3-23-2880 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa tegevuse peale ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Vastustaja – Eesti Töötukassa
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2880.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2880 osas, milles kohus tagastas kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes, ning saata selles osas kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 23.09.2023 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse. Töötukassa jättis 30.10.2023 otsusega nr TVH/23/040859 X töövõime hindamata, kuna rahvastikuregistri andmete järgi ei ole taotleja 30.10.2023 seisuga Eesti kodanik, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane. Seetõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. X sai nimetatud töötukassa otsuse kätte 03.11.2023 (postitempel 01.11.2023). X esitas töötukassale pöördumise, millele viimane vastas 07.12.2023 vastusega selgitustaotlusele nr 8-4/23/10125.
2.X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.09.2023 puude raskusastme tuvastamise taotluse ja sotsiaaltoetuse määramise taotluse. SKA jättis 31.10.2023 otsusega nr P26-2023104845 X ekspertiisitaotluse ja lisatud dokumendid läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. SKA leidis, et Xl puudub õigus ekspertiisitaotluse menetlemisele, kuna ta ei ole Eesti alaline elanik ega oma Eestis elamisluba või elamisõigust. X esitas 13.11.2023 nimetatud otsuse peale vaide. SKA jättis 23.11.2023 otsusega nr 5.2-3/41007-2 vaide rahuldamata.
3.X esitas 14.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse § 2, mille kohaselt elamisloata isiku töövõimet ei hinnata ning talle toetust ei määrata. Samuti taotleb ta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, mille kohaselt elamisloata isiku puhul puude raskusastet ei määrata ning toetust ei määrata. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada osa sotsiaalsetest hüvedest ka juhul, kui ta viibib ajutiselt kinnipidamiskohas. Ühtlasi taotleb kaebaja töötukassalt ja SKA-lt mittevaralise kahju hüvitamist 32 000 euro ulatuses. Väidetav mittevaraline kahju on tekitatud 07.12.2023 ja 23.11.2023 haldusaktidega. Kaebaja heidab töötukassale ette ka seda, et talle vastati vaid eesti keeles ning vastust ei tõlgitud vene keelde. Ühes kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (lisatud Kraha väljavõte perioodi 01.01.2023 kuni 11.12.2023 kohta). Samuti oli kaebuses märgitud, et kaebaja palub lubada kasutada talle arusaadavat, s.o vene keelt, ning esitada määrused ja lõpplahendid vene keelde tõlgitult.
4.Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2024 määrusega mittevaralise kahju nõude osas riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduse kõrvaldamiseks (960 euro suuruse riigilõivu tasumiseks) 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4). Halduskohus selgitas (resolutsiooni p 2), et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks kaebetähtaja töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas, tuleb kaebajal selle kohta esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega. Samuti märkis halduskohus (resolutsiooni p 1), et kaebajal tuleb esitada dokumendid kohtule eesti keeles ning vajadusel võib kaebaja taotleda menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks. Sama määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 5). Halduskohus selgitas, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas pole kaebuse eduväljavaated sellised, et anda kaebajale menetlusabi (HKMS § 111 lg 3). Samuti selgitas halduskohus, et kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et ta sai töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 kätte 03.11.2023. Otsuses sisaldus vaidlustamisviide. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks esitanud töötukassa 30.10.2023 otsuse peale vaide. Kaebetähtaeg kohtusse pöördumiseks saabus nimetatud haldusakti osas 05.12.2023. Töötukassa 07.12.2023 kiri oli vastus kaebaja selgitustaotlusele, tegemist polnud vaideotsusega. Seega pole kaebaja töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 vaidlustamisel järginud kaebetähtaega.
