O.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsuse nr P262023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/ 23/040859 tühistamiseks Kaebaja — O.P Vastustajad — Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta O.P kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Vangla kinnipeetav O.P (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.09.2023 puude raskusastme tuvastamise taotluse ja sotsiaaltoetuse määramise taotluse. SKA jättis 31.10.2023 otsusega nr P26-2023-104845 kaebaja esitatud ekspertiisitaotluse ja lisatud dokumendid läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. SKA leidis, et kaebaja puhul puudub taotlejal õigus ekspertiisitaotluse menetlemisele, kuna isik ei ole Eesti alaline elanik ega oma Eestis elamisluba või elamisõigust. Kaebaja esitas 13.11.2023 nimetatud otsusele vaide. SKA jättis 23.11.2023 otsusega nr 5.2-3/41007-2 vaide rahuldamata.
3-23-2880
2.Kaebaja esitas 23.09.2023 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse. Töötukassa jättis 30.10.2023 otsusega nr TVH/23/040859 kaebaja töövõime hindamata, kuna rahvastikuregistri andmete järgi ei ole taotleja 30.10.2023 seisuga Eesti kodanik või pikaajaliseelaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Kaebaja sai nimetatud töötukassa otsuse enda sõnul kätte 03.11.2023 (postitempel 01.11.2023). Kaebaja pöördus taotlusega Eesti Töötukassa poole, millele viimane vastas 07.12.2023 vastusega selgitustaotlusele nr 8-4/23/10125.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 14.12.2023 kaebaja kaebus, tõlge saabus kohtule 02.01.2024. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse § 2, kuna elamisloata isikute töövõimet ei hinnata ning neile toetust ei määrata ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3, kuna elamisloata isikute puhul puude raskusastet ei määrata ning toetust ei määrata. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada osa sotsiaalsetest hüvedest ka juhul kui ta viibib ajutiselt kinnipidamiskohas. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 32 000 eurot, mis on tekkinud talle seoses haldusaktidega 07.12.2023 nr 8-4/23/10125 ja 23.11.2023 nr 5.2-3/41007-2. Kaebaja heidab töötukassale ka ette seda, et talle vastati vaid eesti keeles ning vastust ei tõlgitud vene keelde. Ühes kaebusega esitas O.P menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis Tallinna Halduskohus 12.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja mittevaralise kahju nõude osas riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:1) kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõudelt tasuda riigilõivu 960 eurot;2) kaebajal puudub sissetulek ja seetõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslik eeldus (HKMS § 111 lg 1); 3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas pole kaebuse eduväljavaated sellised, et anda kaebajale menetlusabi (HKMS § 111 lg 3). Kohus jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduse kõrvaldamiseks (960 euro suuruse riigilõivu tasumiseks) 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4). Halduskohus selgitas (resolutsiooni p 2), et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks kaebetähtaja töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas, tuleb kaebajal selle kohta esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega. Samuti märkis halduskohus (resolutsiooni p 1), et kaebajal tuleb esitada dokumendid kohtule eesti keeles ning vajadusel võib kaebaja taotleda menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks. Sama määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 5).
5.Kaebaja esitas 22.01.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus jättis 24.01.2024 kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõenäoline ja seetõttu jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (HKMS § 111 lg 1 ja lg 3). Ringkonnakohtu määrus oli lõplik.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas.
7.Kaebaja esitas 04.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 22.05.2024 määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes ning saatis selles osas kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jäi määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata.
2(6)
3-23-2880
8.Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2024 määrusega täiendava nõudena menetlusse kaebaja kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamiseks. Nähtuvalt kaebuse lisadest esitas kaebaja töötukassa 30.10.2023 otsusega seoses vastuväited, mida töötukassa käsitas selgitustaotlusena ja millele vastas 07.12.2023 kirjaga. Kohus tõlgendas kaebaja kaebuses sisalduvat nii, et kaebaja pöördumise näol oli tegemist vaidega ning Eesti Töötukassa 07.12.2023 kirja näol oli tegemist vaideotsusega. Seega luges kohus, et kaebus Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas on tähtaegsel esitatud ning selle saab menetlusse võtta.
