Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
26.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2511
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja O.P Puudutatud isik – X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2511.
2.Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2511 muutmata.
3.Vabastada X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis meesterahvast, kes esitas kontrollimiseks Norra Kuningriigi passi kehtivusega 08.02.2023– 08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente tal kaasas ei olnud. Isik tunnistas küsitlemisel, et ta on Süüria kodanik X. X. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 04.09.2024 kuni 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks.
3-24-2511 PPA tunnistas 05.09.2024 uurimise aktiga isiku esitatud Norra passi võltsinguks. PPA koostas isikule 05.09.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.
2.PPA esitas 05.09.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alus ja § 6 8 p-des 3 ja 6 nimetatud põgenemisoht. PPA viis 05.09.2024 isikuga läbi vestluse, mille käigus puudutatud isik selgitas, et lahkus Süüriast 15 aastat tagasi vahendajate abiga Türki ning tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid, kuid ta on Süüria kodanik. Süüriast lahkus ta kogu perega, kuna seal tekkis sõjaline konflikt. Tema ema, isa ja vennad elavad Türgis ning üks vendadest elab Saksamaal. Türgis olles sai isik enda sõnul Türgi kodakondsuse, kuid hiljem võeti see kõigilt ära. Isiku eesmärk on jõuda venna juurde Saksamaale. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutas isik vahendaja abi, kellelt sai Kreekas olles passi, et reisida Saksamaale. Isik selgitas, et ta ei soovi Eestis viibida, vaid soovis kasutada Eestit kui transiitriiki, kuna Saksamaale on kõige parem reisida läbi Eesti. Tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kuna see riik võtab pagulasi vastu ja annab isikutele dokumente. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018 väljastatud dokumendist, kus ei ole isiku selgituste kohaselt tema õige sünniaeg, kuna isiku andmed läksid valesti kirja. Küsitluse käigus isik selgitas, et ta ei soovi minna Türki. Türgi saadab ta Süüriasse tagasi, kuna ta on Türgist lahkunud omavoliliselt. Isik esitas soovi Kreekasse tagasi pöörduda. Küsimuse peale, kas isik soovib taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis, vastas isik, et soovib minna Kreekasse ja kavatseb seal varjupaika taotleda, seejärel saab isik Kreekas olles dokumendid ning suundub Saksamaale venna juurde. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik, sest esineb põgenemisoht ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, mille hankimine vastuvõtvast riigist võtab aega. Põgenemisohtu ei ole võimalik leevendada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on korduvalt kinnitanud, et ei soovi Eestis viibida ja soovib minna Kreekasse ja Saksamaale. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Väljasaatmine Süüriasse on võimalik isiku nõusolekul, sunniviisiliselt Eestis Süüriasse välja ei saadeta ja PPA alustab läbirääkimisi Türgiga isiku tagasisaatmiseks, samuti alustab isiku dokumenteerimist.
