advokaadi määramist. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist tema esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4 lg 3 p 5).
11.Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on

3-24-2876 sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus anda abi vajavale isikule tasuta õigusabi üksnes RÕS-s ettenähtud tingimuste täidetuse korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

12.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolesnikov aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul ka kaebaja poolt väidetud tervisprobleemid. Sõltumata kaebaja terviseprobleemidest on kaebaja olnud varasemalt suuteline pöörduma nii kohtu kui ka vangla poole.
13.Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.Eelnevat arvestades jätab kohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium