W.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.06.2023 otsuse nr 4.21/2923-11 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – W.A , esindaja Henno Nurmsalu; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.11.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas W.A (kaebaja) nimele 20.02.2023 relvaloa XXX kehtivusega 15.11.2027. Relvaloale oli turvalisuse tagamiseks kantud püstol Glock-19, kaliiber 9x19, tehase nr BWXF979.
2.PPA tunnistas 09.06.2023 otsusega nr 4.2-1/2923-11 kaebajale väljastatud relvaloa nr XXX RelvS § 43 lg 31 ja § 44 lg 6 alusel kehtetuks. Otsuses leiti, et kaebaja puhul esineb reaalne oht, et teatud halbade asjaolude kokkulangemisel, võib ta relvaga olla ohtlik nii endale kui teistele. PPA kohustas kaebajat relva ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist.
3.Kaebaja esitas 24.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.06.2023 otsuse nr 4.2-1/2923-11 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
4.Tallinna Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
5.Tallinna Halduskohus võttis 15.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.PPA esitas kaebusele oma seisukoha 13.10.2023.
7.Tallinna Halduskohus määras 18.09.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 07.10.2024 täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu, oluliste kaalutlusvigadega ning tugineb väärinfol ning ei ole objektiivne. Kaebaja leiab, et tema süüdistamine kergesti ärrituvuses ja vihahoogudes on ilmselge laim. Kaebaja on läbinud värskelt tervishoiuasutuses relvaloa taotlemisel terviseuuringud, s.h psühhiaatrilise uuringu. Nimetatud uuringutes ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis takistaksid tal relvaluba saamast. Kaebaja on töötanud üle 9 aasta laevanduses turvatöötajana. Seejuures on ta läbinud iga-aastaselt kohustusliku meremehe tervisekontrolli, mille kohaselt on kaebaja mh sobiv laeval töötamiseks ja ei ohusta teisi. Tööandja oli kaebaja isikuomadusi politseile hoopis kiitnud ja tööandja esindaja võib vajadusel kinnitada eeltoodud seisukohta ka kohtule. Ka perekonnaliikmete arvamuse osas on kaebaja selgitanud, et tema suhted vanematega on head, ta elab nendega koos ning kuidagi ei ole põhjendatud seisukoht, et konfliktid, sh füüsilised konfliktid tema ja isa vahel on sagedased, või et ta on pereliikmete suhtes olnud nii verbaalselt kui füüsiliselt vägivaldne. Lisaks eeltoodule on otsuses leitud, et PPA-le teadaolevalt ei ole W.A nimele varasemalt registreeritud juhtumeid, mis seaksid kahtluse alla tema usaldusväärsuse relvaomanikuna. Kaebaja leiab, relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab tema vaba eneseteostuse õigust.
10.Täiendavas 07.10.2024 seisukohas pidas kaebaja vajalikusk rõhutada, et vastustaja väljatoodud alused relvaloa kehtetuks tunnistamiseks on olnud otsitud ja moonutatud ning ei vasta tegelikkusele – ehk sisuliselt puudus ja puudub ka praegu alus isiku õiguste oluliseks piiramiseks. Menetluse käigus kogutud tõendid ja asjaolud ei viita kuidagi, et kaebaja näol oleks tegemist väheusaldusväärse isikuga. Kaebaja hinnangul toetab eeltoodut ka vastustaja esitatud suulise vestluse protokoll, kus kaebaja on selgitanud (vaidlustatud otsuse aluseks oleva) ühekordse juhtumi asjaolusid, samuti on kaebaja vastanud ammendavalt menetleja asjakohatutele küsimustele enda terviseandmete ja väidetavate diagnooside ja ka enesetapumõtete kohta. Kaebaja rõhutab, et ta on usaldusväärne ja tasakaalukas inimene, kellel on turvatöötaja ja reservväelase taust, kes on karistamata ja kellel puuduvad tervislikud vastunäidustused relva omamiseks. Kaebaja jääb kaebuses ja menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et PPA otsus ei ole põhjendatud ja objektiivne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb täies ulatuses sellele vastu. Kaevatav otsus on ammendavalt põhjendatud ning arvesse on võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid kogumis.
12.Politsei ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul, kellest ei lähtu ohtu endale või teistele isikutele. RelvS
§ 43 lg 31 järgi võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama. Kaebaja kohta teatavaks saanud info kogumis ei tekita tema kui relvaomaniku suhtes usaldust ning kaebaja kohta laekunud teavet ei saa relvaloa kehtivusele hinnangu andmisel jätta arvestamata. Alkoholi tarbimise käigus füüsilise vägivallani paisunud ja politsei sekkumist nõudnud konfliktiga seonduvalt politseile teatavaks saanud info kaebaja käitumise kohta annab küllaldase aluse järelduseks, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relva omama. Asjaolu, et tervisekontrollis ei tuvastatud relvaloa omamist välistavat meditsiinilist seisundit, ei muuda olematuks kaebaja käitumist ega välista senise käitumise pinnal järelduste tegemist kaebaja ohtlikkuse kohta. See ei nõua meditsiinilisi teadmisi ning tulenevalt RelvS § 43 lg 31 on PPA-l endal pädevus anda hinnang isiku ohtlikkusele. Relvast lähtuva ohu ennetamiseks PPA ei pea ega tohigi ootama jääda esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub, sest juba sel sündmusel võivad olla väga rasked tagajärjed.
13.PPA on võtnud arvesse kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet, kuid see ei kaalu üles kaebajale etteheidetavat käitumist ega saa tagantjärele muuta asjaolu, et politsei sekkumise tingis kaebaja agressiivseks muutunud käitumine. PPA on kaalunud ühelt poolt kaebaja vaba eneseteostuse õigust omada ja kanda relva enese ja vara kaitseks, teiselt poolt vajadust ennetada ohtu teiste isikute turvalisusele, tervisele, elule ja avalikule korrale ning leidnud, et teiste inimeste turvalisuse, elu ja tervise ning avaliku korra kaitse vajadus on kaebaja õigustest kaalukam.
14.Kuna PPA-l on relvaomaniku eluviisi või käitumise tõttu relvaloa kehtetuks tunnistamiseks avar kaalutlusõigus, siis selle alusel tehtud otsuse tühistamiseks on alust vaid juhul kui otsuse tegemisel on lähtutud ajakohatutest kaalutlustest või on enne otsuse tegemist jäetud nõuetekohaselt välja selgitamata otsuse langetamise seisukohast olulised asjaolud või on kaalumise tulemusena antud hinnangud ilmselgelt ebaõiged. Käesoleval juhul selliseid puudusi otsusel ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 09.06.2023 otsust nr 4.2-1/292311 ja taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 määrusega menetlusse võetud. Nimetatud otsusega nr 4.2-1/2923-11 tunnistati kaebajale väljastatud relvaluba nr DL50034888 kehtetuks.
16.Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise õigusliku alusena relvaseaduse § 43 lõikele 3 1 ja § 44 lõikele 6. Relvaseaduse § 43 lg 31 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt pidas Politseija Piirivalveamet peale 09.03.2023 aset leidnud juhtumit ja politsei väljakutset vajalikuks hinnata kas esineb relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid vastavalt relvaseaduse § 43 lõikele 3 1. Relvaseaduse § 44 lõge 6 reguleerib relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid tagajärgi-, iseäranis relvade üleandmisse ja võõrandamisse puutuvaid aspekte. See aga ei ole käesoleva vaidluse puhul olemuslik, sest selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Sisuliselt baseerub vaidlustatav haldusakt relvaseaduse § 43 lg 31.
17.Nähtuvalt haldusasja materjalist, sealhulgas vaidlustatud haldusaktist tunnistati relvaluba kehtetuks relvaseaduse § 43 lg 31 alusel. Relvaseaduse § 43 lg 31 kohaselt võibki Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Kaebaja ei pea relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustust põhjendatuks ja kirjeldatud olukorda tegelikkusele vastavaks. Politsei-
ja Piirivalveamet omakorda vaidleb kaebusele täiel määral vastu, leides, et vaidlustatud haldusakt on ammendavalt põhjendatud. Siinkohal kohus menetlusosaliste vastavasisulisi põhjendusi enam pikemalt üle ei korda.
18.Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetlusosaliste vastandlikke positsioone hinnata, kuid kaebuse rahuldamiseks ei ole antud juhul siiski alust. Kohus lähtub seonduvalt eelnimetatuga ühtlasi ka sellest, et Politsei- ja Piirivalveametil on relvalubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Vastustaja pädevuses olevate relvalubade alaste küsimuste kohtulik kontroll on tegelikult ka mõningal määral üldse piiratud ning kohus saab sarnaste vaidluste lahendamisel kontrollida põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakti puhul ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu ja kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.
19.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 loetakse haldusaktid õiguspärasteks kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused võib lugeda käesoleva vaidluse puhul täidetuks. Vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 3-5 on vastustaja kaalutlused piisavas ulatuses välja toodud ja isegi sel juhul kui asuda seisukohale, et detailsel tasandil ei pruugi kõik täpne olla ja et arusaamad ning tõlgendused võivadki erineda, siis kokkuvõttes ei saa vastustaja käsitust ning motiive ka ilmselgelt põhjendamatuks pidada. Vaidlstatud otsuse esimesel ja teisel leheküljel on toodud välja kaebaja lähedastelt, perearstilt ja endiselt tööandjalt saadud informatsioon. Kaebaja on haldusmenetluse raames ära kuulatud. Küsitud on ka piirkonnapolitseiniku hinnangut. Teatavate aspektide või nende tähenduse osas on alati võimalik vaielda, kuid sellega, et kaebaja turvalisust puudutava eluviisi või käitumise osas ei oleks vastustajal üldse olnud põhjust etteheiteid teha, ei saa sisulist vaidlust olla. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga kooskõlas ja ilmselgeid kaalutlusvigu selles täheldada ei saanud, ei ole haldusakti tühistamiseks alust. Siinkohal peab kohus vajalikuks üle korrata, et kaalutlusvead või väidetavad kaalutlusvead ei tohi olla ilmselged ning antud juhul võimalikke vigu või erinevaid arusaamasid või vaieldavusi HMS § 54 ehk võimalike kaalutlusvigade tähenduses ilmselgeteks pidada ei saaks, mis tähendab seda, et sellega kohtulik kontroll vastustaja tegevuse osas ka piirdub.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.