1-koolitus MTÜ kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks viima Eesti Töötukassa korraldatava riigihanke viitenumbriga 284789 „Eesti keele A1 taseme koolitus Tallinna linnas“ alusdokumendi nr 7-2/24/095 punkt 3.4. õigusaktidega vastavusse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – 1-koolitus MTÜ, volitatud esindaja Merily Rool Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde riigihanke viitenumber 284789 alusdokument „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.12.2024.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa (hankija, vastustaja) kuulutas 30.09.2024 riigihangete registris välja sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluse viitenumbriga 284789 „Eesti keele A1 taseme koolitus Tallinna linnas“ (riigihange). Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.10.2024 kell
2.1-koolitus MTÜ (kaebaja) esitas 11.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 30.09.2024 avaldatud riigihanke viitenumbriga 284789 „Eesti keele A1 taseme koolitus Tallinna linnas“ dokumendi nr 7-2/24/095 punkti 3.4. osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 17.10.2024 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-24-2828 Kaebaja seisukohad
4.Kaebaja on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.1 Riigihanke alusdokumendi p 3.4 sättega hankija sisuliselt määratles, et ei kohalda riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 5 olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu on hankija riigihanke alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis tulenevad mitte üksnes siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist. 4.2 RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ei ole automaatselt ja otse kohaldatavad sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (RHS § 126 ja vaildustuskomisjoni otsus asjas nr 137-18/197419, p 10). Kui aga hankija neid valib rakendada – nagu hankija seda riigihanke alusdokumentides on valinud teha – siis ei ole õigust neid sisuliselt muuta. Kõrvaldamise alused on midagi, mis ei ole hankija sisustada, vaid need kehtivad direktiivis ja riigihangete seaduses sätestatud kujul ja hankijal on võimalused neid kas rakendada või mitte. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused kohalduvad seaduse alusel kõikides hankemenetlustes, sõltumata sellest, kas hankija on neile RHAD-s viidanud. RHS ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste täiendamiseks, muutmiseks, ega nende vahel valiku tegemiseks. 4.3 Asjaolu, et tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste menetlusega, ei muuda õiguslikku olukorda. Vastustaja on nii ise kinnitanud kui ka RHAD-ist on tuvastatav, et RHS § 95 lg 4 p 4 on võetud õigusruumist üle ning sellega koos olemuslikult ka RHS § 95 lg 5, kuvõrd tegemist on konkreetselt RHS § 95 lg 4 p 4 kontrollimehhanismiga. Ei ole võimalik asuda seisukohale, milles hankija rakendab kõrvaldamise alust, aga ei kontrolli seda seaduses sätestatud viisil. RHS ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste täiendamiseks, muutmiseks, ega nende vahel valiku tegemiseks. RHS § 95 lg 4 ja 5 on olemuselt seotud ega ole omavahel eraldatavad vastustaja kasutatud viisil. 4.4 Hankija on sätte RHAD-i sisse kirjutanud konkreetselt seejärel, kui tehti teatavaks kaebajaga seotud ilma karistust määramata lõpetatud kriminaalasja lõpetamise otsus. Varasemas 16.04.2024 välja kuulutatud hankes pidas hankija põhjendatuks pelgalt RHS § 95 lg 5 alusel pakkuja kõrvaldamist. Ajaliselt on ilmne, et vastustajal oli vaja leida viis konkreetselt üksnes kaebaja osaluse välistamiseks edaspidistelt riigihangetelt ja vastustajaga seotud tegevustest. Hoolimata sellest, et varasemalt pidas vastustaja oma hangetes RHS § 95 lg 5 kasutamist piisavaks, pidas ta edaspidi vajalikuks RHAD p 3.4 muuta ja seda ka rakendada. Vastustaja poolt haldusasjas nr 3-24-2717 esitatud vädetest tuleneb, et vastustaja muutis RHAD p 3.4 võrreldes RHS § 95 lg-ga 5 teadlikult ja just eesmärgiga vajadusel konkreetselt kaebaja riigihankemenetlusest kõrvaldada ja vastustaja ei ole tegelikkuses kaalunud ega väljendanud võimalust tugineda siiski RHS § 95 lg-le 4. 