9.Kohus määras 21.10.2024 kaebuse läbi vaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja määrus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859. Kaebaja leiab, et nimetatud otsused ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus määrata töövõimetuse taset ja saada vabaduses pensioni situatsioonis, kui puudub elamisluba. Kaebaja leiab, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba.
Vastustajate seisukoha
11.SKA seisukoht:
11.1.Vastustaja on seisukohal, et SKA 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja jääb oma 31.10.2023 ja 23.11.2023 otsustes esitatud põhjenduste juurde.
11.2.Kaebaja märgib kaebuses, et tema hinnangul tuleb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba. Vastustaja hinnangul nimetatud sätted põhiseadusega vastuolus ei ole. Seadusandjale on põhiseadusega jäetud avar otsustusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada.
11.3.Vastustaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama ja puuetega inimeste sotsiaaltoetust määrama. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja vaidemenetluses on need üle kontrollitud. Haldusakt vastab vorminõuetele. Vastustaja on seega õiguspäraselt lõpetanud kaebaja puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse menetluse.
12.Töötukassa seisukoht:
3(6)
3-23-2880
12.1.Töötukassa leiab, et kaebaja kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja jääb oma 30.10.2023 otsuses nr TVH/23/040859 ja kaebajale 07.12.2023 saadetud vastuses toodud seisukohtade juurde ning palub lugeda need vastustaja seisukohana. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsus nr TVH/23/040859 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
12.2.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 kohaselt on töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
12.3.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 3 kohaselt Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.
12.4.Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 30.10.2023 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Vastustajale teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud.
12.5.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega ning kaebaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on lai sotsiaalpoliitiline kaalutlusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
12.6.Vastustaja peab vajalikuks lisada, et TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust, seega ei ole töötukassal õigust omaalgatuslikult otsustada hinnata töövõimet isikul, kellel puudub elamisluba või elamisõigus. Tegemist on imperatiivse normiga, mida töötukassa muuta ei saa ja seda sõltumata põhjusest. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal vanaduspensioniealine ning selle üle, et kaebaja viibis kinnipeetavana Tallinna Vanglas (kaebaja karistusaeg lõpeb 29.11.2027). Kaebaja on pikaaegset vanglakaristust kandev määratlemata kodakondsuseta isik. Eestis viibimise seaduslik alus tuleb kaebajal vahetult seadusest (tal on viibimisalus VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenevalt), kuna tegemist on kinnipeetavaga. Kaebajal on haldusasja 3-23-692 raames pooleli kohtuvaidlus selle üle, kas PPA jättis tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Tallinna Halduskohtus jättis 11.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, otsus ei ole jõustunud ja kaebaja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses. Olenemata aga vaidluse tulemusest viidatud haldusasjas, on selge, et kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal Eestis kehtivat elamisluba ei olnud.
14.SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 tühistamise nõudest:
4(6)
3-23-2880
14.1.Leian, et SKA jättis kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ja taotleja puude raskusastme hindamata. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. SKA lähtus oma otsust tehes kaebaja esitatud dokumentidest ja rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma elamisluba või tähtajalist elamisõigust.