5.X esitas halduskohtu 12.01.2024 määruse resolutsiooni p 3 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.01.2024 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõenäoline ja seetõttu jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (HKMS § 111 lg 1 ja lg 3). Ringkonnakohtu määrus oli lõplik.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas. Kohus otsustas kaebajale menetlusabi kahju hüvitamise nõude osas mitte anda ning kaebaja pidi tasuma kahjunõudelt riigilõivu 960 eurot 10 päeva jooksul alates halduskohtu 12.01.2024 2(5)
3-23-2880 määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest. Ringkonnakohus tegi määruse 24.01.2024 ja tõlge valmis 05.02.2022, seega pidi kaebaja tasuma riigilõivu hiljemalt 15.02.2024. Kaebaja ei ole riigilõivu siiani tasunud. Seega ei ole kaebaja kaebuse puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kuna puuduse kõrvaldamata jätmine takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Kohus tõlgendas kaebaja taotlusi nii, et kaebaja palus 14.12.2023 kaebuses tühistada ka töötukassa 30.10.2023 otsus nr TVH/23/040859. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et kaebaja sai selle otsuse kätte 03.11.2023. Otsuses sisaldus viide, et otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates esitada vaie töötukassale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või sama tähtaja jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule HKMS-is sätestatud korras. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks esitanud töötukassa 30.10.2023 otsuse peale vaide. Kaebetähtaeg kohtusse pöördumiseks saabus 30.10.2023 otsuse osas 05.12.2023. Töötukassa 07.12.2023 kiri oli vastus kaebaja selgitustaotlusele, tegemist polnud vaideotsusega. Seega pole kaebaja töötukassa 30.10.2023 otsuse vaidlustamisel järginud kaebetähtaega. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus jättis kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse tühistamise nõude osas 12.01.2024 määrusega käiguta ning palus kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega. Kaebaja tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud. Kuna kaebus töötukassa 30.10.2023 otsuse tühistamise nõude osas on esitatud tähtaega ületades ning kaebaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist, lõpetab kohus selles nõudes menetluse.
7.X esitas 04.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 28.03.2024 määrus. Halduskohus ei olnud erapooletu. Kohus rikkus HKMS §-i
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tagastas õigesti kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotles kaebuses 32 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist ja samas ka riigilõivu tasumisest vabastamist menetlusabi korras. Halduskohus jättis 12.01.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning ringkonnakohus jättis selles osas halduskohtu 12.01.2024 määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus halduskohtu määrus menetlusabi rahuldamata jätmise osas 24.01.2024. Seega tuli kaebajal tasuda kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu seaduses (RLS) § 60 lg-s 2 sätestatud riigilõiv hiljemalt 05.02.2024. Kuigi halduskohtu 12.01.2024 määrust kaebajale ei tõlgitud, on talle tõlgitud ringkonnakohtu 24.01.2024 määrus. Samuti on kaebajale edastatud makseinfo riigilõivu tasumise kohustuse kohta (dtl 34). Seetõttu pidi riigilõivu tasumise nõue kaebajale piisavalt arusaadav olema. Kaebaja riigilõivu ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist (HKMS § 104 lg 1, RLS § 60 lg 2). Seega tagastas halduskohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes õigesti HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
10.Küll tuleb tühistada halduskohtu määrus osas, millega halduskohus tagastas kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus märgib esiteks, et nagu halduskohtu määruse põhjendustes on märgitud, sätestab HKMS § 124 lg 2, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei 3(5)
3-23-2880 kuulu ennistamisele. Seega ei saanud halduskohus tagastada kaebust põhjusel, et see on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, vaid kohus oleks saanud lõpetada nimetatud nõudes menetluse kaebust menetlusse võtmata (vt HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Teiseks oleks ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul menetluse lõpetamine ka ennatlik.