4.5 RHS § 95 lg 4 p 4 ei ole süüdi mõistetud otsuse alusel tehtav kõrvaldamise otsus, mistõttu on ilmne, et väidetavad usaldusväärsust mõjutavad tegurid saavad olla hankijale teada juba oluliselt varem enne pädeva asutuse otsuse saabumist. Kui aga menetlusest kõrvalejätmise aluse olemasolu on võimalik tõendada varasemal ajal, peaks menetlusest kõrvaldamise tähtaeg algama sellest hetkest. Teatavate ja usaldusväärsete teadmiste võimaluste käsitlemine asjakohase sündmusena ei ole vastuolus Euroopa Kohtu otsusega asjas C-124/17 (p 41). Eelnevast tulenevalt jääb ka ebaselgeks, miks vastustaja oma hankedokumentide koostamise praktikat muutis p 3.4 osas. Vastustajal oli selleks kindel tagamõte ja selleks oli kaebaja osaluse välistamine hangetel kokku 6 aastaks. Vastustaja on konkreetselt loonud olukorra, kus tal enda tingimuste rakendamisel ei oleks võimalik kasutada RHS § 95 lg 5 alternatiivi, mille kohaselt saab arvestada kõrvaldamise aluse kasutamise võimalikkust teo toimepanekust alates. 4.6 RHS § 95 lg 4 ei eelda pädeva asutuse otsust selleks, et vastava sätte alusel kõrvaldada pakkuja. Direktiivi 2014/24/EL põhjendustes (p 101) on rõhutatud, et on just hankija hinnata, 2(7)
3-24-2828 kas pakkuja või taotleja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Vastustaja kohustuseks on esmalt tuvastada teo raskus ja seejärel teo raskuse mõju aususele. Ei piisa sellest, et mingi tegu on tuvastatud ja toime pandud, vaid hankija kaalutlusõigus ja põhjendamiskohustus ulatuvad oluliselt kaugemale, kui pädeva organi otsuses märgitud. RHAD p 3.4 riivab konkreetselt kaebaja, kui potenstiaalse riigihankel osaleja õigusi. Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 5.1 Vastustaja viib riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena, mille läbiviimise kord on sätestatud RHS 3. peatüki 2. jaos. Vastavalt RHS § 126 lõikele 2 määras vastustaja riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. RHS § 126 lõike 2 viimase lause kohaselt võis vastustaja lisaks RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS sätetest. RHS § 126 lõigete 2 ja 7 kohaselt järgis vastustaja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra seadmisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida. 5.2 Riigihanke alusdokumendi „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ vabatahtlike kõrvaldamise aluste punkt c) kohaselt võib hankija kõrvaldada riigihankest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Vastustaja on kehtestanud RHS § 95 lg 4 p 4 muutmata kujul. 5.3 Vastustaja on RHS § 3 lg-s 1 toodud põhimõtete elluviimiseks määranud RD punktis 3.4 kõrvaldamise aluste kontrollimiseks korra ja lähtus reeglite seadmisel riigihangete seadusest. RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta kehtestatud menetlusreeglid ei ole sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s
126.RHS § 95 lg 5 nende erandite hulka ei kuulu. Hankijal on soovi korral õigus säte enda jaoks riigihanke alusdokumendiga siduvaks teha. Kui hankija seda teinud ei ole, siis ei kohaldu otse RHS § 95 lg 5. Kuna vastustajal ei ole RHS-ist tulenevat kohustust rakendada RHS § 95 lõiget 5 ja see säte ei ole ka otsekohalduv, ei saa RD punktis 3.4 sisalduv info, et hankija ei kohalda RHS § 95 lg 5, olla õiguspäratu. 