O.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.23/41007-2 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – O.P Vastustajad – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask; Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.P apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada O.P apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 otsuse peale haldusasjas nr 3-23-2880 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav O.P (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.09.2023 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse.
SKA jättis 31.10.2023 otsusega nr P26-2023-104845 kaebaja esitatud ekspertiisitaotluse ja lisatud dokumendid läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. SKA leidis, et kaebajal puudub õigus ekspertiisitaotluse menetlemisele, kuna ta ei ole Eesti alaline elanik ega oma Eestis elamisluba või elamisõigust. SKA tugines sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg-le 1 ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 3 lg-le 1. Kaebaja esitas 13.11.2023 nimetatud otsuse peale vaide, mille SKA jättis 23.11.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/41007-2 rahuldamata.
3-23-2880
3.Töötukassa jättis 30.10.2023 otsusega nr TVH/23/040859 kaebaja töövõime hindamata, kuna rahvastikuregistri andmete järgi ei ole ta 30.10.2023 seisuga Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 p-d ja 2).
4.O.P esitas 14.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis 12.01.2024 ja 09.09.2024 määrustega menetlusse nõuetes tühistada SKA 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 ning töötukassa 30.10.2023 otsus nr TVH/23/040859. Kaebaja hinnangul ei ole otsused Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlas. Kaebaja taotles, et kohus tunnistaks TVTS § 2 PS-ga vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus määrata töövõimetuse taset ja saada vabaduses pensioni siis, kui puudub elamisluba. Samuti tuleb PS-ga vastuolus olevaks tunnistada SÜS § 3, kuna selle alusel puudub võimalus korraldada ekspertiis selgitamaks välja puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-te 1 ja 3 alusel põhjusel, et kaebajal puudub Eestis elamisluba.
5.SKA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 31.10.2023 ja 23.11.2023 otsustes esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja viidatud sätted ei ole PS-ga vastuolus. Seadusandjale on PS-ga jäetud avar otsustusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada. SKA on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama ja puuetega inimeste sotsiaaltoetust määrama. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja vaidemenetluses on need üle kontrollitud. Haldusakt vastab vorminõuetele. Vastustaja on seega õiguspäraselt lõpetanud kaebaja puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse menetluse.
6.Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 30.10.2023 otsuses nr TVH/23/040859 ja kaebajale 07.12.2023 saadetud vastuses toodud seisukohtade juurde. Vaidlustatud otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. Ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 3 kohaselt on Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus sama paragrahvi lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud selles ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Nimetatud alused ei anna õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 30.10.2023 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Vastustajale teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud. Kaebaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus PSga. Seadusandjal on lai sotsiaalpoliitiline kaalutlusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2024 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal vanaduspensioniealine ning selle üle, et kaebaja viibis kinnipeetavana Tallinna Vanglas 2(5)
3-23-2880 (kaebaja karistusaeg lõpeb 29.11.2027). Kaebaja on pikaaegset vanglakaristust kandev määratlemata kodakondsuseta isik. Eestis viibimise alus tuleb kaebajal seega vahetult seadusest (VMS § 43 lg 1 p 5). Kaebajal on haldusasja 3-23-692 raames pooleli kohtuvaidlus selle üle, kas PPA jättis tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Olenemata aga vaidluse tulemusest viidatud haldusasjas, on selge, et kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal Eestis kehtivat elamisluba ei olnud. SKA 31.10.2023 otsus on õiguspärane ja seega ei ole alust ka 23.11.2023 vaideotsuse tühistamiseks. SKA jättis kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ja taotleja puude raskusastme hindamata. SKA lähtus oma otsust tehes kaebaja esitatud dokumentidest ja rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma elamisluba või tähtajalist elamisõigust (SÜS § 3 lg 1). SÜS § 3 lg 1 vastuolu PS-ga ei ole äratuntav. PS § 28 näeb ette, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Praegusel juhul sätestabki SÜS § 3 lg 1, et sotsiaalseadustikust tulenevad õigused ja kohustused ei laiene kodakondsuseta ja elamisloata/ elamisõiguseta isikutele. Seadusandja on teinud seega valiku, kellele on sotsiaalkaitse ette nähtud. Samas ei tähenda see, et kodakondsusteta/elamisõiguseta isikud jääksid ilma riigi abita. SÜS § 3 lg 2 kohaselt on igal Eestis viibival isikul seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi. Kaebaja ei ole oma määratlemata kodakondsuse staatuse pärast sotsiaalabist ilma jäänud. Kuna kaebaja on kinnipeetav, siis ta on riigi ülalpidamisel. Ajal, mil kinnipeetav viibib vanglas, on talle riigi poolt tagatud peavari, toit ja arstiabi. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Pärast seda, kui kaebaja on vanglast vabanenud, saab ta PPA-le esitada elamisloa taotluse ning pärast elamisloa saamist on tal võimalik esitada töötukassale ja SKA-le ühistaotlus töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Töötukassa on õiguspäraselt jätnud kaebaja töövõime hindamata. Kuna kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma ka elamisluba/elamisõigust, siis puudub tal õigus töövõime hindamisele (TVTS § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Kaebaja huviks on saada puudega tööealise isiku toetust ja töövõimetoetust või riigilt hüvitist selle eest, kui toetused on ebaõigesti talle määramata jäetud, aga isegi kui kaebaja puude raskusaste määrataks ja/või tema töövõimet hinnataks, ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt õigust töövõimetoetusele isikul, kes kannab karistust vanglas või viibib vahi all. TVTS § 2 lg 1 on põhiseaduspärane. Riigil on lai otsustusruum sotsiaalhüvitiste saamise tingimuste kehtestamisel. Seadusandja ei ole ette näinud töövõime hindamist isikutele, kellel puudub elamisluba/elamisõigus. Pealegi ei ole TVTS § 12 lg 6 järgi niikuinii õigust töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. TVTS seletuskirjas märgitu kohaselt on tegemist põhimõttega, et asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Enne tööjõureformi püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni, mida aga praegu enam olemas ei ole. Seega on kaebajal kodakondsuse ja elamisloa/elamisõiguse puudumisest sõltumata välistatud töövõimetoetuse saamine, sest ta viibib kinnipidamisasutuses. Kaebusest võib ka aru saada, et kaebaja soovib, et tal oleks juba vanglas viibides etteulatuvalt võimalus, et SKA ja töötukassa määraksid puude raskusastme ja hindaksid ta töövõimet selleks, et ta saaks võimaliku vabanemise korral hakata kohe toetusi saama. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebajale määratud karistuse kandmise lõpp 29.11.2027. Kaebaja märgib küll kaebuses, et tal avaneb 2025. a mais võimalus taotleda enda 3(5)
3-23-2880 ennetähtaegset vabastamist, kuid see ei tähenda, et vastustajad pidanuks kaebaja taotluste alusel asuma kaebajal võimaliku puude olemasolu ja töövõime puudumist hindama 2023. a septembris esitatud taotluste alusel.
8.O.P esitas 27.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja esitas 2023. a-l vanglas viibides avalduse SKA-le terviseekspertiisi tegemiseks. Rahalist toetust loomulikult vanglas olles ei maksta. 2017. a-l oli juba selline olukord, et kaebajal lõppes ajutine elamisluba, aga töötukassa tegi tema kasuks otsuse ja tal tuvastati 80% raskusega invaliidsus, mis oli juba 2010. a-st. Rikutakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ja kaebajat diskrimineeritakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest.
10.Ringkonnakohus leiab, et O.P apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Vaidluse asjaolud ja õiguslik olukord on selge. Seejuures ei ole apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid halduskohtu poolt asjaolude tuvastamisele.
11.SÜS § 3 lg 2 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning et seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise korra sätestab PISTS (PISTS § 1 lg 1). Selles seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse SÜS-i sätteid, arvestades PISTS-i erisusi (PISTS § 1 lg 3). PISTS § 3 lg 2 kohaselt määratakse ja makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt PISTS-i sätetele. Lisaks on Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigus Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal (PISTS § 3 lg 2).
12.TVTS § 2 lg 1 sätestab, et selles seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
13.Nagu halduskohus selgitas, oli kaebaja vaidlustatud otsuste tegemise ajal kinnipeetav Tallinna Vanglas ning tal ei olnud Eesti elamisluba. Kaebaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida tuleneb seadusest, s.o VMS § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt nt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30–31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7). Seejuures on praeguseks halduskohtu viidatud haldusasjas nr 3-23-692 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, 4(5)
3-23-2880 et Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023 otsus jätta kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus läbi vaatamata oli õiguspärane. Kuna kaebajal ei olnud Eesti elamisluba ega elamisõigust, ei olnud tal ka eelviidatud PISTS-i ja TVTS-i sätetest tulenevalt õigust puude raskusastme tuvastamisele, töövõime hindamisele ega ka nende alusel makstavatele toetustele.
14.Halduskohus leidis õigesti, et SÜS § 3 lg 1 ja TVTS § 2 lg 1 ei ole PS-ga vastuolus. PS § 28 lg-st 2 tuleneb, et Eesti riigil on kohustus tagada abi erinevate sotsiaalsete riskide vastu eelkõige Eesti kodanikule ning Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele riigi abi andmise üle otsustamine on jäetud seadusandjale (vt nt Riigikohtu 22.06.2023 otsus nr 5-23-6, p 73). Seega on ka seadusandjal õigus otsustada, millistel tingimustel maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või puudumise korral. Kuna PS ei kohusta selliste toetuste määramisel kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka äratuntav, kuidas kaebajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Nagu halduskohus selgitas, ei ole kaebaja samas jäänud ilma Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud peavari, toit ja arstiabi. Nii ei nähtu kokkuvõttes, et praegusel juhul oleks kaebajat koheldud vastuolus EIÕK-s sätestatuga.
15.Kuna vastustajad pidid kaebaja taotluse lahendamisel lähtuma selle aja faktilisest olukorrast ning kehtivast õiguslikust regulatsioonist, ei oma tähtsust see, kas kaebajal on varem töövõimet hinnatud või talle puue määratud.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel keeldub ringkonnakohus O.P apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.