11.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Üldjuhul tuleb tõlkimine korraldada ja selle eest tasuda menetlusosalisel endal (HKMS § 81 lg-d 1 ja 6, § 82 lg 3). HKMS § 81 lg 2 järgi ei või tõlkimist menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. HKMS § 110 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus isiku taotlusel anda talle menetlusabi mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kaebaja oli kaebuse algusesse märkinud, et palub lubada kasutada talle arusaadavat keelt, s.o vene keelt, ning ühtlasi esitada määrused ja lõpplahendid vene keelde tõlgitult (dtl 1 ja 23). Kaebusele oli lisatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõte (dtl 5–7), samuti eesti keeles täidetud (taotlusele märgitud selgituse kohaselt aitas kaebajal selle tõlkida teine kinnipeetav) menetlusabi taotlus seoses riigilõivust vabastamisega (dtl 4). Ringkonnakohtu hinnangul järeldus sellest, et kaebaja soovib menetlusabi ka menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Samuti vastas kaebaja taotlus menetlusabi taotluse nõuetele sel määral, et kohtul oli võimalik see lahendada (vt HKMS § 115). Seega on halduskohus jätnud põhjendamatult kaebaja kaebuses sisalduva menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamiseks lahendamata ja asjakohatu on halduskohtu 12.01.2024 määruse resolutsiooni p-s 1 sisalduv selgitus, et vajadusel võib kaebaja taotleda menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks.
12.Arvestades kaebaja isikukonto andmeid ja asjaolu, et kaebaja on kinnipeetav Tallinna Vanglas, ei nähtu ringkonnakohtule, et praegu esineks aluseid keelduda kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmisest. Menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi taotlemisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg 4). Kaebaja on kaebuses märkinud, et õpib vanglas eesti keelt tasemel A1. Samuti on ta 22.01.2024 määruskaebuses märkinud, et ei saanud halduskohtu 12.01.2024 määrusest aru. Keeleseaduse lisas 1 „Keeleoskustasemete kirjeldused“ on A1 taseme keeleoskust kirjeldatud järgmiselt: „Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.“ Eelnevat arvestades ei saa eeldada, et kaebaja saaks piisavalt aru pigem keerukast eestikeelsest kohtumäärusest. Halduskohtul tuleb mh tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Muu hulgas ei tohiks siinkohal olla takistuseks keelebarjäär (vt ka HKMS § 82 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2023 määrus nr 3-23-1579, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohus täitnud piisavalt selgitamiskohustust, kui pani 12.01.2024 määrusega kaebajale kohustuse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja jättis samas 12.01.2024 määruse kaebajale arusaadavasse keelde tõlkimata. On võimalik, et kaebajal jäi halduskohtu nõutud kaebetähtaja ennistamise taotlus esitamata teadmatusest. Seejuures ei ole halduskohtu 12.01.2024 määruses antud ka tähtaega, mis ajaks tuleb kaebajal kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada. Nimetatud määruses on selge sõnaga antud tähtaeg üksnes kaebuse puuduse kõrvaldamiseks seoses kahju hüvitamise nõudega.
13.Kokkuvõttes tuleb seega halduskohtul lahendada kaebaja kaebuses sisalduv menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks ning seejärel selgitada kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas. Ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt, et 4(5)
3-23-2880 praegusel juhul võib esineda alus ennistada kaebetähtaeg või lugeda kaebus tähtaegseks, juhul kui pidada töötukassale esitatud avaldust vaideks. Nimelt nähtub kaebuse lisadest, et kaebaja esitas 30.10.2023 otsusega seoses töötukassale vastuväited, mida töötukassa käsitas selgitustaotlusena ja millele vastas 07.12.2023 kirjaga (dtl 16–18). Seega on võimalik, et kaebaja soovis esitada töötukassa 30.10.2023 otsuse peale esmalt vaide ning alles vaideotsuse saamise järel kaebusega kohtusse pöörduda. Ajaks, kui töötukassa kaebaja vastuväidetele vastas, oli juba möödunud 30 päeva töötukassa 30.10.2023 otsuse kättesaamisest (dtl 9). Halduskohtul tuleb vajaduse korral sellega seoses asjaolusid täpsustada, sh hinnata, kuidas pidanuks töötukassa tõlgendama kaebaja tahet töötukassale pöördumise esitamisel.
14.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes ning saadab selles osas kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.