5.4 RD punktiga 3.4 ei ole tekkinud õiguslikku vastuolu, nagu kaebaja kaebuses väidab. RD punkt 3.4 ei ole imperatiivne, mis välistaks vastustaja kaalutlusõiguse. Kas konkreetne pakkuja tuleb riigihankest kõrvaldada ja mis alustel, selgub konkreetsete asjaolude esinemisel ja vastustaja kaalutluste tulemusel. RD punkt 3.4 määrab, mida vastustaja peab arvesse võtma. Vastustajal oleks ka RHS § 95 lg-st 5 tulenevalt õigus kaalutleda kas pakkuja kõrvaldamisel võtta arvesse teo toimepanemise aega või tuleks lähtuda asjaolu esinemisest, sh pädeva asutuse otsusest. RHS § 95 lg 5 ei kohusta hankijat igal juhul ja alati võtma arvesse teo toimepanemise aega. 5.6 Vastustaja ei ole sisustanud RHS § 95 lg-s 5 toodud instituuti põhimõtteliselt teisiti, kui seda on ette näinud seadusandja. Vastustaja on RD punktis 3.4 määranud, kuidas viib läbi kontrolli, kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 4 toodud kõrvaldamise alus. Vastustaja on täpsustanud, et arvestab kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest arvates, st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates. Sama põhimõtet on sedastanud Euroopa Kohus asjas C-124/17 ja direktiivi artikli 57 lõiget 7 tõlgendades. 5.7 Kolmeaastase tähtaja arvestamine mitte teo toimepanemisest, vaid pädeva asutuse otsusest on õiguspärane ka riigihanke kiirema läbiviimise seisukohast. Riigihankemenetluse olemusega oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida näiteks maksuhaldur teeb maksumenetluses. 3(7)
3-24-2828 5.8 RHS ei ole pannud hankijale ülesandeks rikkumiste menetlemist ja asjaolude tuvastamist sellisel määral, nagu see on näiteks riiklikku järelevalvet teostavatel asutustel ja prokuratuuril või kohtutel. Teo toimepanemise aeg ei ole mõnel juhul täpselt määratletav. Samuti ei oleks õige sundida vastustajat võtma seisukohta asjades, mis ei ole tema pädevuses. Vastustajale peab jääma võimalus tugineda pädeva asutuse poolt tuvastatule. Seda ei saa eeldada ka juhtudel, kui vastustaja on kriminaalmenetluses tunnistatud kannatanuks.
4(7)
3-24-2828
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja viib riigihanke läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et riigihanke eeldatav maksumus kõigis riigihanke osades kokku on 234 000 eurot, mis ei ületa sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära, ega ka rahvusvahelist piirmäära.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja poolt sätestatud erimenetluse korra p 3.4 on õiguspärane. Nimetatud sättes on vastustaja sätestanud, et: „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS § 95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja suhtes esineb RHS § 94 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest arvates, st pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“(dtl 7) .
9.RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid ei ole sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s
126.RHS § 95 lg 5 nende erandite hulka ei kuulu. RHS § 126 lg 2 sätestab, et hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Nimetatu tähendab, et kui hankija soovib sätte enda poolt korraldatavas hankes siduvalt kohaldatavaks teha, siis tuleks see sätestada hankija poolt koostatavates riigihanke alusdokumentides. Kui hankija seda teinud ei ole, siis RHS § 95 lg 5 otse ei kohaldu.
10.Nagu nähtub vastustaja poolt kehtestatud erimenetluse korra punktist 3.4 (dtl 7), siis välistas hankija RHS § 95 lg 4 punkti 4 kohaldamisel RHS § 95 lg 5 kohaldamise ning kehtestas selleks olukorraks täiendava menetluskorra. Arvestades, et tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, oli hankijal tulenevalt RHS § 126 lõikest 2 nimetatud regulatsiooni kehtestamise õigus ning hankijal puudus kohustus kohaldada RHS § 95 lg-t 5. Seega olukord, kus vastustaja ei teinud erimenetluse korras RHS § 95 lõiget 5 vabatahtliku kõrvaldamise aluse puhul siduvaks, on õiguspärane ja kooskõlas RHS-ga. Vastustaja täpsustas erimenetluse korras, millisest sündmusest alates ta RHS § 95 lg 4 punktis 4 sätestatud kõrvaldamise aluse kolme aastast perioodi arvestama hakkab. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s 126. Seega ei ole erimenetluse korra punktis 3.4 toodud erisus kehtiva õigusega vastuolus. Seejuures ei sätesta RHS hankija kohustust juhinduda RHS § 95 lg-s 4 toodud vabatahtlike kõrvaldamise aluste puhul ilmtingimata RHS § 95 lg-st 5, nagu ekslikult leiab kaebaja.