14.2.Kaebaja arvates ei ole põhiseadusega kooskõlas see, et sotsiaalkindlustusamet ei hinda kodakondsuseta ja elamisloata isiku puude raskusastet. Leian, et nimetatud sätte vastuolu põhiseadusega ei ole äratuntav. PS § 28 näeb ette, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Praegusel juhul sätestabki SÜS § 3 lõige 1, et kõnealusest seadusest tulenevad õigused ja kohustused ei laiene kodakondsuseta ja elamisloata/elamisõiguseta isikutele. Seadusandja on teinud seega valiku, kellele sotsiaalkaitse on ette nähtud. Samas ei tähenda see säte seda, et kodakondsusteta/elamisõiguseta isikud jääksid ilma riigi abita. SÜS § 3 lg 2 kohaselt on igal Eestis viibival isikul seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi. Kaebaja ei ole oma määratlemata kodakondsuse staatuse pärast sotsiaalabist ilma jäänud. Kuna kaebaja on kinnipeetav, siis ta on riigi ülalpidamisel. Ajal, mil kinnipeetav viibib vanglas on talle riigi poolt tagatud peavari, toit ja arstiabi. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Pärast seda kui kaebaja on vanglast vabanenud, saab ta PPA-le esitada elamisloa taotluse ning pärast elamisloa saamist on tal võimalik esitada Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Sellise taotluse saab kaebaja esitada ka juhul, kui haldusasjas nr 3-23-692 peaks leidma tuvastamist, et PPA oleks pidanud kaebaja taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks läbi vaatama ja PPA otsustab taotluse uuel läbi vaatamisel selle rahuldada.
14.3.Kuna SKA vaidlusalune otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
15.Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudest:
15.1.Leian, et Eesti Töötukassa on õiguspäraselt jätnud kaebaja töövõime hindamata. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt on selles seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna kaebajal ei ole ei Eesti kodanik ega oma ka elamisluba/elamisõigust, siis puudub tal õigus töövõime hindamisele.
15.2.Kaebaja huviks käesoleva kaebuse esitamisel on saada puudega tööealise isiku toetust ja töövõimetoetust või riigilt hüvitist selle eest kui toetused on ebaõigesti talle määramata jäetud. Märgin, et isegi, kui kaebaja suhtes viidaks läbi puude raskusastme määramine ja/või töövõime hindamine, siis vastavalt TVTS § 12 lg-le 6 ei ole isikul, kes kannab karistust vanglas või viibib vahi all, õigust töövõimetoetusele.
15.3.Nagu eespool juba märkisin, siis riigi poolt osutatava abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. TVTS § 2 lg 2 põhiseaduspärasuse osas leian, et riigil on lai otsustusruum sotsiaalhüvitiste saamise tingimuste kehtestamisel. Seadusandja ei ole ette näinud töövõime hindamist mittekodanikele või isikutele, kellel puudub elamisluba/elamisõigus. Pealegi ei ole TVTS § 12 lg 6 järgi niikuinii õigust töövõimetoetusele 5(6)
3-23-2880 õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. TVTS seletuskirjas 1 märgitu kohaselt on tegemist põhimõttega, et asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Enne tööjõureformi läbiviimist püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni. Viimast käesoleval ajal enam olemas ei ole. Seega on kaebajal kodakondsuse ja elamisloa/elamisõiguse puudumisest sõltumata välistatud töövõimetoetuse saamine, sest ta viibib kinnipidamisasutuses.
16.Kaebusest võib ka aru saada, et kaebaja soovib, et tal oleks juba vanglas viibides etteulatuvalt võimalus, et SKA ja töötukassa määraksid puude raskusastme ja hindaksid ta töövõimet selleks, et ta saaks võimaliku vabanemise korral hakata kohe vastavaid toetusi saama. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebajale määratud karistuse kandmise lõpp 29.11.2027. Kaebaja märgib küll kaebuses, et tal avaneb 2025.a mais võimalus taotleda enda ennetähtaegset vabastamist, kuid see ei tähenda, et vastustajad pidanuks kaebaja taotluste alusel asuma kaebajal võimaliku puude olemasolu ja töövõime puudumist hindama 2023.a. septembrikuus esitatud taotluste alusel.
17.Seega jääb kaebaja kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb eelpooltoodud põhjustel rahuldamata, ei hinda kohus eraldi kaebaja väidet selle kohta, kas vastustajad oleksid pidanud tema avalduste osas tehtud otsused tõlkima tema jaoks vene keelde.
Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
Isikute nimede asendamine lahendis
19.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.