3.X. X palus kohtuistungil, et teda ei saadetaks Süüriasse, vaid Kreekasse või Türki. Samuti küsis ta võimaluse kohta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis ja selle eeldatavat menetlusaega, kuid selgitas, et ei soovi siiski taotlust esitada ja soovib tagasi Türki pöörduda. Isik palus enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest seal on ebamugav olla.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.09.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks (kuni 06.11.2024 k.a). VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 6 8 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või 2(5)
3-24-2511 tema kodakondsuses. Praegusel juhul puuduvad dokumendid, mille alusel oleks võimalik isikut tuvastada ning isikusamasus oli tuvastatud tema enda sõnade alusel. Andmed isiku sünniaja kohta on vastuolulised. PPA peab seega isikusamasust ja kodakondsust veel tuvastama, milleks on vajalik Süüria saatkonna kinnitus, et puudutatud isiku puhul on tegemist Süüria kodanikuga. Põgenemisoht on põhjendatud ka VSS § 68 p 6 kohaselt, sest puudutatud isik viibis Schengeni alal ja Eestis ebaseaduslikult. Isik on korduvalt kinnitanud, et soovib jõuda Saksamaale. Isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengeni alale on tõenäoliselt suurem kui huvi lahkumisettekirjutust täita. Seega on tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ning jätkab oma teekonda Saksamaale. Ta esitas võltsitud dokumendi, et lihtsustada oma reisimist Schengeni alal ning ei ole välistatud, et ka edaspidi võib ta kasutada võimalust võtta endale uus identiteet, et jätkata oma teekonda. PPA selgituste kohaselt ei ole isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik, sest esmalt tuleb läbi viia isiku dokumenteerimine ja alustada läbirääkimisi Türgiga tema tagasisaatmiseks, kus tal oli eelnevalt viibimiseks seaduslik alus ja kus asub tema pere. Isiku väljasaatmist ei ole selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks. PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine viivitamata esimesel võimalusel. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle vajadusel tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X. X palub 19.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 22.11.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus. PPA tegi 18.10.2024 otsuse nr 12409120037, millega anti puudutatud isikule täiendav kaitse kuni 17.10.2025 ja ta vabastati kinnipidamiskeskusest ning saadeti Vao majutuskeskusesse. Kõrgema astme kohus saab kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja selle vajaduse korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva määruse kehtivuse tagasiulatuvalt. Väljasaatmismenetluse ajaks kinnipidamine ei olnud põhjendatud. Puudutatud isik kinnitas PPA-le ja kohtule, et ta ei kavatse põgeneda ega hoia väljasaatmisest kõrvale. Isiku suhtes puudus põgenemisoht VSS § 68 p-de 3 ja 6 alusel. Puudutatud isiku isikusamasus oli tuvastatud tema ütluste alusel, milles ei olnud põhjust kahelda. Isik ei väljendanud enda käitumisega soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda. Isiku suhtes oleks olnud põhjendatud kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine ei olnud proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata.
7.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 03.10.2024 tehtud määruses isikul vara 3(5)
3-24-2511 ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on isik võimeline suhtlema araabia keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine araabia keelde.
8.Määruskaebuses on selgitatud, et PPA on koostanud puudutatud isikule 18.10.2024 otsuse nr 12409120037, millega isikule anti täiendav kaitse kuni 17.10.2025, vabastati ta kinnipidamiskeskusest ja saadeti Vao majutuskeskusesse. Isiku vabanemine kinnipidamiskeskusest ei võta kõrgema astme kohtult võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda vajaduse korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2022 määrus nr 3-21-1343, p 8).
9.VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ja eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 1 1 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68.
10.Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid.
11.Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esines puudutatud isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isikul puudusid dokumendid ja tema isik oli tuvastatud tema enda ütluste alusel. Isiku sünniaeg ei olnud tuvastatud. Seega pidi PPA isiku isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastama ning selleks oli vajalik Süüria saatkonna kinnitus, et puudutatud isik on Süüria kodanik. Lisaks oli isik 05.09.2024 küsitlustel (küsitluste protokollid dtl 15‒19 ja 22‒26) PPA-le korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale, kus elab tema vend. Seetõttu oli täidetud ka VSS § 68 p-le 6 tuginemise eeldused.
12.PPA on 05.09.2024 taotluse esitanud mh VSS § 23 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohtule arusaadavalt ei ole halduskohus loa andmisel nimetatud sättele tuginenud. Ringkonnakohus selgitab siiski, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele on võimalik tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul ei ole vaidlust, et puudutatud isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti. Samas ei ole PPA selgitanud, mida oleks isik pidanud reisidokumendi hankimiseks tegema ja et tal oleks olnud selleks võimalus. 4(5)
3-24-2511
13.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei olnud ebaproportsionaalne. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi kaalutlust, mis seda hinnangut kummutaks. Reisidokumendi puudumine ei ole varem takistanud isikul reisimist. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Seetõttu ei olnud välistatud, et ta võib sellist tegevust ka edaspidi jätkata. Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei olnud VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt tõhusad.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.