5(7)
3-24-2828
11.Hankija ei ole erimenetluse korra punktiga 3.4 välistanud ega piiranud enda kaalutlusõigust konkreetse juhtumi asjaolude arvesse võtmisel. Erimenetluse korra punktis 3.1 on vastustaja sätestanud, et riigihanke kvalifitseerimistingimused ja kõrvaldamise alused on kehtestatud riigihanke alusdokumendis „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“. Nimetatud dokumendi vabatahtlike kõrvaldamise aluste punkti c kohaselt võib hankija kõrvaldada riigihankest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Seega ei võta erimenetluse korra punkt 3.4 hankijalt kaalutlusõigust otsustada, kas ja millistel alustel tuleks pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldada. Vastava asjaolu ilmnemisel on vastustajal võimalus juhtumi asjaolusid sisuliselt hinnata ning teha otsus. Kas konkreetne pakkuja tuleb riigihankest kõrvaldada selgub sätte sõnastuse kohaselt riigihanke menetlemisel. Erimenetluse korra punkt 3.4 määrab üksnes, mida vastustaja peab otsuse tegemisel arvesse võtma. Nimetatust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja argumendid, mis seonduvad vastustaja väidetava sooviga välistada kaebaja osalemine vastustaja poolt korraldatavatest menetlustest. Vastustajal on kaebaja poolse pakkumuse laekumisel õigus otsustada, kas konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on kaebajal võimalik riigihanke menetluses osaleda. Sellist otsustust ei tee vastustaja erimenetluse korra kehtestamisel. Kohus võtab käesolevaga riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde riigihanke 284789 alusdokumendi „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“.
12.Kohus märgib täiendavalt, et hankijal oleks ka RHS § 95 lg-st 5 tulenevalt õigus kaaluda, kas võtta pakkuja kõrvaldamisel arvesse teo toimepanemise aeg või asjaolude esinemise aeg, st pädeva asutuse otsuse tegemise aeg. RHS § 95 lg 5 sätestab kaks iseseisvat alust, millest hankija kolme aastast tähtaega arvestama peaks. Praegusel juhul reguleeriski hankija, et mida ta asjaolu esinemise all mõistab ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tegelikkuses RHS § 95 lg-t 5 kohaldanud põhimõtteliselt seadusandjast erinevalt. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et ka Euroopa Kohus märkis otsuses C-124/172, et direktiivi 2014/24 artikli 57 lg-t 7 tuleb tõlgendada nii, et kui ettevõtja on toime pannud teo, mis on selle direktiivi artikli 57 lg 4 punktis d nimetatud kõrvaldamise alus ja mille eest on pädev asutus määranud karistuse, arvestatakse kõrvaldamise maksimaalne periood alates selle asutuse otsuse kuupäevast. Direktiivi 2014/24 artikkel 57 lg 7 on aluseks kehtiva RHS § 95 lg-le 5 ning artikkel 57 lg 4 alapunkt d on aluseks kehtiva RHS § 95 lg 4 punktile 4. Seega asjaolu, et pakkujatele (sh kaebajale) võis olla soodsam kohaldada kolme aastase perioodi arvestamisel teo toimepanemise aega, ei tähenda, et hankija pidi sellest juhinduma.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et riigihanke olemusega ei oleks kooskõlas rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, nagu seda teeb näiteks maksuhaldur maksumenetluses. Oleks ebamõistlik kohustada vastustajat menetluse läbi viimisel tuvastama konkreetse teo toimepanemise aega ning arvutama teo toimepanemise ajast kolme aasta pikkust tähtaega. Võib juhtuda, et otsuse tegemiseks pädevad organid ei ole kolme aasta jooksul otsuse tegemiseni jõudnud, mistõttu langeks vastava asjaolu (teo toime panemise aja ja teo olemuse) tuvastamise koormus justkui vastustajale, kellel aga puudub selleks vastav pädevus. Nimetatuga haakuvalt ei ole ühtlasi põhjendatud kaebaja seisukoht, mille kohaselt saaks vastustaja tugineda teo tuvastamise ajale üksnes siis, kui menetlusest kõrvale jätmise aluseks olev tegu sai vastustajale teatavaks. Nagu eelnevalt märgitud, siis oli hankijal praegusel juhul pädevus erimenetluse korra p 3.4 sätestamisel erinevalt RHS-is sätestatust, mistõttu on vastustajal ka õigus tugineda pädevate asutuste poolt tuvastatud asjaoludele. Vastustajalt ei saa eeldada, et ta hakkaks paralleelselt selleks pädeva organiga viima läbi menetlust ja tuvastama õigusnormi rikkuva teo toimepanemise aega pakkuja poolt.
14.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et riigihanke alusdokumendi 7-2/24/095 punkt 3.4 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Seega puudub alus kohustada vastustajat viima vastav säte õigusaktidega vastavusse. Kaebus jääb rahuldamata. 6(7)
3-24-2828
MENETLUSKULUD
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.